1. septembril jõustunud õigusaktid
- Alusharidusseadus: Alusharidusseadus–Riigi Teataja
- Alushariduse riiklik õppekava: Alushariduse riiklik õppekava–Riigi Teataja
- Lastehoiu ja lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded: Lastehoiu ja lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded–Riigi Teataja
Juhendmaterjalid:
Infotunnid
Lastehoidude infotund (26.02.2026)
EHIS-e infotund lasteaedadele (26.09.2025)
- 20. märtsil 2025 toimus uues seaduses sätestatud muudatuste selgitamiseks ja küsimustele vastamiseks virtuaalne infotund.
20. märtsil 2025 INFOTUNNI TEEMAD
- Uuest seadusest rääkis alushariduse valdkonna juht Maila Rajamets (videost leiatav minutitel 00.00-20.25)
- Kaasava hariduse vaadet avas kaasava hariduse valdkonna nõunik Piret Liba (20.26 - 44.58)
- Küsimused ja vastused (45.00-58.19)
Infopäeva KKK on leitav SIIN.
Korduma kippuvad küsimused lastehoidude ülemineku teemal
1. Mis erinevus on Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ja Sotsiaalministeeriumi (SOM) vastutusalal tegutsevatel lastehoidudel?
HTM-i haldusalal tegutsev lastehoid on õppeasutus, mis alushariduse riikliku õppekava alusel toetab laste üldoskuste arengut. SOM-i haldusalale jääb lastehoid, kes pakub hoiuteenust suure hooldus- ja abivajadusega lapsele.
2. Mida ma teenuseosutajana tegema pean?
Teenuseosutajal tuleb valida, millise teenuse pakkumisega jätkata - kas sotsiaalhoolekande seaduse alusel suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse või alusharidusseaduse alusel lapsehoiu teenuse pakkumisega. On võimalik osutada ka mõlemat teenust. Valiku saab teha majandustegevuse registris (MTR-is), kus märgid ära ühe või mõlemad valitud teenused.
3. Kus ja kuidas saan oma valikust teada anda?
Valiku esitamiseks tuleb minna majandustegevuse registrisse ja võtta täiendamiseks lahti oma tegevusluba. Seal märkida ära, kas edaspidi soovite osutada suure hooldus- ja abivajadusega laste hoiu teenust (SoM haldusala, rakendub SHS), lapsehoiuteenust haridusasutusena (HTM haldusala, rakendub alusharidusseadus) või mõlemat teenust. Seejärel tuleb saata tegevusluba menetlemisse. Sellega on kõik vajalikud tegevused oma valiku kinnitamiseks tehtud.
4. Kui kaua mul on aega valikut teha?
Oma valiku saab MTR-is teha juba praegu. Hiljemalt peab see olema tehtud 1. detsembriks 2025.
5. Mis juhtub, kui mul jääb ettenähtud ajal valik tegemata?
Kui teenuseosutaja ei ole 1. detsembriks 2025 MTR-is oma valikut teinud, kehtib tema tegevusluba 31. augustini 2026.a.
6. Kas tehtud valikut saab hiljem muuta? Kuidas?
Jah, tehtud valikut on võimalik muuta. Kuni 01.12.2025 saab sooviavaldust muuta, tehes MTR-is lihtsalt uue valiku. Peale 01.12.2025 tuleb üks tegevusluba lõpetada ja teine alustada.
Kõik need tegevused tehakse MTRis. Saab ka mõlemat korraga, vaja lihtsalt vastavat tegevusluba.
