Minister Kristina Kallas sõnas, et uuring kinnitas, et meie õpetajad on kõrgelt haritud professionaalid, kes ka ise hindavad oma ametit. „Õpetajate murekohaks on suur töökoormus, vähene väärtustatus ühiskonnas ja palgaküsimused, mis on teemad, mille lahendamisega järjepidevalt ka tegeleme - rakendamisel on karjäärimudel ja juhtide atesteerimissüsteem, koostöös ülikoolidega arendatakse välja paindlikke õpiteid ning pakutakse kompetentside täiendamiseks täiendusõpet. Uuel aastal on ka palk tõusmas,“ selgitas minister ja lisas: „Rõõmu teeb, et vaatamata suurele koormusele ja kõrgemale palgaootusele on siiski 93% Eesti 7.-9. klasside õpetajatest oma ametiga üldjoontes rahul ja 87% naudib koolis töötamist.“
Võrreldes 2018. aastaga on Eesti kooli õpilaskond mitmekesisem nii keeleliselt, kultuuriliselt kui õpivajadustelt, sealhulgas ka Ukrainast pärit lastega seoses. Õpetajad soovivad osaleda enam mitmekultuurilises ja –keelses keskkonnas õpetamise teemalises täiendusõppes, et kasvatada enda kompetentse ning kindlustunnet erinevate vajadustega õpilaste õpetamisel ja õppe kohandamisel. Samuti nähakse vajadust tehisaru kasutamist puudutava täiendusõppe järele, et suurendada oma kindlust tehisaru kasutamisel õppetöös ning töökoormuse vähendamisel. Üle kolmandiku õpetajatest on TI abi juba õpetamisel ka kasutanud.
Vaatamata klassiruumi mitmekesisemaks muutmisele tulevad Eesti õpetajad võrreldes teiste riikide õpetajatega väga hästi toime klassis korra hoidmisega ning saavad 84,3% tunni ajast pühendada õpetamisele ja õppimisele. Võrdluses teiste uuringus osalenud riikidega tuleb meie õpetajatel tunnis korra hoidmisega kõige vähem tegeleda.
Võrreldes 2018. aastaga on suurenenud õpetajate töökoormus ja nende õpetajate osa, kelle töös esineb palju või üsna palju stressi. Kõige enam valmistab Eesti õpetajatele stressi õpilaste õpitulemuste ja õpilaste sotsiaalse ja emotsionaalse heaolu eest vastutamine ning tundide kohandamine hariduslike erivajadustega laste jaoks.
Üheks murekohaks on koolijuhtide hinnangul kvalifitseeritud õpetajate ja tugispetsialistide puudus. Eesti paistab silma ka suure õpetajate ametist lahkumise riski poolest. 45,5% õpetajatest kavatseb õpetajana töötada veel kuni 5 aastat. Lahkumise soov on oluliselt seotud palga, töötingimuste, üldise rahulolu, väärtustamise tajumisega ja kõrge stressi tasemega.
Samas on hea tõdeda, et 99% õpetajatest meeldivad aine(d), mida nad õpetavad ning 92% tunneb end õpetades sageli õnnelikuna ja 93% kinnitavad, et õpetajameti erinevad väljakutsed pakuvad neile rahuldust.
TALIS uuringut korraldab OECD iga kuue aasta järel. TALISe uuring annab õpetajatele ja juhtidele võimaluse oma hääl kuuldavaks teha. Uuringu andmed aitavad poliitikakujundajatel mõista, mis töötab ja mida oleks vaja muuta. See on ühtlasi hea võimalus võrrelda oma haridussüsteeme OECD liikmesriikide ja partnerite omadega ning neilt õppida.
Uuringu läbiviimist Eestis kaasrahastas Euroopa Liit Erasmus + programmist ja tegevusest „Haridus- ja Noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv.“
Eesti tulemuste aruanne valmib Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös novembris. Tutvustavad seminarid toimuvad 17. novembril Tallinnas ja 20. novembril Tartus.