7. Millistele nõuetele peab lastehoid vastama, et osutada lastehoiuteenust haridusteenusena?
AHS-i alusel tegutsema hakkav lastehoid peab viima oma tegevuse vastavusse AHS-is lastehoiu pidajale sätestatud nõuetega viivitamata, kuid hiljemalt 31.08.2026. Kui lastehoiu pidaja on oma tegevuse nõuetega vastavusse viinud, teavitab ta sellest viie tööpäeva jooksul, kuid hiljemalt 31.08.2026. HTM-i hariduse infosüsteemi (EHIS) kaudu. Nõuded lastehoiule on sätestatud AHSi 4. peatükis. Nõuetele vastavuse näidisloetelu, mis ei ole ammendav:
- lastehoius töötab piisaval arvul lapsehoidjaid (§ 37)
- töötajad vastavad kvalifikatsiooninõuetele (§ 38)
- koostatud on õppekava ja veebilehel avaldatud (§ 36)
- hooned, ruumid, maa-ala ja sisustus vastavad õpi- ja kasvukeskkonna ja tuleohutusnõuetele (§ 4) 5) õppe- ja kasvatustegevus on eestikeelne (§ 35)
- lastele on vajadusel tagatud tugiteenused (§ 39)
- täidetud on rühma piirarvu nõue ja rühmas töötab vajalikul arvul lapsehoidjaid (§ 34).
8. Kas nõuded suure hooldus- ja abivajadusega laste hoidudele muutuvad?
Nõuded oluliselt ei muutu ja tegevusloa saamise eeldused jäävad samaks, mis täna kehtivad.
9. Kui jään osutama suure hooldus- ja abivajadusega laste hoiu teenust, kas pean taotlema uue tegevusloa
Uut tegevusluba taotleda ei ole vaja.
10. Kes tegeleb edaspidi suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse järelevalvega?
Teenuse järelevalve jätkub nagu siiani. Sotsiaalkindlustusamet kontrollib, et teenus vastab sotsiaalhoolekande seaduse § 45 nõuetele.
11. Miks liiguvad osad lapsehoiud haridusministeeriumi alluvusse?
Alusharidusseadusega (AHS) tuuakse seni sotsiaalhoolekande seaduses reguleeritud lapsehoiuteenus alusharidussüsteemi osaks. Lapsehoiuteenus sotsiaalteenusena jääb kehtima üksnes lapse suure hooldus- ja abivajaduse korral. Muu hulgas tähendab muudatus alusharidust pakkuvate lastehoidude töötajate kvalifikatsiooninõuete tõstmist ning nõuet kohalikele omavalitsustele tagada kõigile lastele vanema taotlusel koht lastehoius. Lastehoius tuleb toetada alushariduse omandamist vaid eesti keeles ja vastavalt alushariduse riiklikule õppekavale.
12. Millistele lastele on suure hooldus- ja abivajadusega lastehoid suunatud?
Suure hooldus- ja abivajadusega laste all mõistetakse neid lapsi, kes oma vaimse või füüsilise tervise seisundi tõttu vajavad keskmisest enam hooldust, järelevalvet ja muud tuge. Näiteks ratastoolis viibivad või lamavad lapsed, kes vajavad pidevaid hooldustoiminguid, tuge transportimisel jms toetust, aga ka psüühikahäire ja/või vaimse arengu mahajäämusega lapsed, kes vajavad pidevat järelevalvet.
13. Kas teenuse saamiseks peab lapsel olema tuvastatud puue?
Lapsel ei pea olema puuet tuvastatud. Oluline on, et abivajaduse olemasolu korral saaksid lapsed tuge ning kohalikud omavalitsused saaks selle toe pakkumiseks kasutada riigieelarvest määratud toetust.
14. Mis on erinevused tänasel lapsehoiu teenusel, mida pakutakse erivajadusega lastele ja uuel suure hooldus- ja abivajadusega laste hoiu teenusel?
Seadusemuudatusega tuuakse teenuse nimetuses selgelt välja, et sotsiaalteenusena osutatakse lapsehoidu ainult suure hooldus- ja abivajadusega lastele. Muutub ka laste vanusegrupp ja edaspidi saavad pered teenust kasutada kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.
Selgemaks muutub teenuse korraldamine kohalike omavalitsuste poolt ja taotlemine lapsevanemate poolt. Uue korra järgi pöördub erivajadusega lapse vanem hoiu teenuse sooviga kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole, kes hindab iga konkreetse lapse ja pere abivajadust. Selle hinnangu põhjal lepitakse lastekaitsetöötaja, lapsevanema ja teenuseosutaja koostöös kokku, millal, kus ja kui suures mahus lapsehoiuteenust osutatakse ning milliseid tegevusi lapsega hoius tehakse.
Teenuse eesmärgis ja sisus muutusi ei toimu. Hoiu eesmärk on toetada erivajadusega lapse vanemaid, et parandada nende toimetulekut läbi õppimise või tööelus osalemise ning pakkuda lapsele väljaspool hariduse omandamisele kuluvat aega turvalist ja arendavat kasvukeskkonda.
Teenuse arendus on plaanis lähiaastatel ja see hakkab tuginema teenuse tegeliku vajaduse analüüsil ja sihtgrupi kaardistamisel.
15. Kuidas ma tean, kui suur vajadus on teenuse järgi minu piirkonnas?
Täna ei ole meil täpseid andmeid, kui suur on vajadus teenuse järele Eesti erinevates piirkondades. Teenuse maht sõltub laste abivajadusest ja erinevate abivahendite, pädevuste ja võimaluste olemasolust teenuseosutajatel.
Soovitame teenuseosutajatel olla aktiivsed kohalike omavalitsustega suunas ning anda KOV-idele ülevaade, millised võimalused ja oskused on teil olemas ning kui palju ja millise abivajadusega lapsi te saate teenindada. KOV-i ja teenuseosutajate koostöö on esmatähtis, et võimalused ja vajadused saaksid selgeks.
16. Kuidas peab toimima, kui teenuseosutaja soovib lapsehoiuteenust hakata pakkuma enne AHS-i jõustumist, näiteks augustis 2025?
Tuleb toimida nii, nagu praegu toimivad SOMi haldusalas alustavad lapsehoiuteenuse osutajad. Enne 01.09.2025 SHSi alusel lapsehoiuteenuse osutamiseks esitatud tegevusloa taotlusi menetleb Sotsiaalkindlustusamet (SKA) taotluse esitamise ajal kehtinud tingimustel ja korras. Soovitame silma peal hoida AHS-is eelneva küsimuse vastuses toodud nõuetel. Alates 01.09.2025 tuleb toimida nii, nagu küsimuse 3. vastuses on kirjeldatud – teavitada SKA-d MTRi kaudu hiljemalt 01.12.2025 tegevuse jätkamisest AHS-i alusel.
17. Kas lapsehoidja kutse 4. tase peab olema kõikidel lapsehoidjatel hiljemalt 31.08.2028?
AHS-i alusel tegutsevate lastehoidude lapsehoidjatel jah. Värbamisel tuleb kvalifikatsiooninõuet arvestada alates 01.09.2025. Kutse olemasolu nõue kehtib alates 01.09.2025. Sel ajal lastehoius töötavatel lapsehoidjatele on antud üleminekuaeg kutse omandamiseks. Kui lastehoidu vajatakse alates 01.09.2025 lapsehoidjat, kuid kandideerivatel isikutel ei ole lapsehoidja kutset, võib lastehoiu pidaja sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ja sobivad isikuomadused, et toetada lastehoiu õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmist ja lapse üldoskuste saavutamist, ning kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
18. Kas lastehoiu rühmades peab läbi viima muusika- ja liikumistegevusi?
Riiklik õppekava kirjeldab kolmeaastase lapse eeldatavad tulemused üldoskustes, mida lastehoid peab õppekava koostamisel arvestama. Need väljatoodud oskused omandab laps lastehoius ja need on eelduseks lapse valdkondlike oskuste arendamiseks lasteaias. Üldoskused (mänguoskused, tunnetus- ja õpioskused, sotsiaalsed oskused ja eneseregulatsioonioskused) katavad kindlasti valdkondi liikumine ja muusika. Ka lastehoius tuleb õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid täita. Alushariduse riikliku õppekava kohaselt on kolmeaastase lapse üldoskustesse lõimitud erinevad õppe-ja kasvatustegevuse valdkondlikud (mina ja keskkond; keel ja kõne; matemaatika; muusika; kunst; liikumine) oskused. Rühmades peab läbi viima lõimitud tegevusi, mis toetavad lapse arengut igakülgselt. Tegevusi, mis sisaldavad ka muusika- ja liikumistegevuse elemente, ei pea tingimata läbi viima muusika- või liikumisõpetaja, neid võib läbi viia ka rühmas töötav õpetaja või lapsehoidja.
19. Kas eralastehoiu avamiseks on vaja tegevusluba?
Jah. AHS § 33 lõige 2 sätestab, et lastehoid asutatakse lastehoiu pidaja otsusega. Eralastehoiu korraldamise õigus antakse AHS-is sätestatud korras tegevusloaga. Lastehoid võib tegutseda ühe asutusena mitmes tegevuskohas, sellisel juhul peab tema tegevus vastama käesolevas seaduses sätestatud nõuetele kõikides tegevuskohtades. Eralastehoid võib tegutseda ka elamus ja elamumaal.
20. Kuidas taotleda eralastehoiu tegevusluba?
Tegevusloa taotlus esitatakse HTM-ile hiljemalt viis kuud enne eralastehoiu tegevuse algust. AHS § 43 lõikes 2 ja 3 on välja toodud nõuded, mis peavad tegevusloa saamiseks olema täidetud ja mis dokumendid tuleb esitada.
21. Kui eralastehoiu pidaja kavandab muuta või lisada tegevuskoha(d), siis mida ta peab tegema?
Pidaja peab esitama HTM-ile tegevuskoha muutmise taotluse hiljemalt kaks kuud enne muudatuse tegemist. AHS § 43 lõikes 2 välja toodud nõuded peavad täidetud olema igas tegevuskohas.
22. Kuidas saab lapsehoiuteenuse osutaja, kes tegi valiku, et jätkab HTM-i haldusalas, tegevusloa AHS-i alusel jätkamiseks?
Kui lapsehoiuteenuse osutaja on esitanud Sotsiaalkindlustusametile AHS § 53 lõike 1 kohase avalduse, et ta jätkab lastehoiu pidamist AHS-i alusel, siis alates 2025. aasta 1. detsembrist korraldab tema lapsehoiuteenuse osutamise tegevusloa ja lastehoiu pidamisega seotud õigusi ning kohustusi SKA asemel HTM. HTM kohaldab lastehoiu pidaja tegevusele kuni 2025. aasta 31. augustini SHS-i sätteid. Lastehoiu pidaja peab viima oma tegevuse vastavusse AHS-is lastehoiule selle pidajale esitatud nõuetega viivitamata, kuid hiljemalt 31.08.2025. Nõuetega vastavusse viimisel, kuid hiljemalt 31.08.2026 teavitab pidaja HTM-i enda nõuetele vastavusse viimisest (vt küsimus nr 4 vastust). Seejärel loetakse tema senine tegevusluba AHS §-i 43 alusel antud tegevusloaks ning EHIS-esse tehakse märge lastehoiu pidamise jätkamise kohta. Edaspidi kohaldatakse lastehoiu pidaja tegevusele AHS-i sätteid.
23. Kui mul on veel lastehoidude üleminekut puudutavaid küsimusi, siis kelle poole võin ma pöörduda?
Suure hooldus- ja abivajadusega laste hoidusid puudutavates küsimustes aitab teid Tiiu.Pärnmä[email protected] ning lastehoidude üleminekut puudutavate küsimuste korral saab ühendust võtta ka alushariduse valdkonna juhi Maila Rajametsaga, [email protected].
24. Kust saada lisainfot lastehoidude ülemineku kohta?
Ministeeriumid koos sotsiaalkindlustusametiga viivad üleminekuperioodil (01.09.2025-01.12.2025) läbi erinevaid infotunde ja infopäevi.
Lastehoidude süsteemi muutustest saab lugeda ka Sotsiaalministeeriumi veebilehe vastavast KKK rubriigist.
Üldinformatsioon alushariduse kohta
Kui lapsevanem soovib last lasteaeda panna, peab ta ühendust võtma kohaliku omavalitsusega. Kohaliku omavalitsuse üksus tagab kõigile pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle omavalitsusüksuse territooriumil ja kelle vanem on avaldanud soovi lastehoiukohta kasutada, võimaluse käia oma territooriumil asuvas lastehoius ning kõigile kolme- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle omavalitsusüksuse territooriumil ja kelle vanem on avaldanud soovi lasteaiakohta kasutada, võimaluse käia oma territooriumil asuvas lasteaias. KOV üksus teeb vanemale kättesaadavaks teabe KOV üksuse pakutavatest lasteaia- ja lastehoiukohtadest, sest KOV üksus saab koha tagada ka eralastehoius ja eralasteaias. Osalustasu munitsipaallastehoius ja -lasteaias ühe lapse kohta ei või ületada 20 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Lapse toidukulu katab vanem.
Kohaliku omavalitsuse üksus tagab kõigile pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle omavalitsusüksuse territooriumil ja kelle vanem on avaldanud soovi lastehoiukohta kasutada, võimaluse käia oma territooriumil asuvas lastehoius ning kõigile kolme- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle omavalitsusüksuse territooriumil ja kelle vanem on avaldanud soovi lasteaiakohta kasutada, võimaluse käia oma territooriumil asuvas lasteaias. Kohaliku omavalitsuse üksus võib tagada lastehoiu- ja lasteaiakoha lisaks enda territooriumile teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil, kui kohaliku omavalitsuse üksused on selles halduslepinguga kokku leppinud.
Alusharidus on üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kogum, mis loob eeldused põhihariduse omandamiseks. Alushariduse omandamist võimaldavad asutused on lastehoid ja lasteaed.
Lastehoid on õppasutus kuni 7aastastele lastele. Lastehoius ja lasteaias toimub õppe- ja kasvatustegvus eesti keeles. Eralasteaias võib määrata õppe- ja kasvatustegevuse keeleks eesti keelest erineva keele (PS § 37 lõike 4 sätte teisest lausest tulenev põhiõigus), ei laiene see õigus eralastehoiule kui haridusasutusele. Seega tuleb lastehoius õpetada ja kasvatada eesti keeles – olenemata lastehoiu omandivormist.
Lastehoiu õppekavas esitatakse:
- lastehoiu eripära ning õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid;
- lapse üldoskuste toetamise põhimõtted ja korraldus, sealhulgas õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted ja korraldus;
- kolmeaastase lapse või kolmeaastase ja kuue-kuni seitsmeaastase lapse eeldatavad üldoskused;
- lapse arengu hindamise ning toetamise põhimõtted, dokumenteerimine ja korraldus;
- vanematega tehtava koostöö põhimõtted ja korraldus;
- õppekava uuendamise ja täiendamise kord.
Lasteaed on õppeasutus 3-7aastastele lastele.
Lasteaia õppekavas esitatakse:
- lasteaia eripära ning õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid;
- õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise korraldus ja põhimõtted;
- õpi- ja kasvukeskkonna kujundamise põhimõtted;
- kolmeaastase lapse ja kuue- kuni seitsmeaastase lapse eeldatavad üldoskused ning kuue- kuni seitsmeaastase lapse eeldatavad arengutulemused;
- lapse arengu hindamise ja toetamise põhimõtted ja dokumenteerimine ning meetodid ja vahendid lapse arengu hindamiseks, jälgimiseks ja analüüsimiseks;
- vanematega tehtava koostöö põhimõtted ja korraldus;
- õppekava uuendamise ja täiendamise kord.
Lastehoid ja lasteaed – mõlemad on õppeasutused, kuid neil on mõnevõrra erinevad eesmärgid– lastehoius luuakse kuni 3aastaste laste puhul eeldused alushariduse omandamiseks lasteaias ja 3-7aastaste laste puhul toetatakse perekonda eelduste loomiseks põhihariduse omandamiseks.
Lastehoidude ja lasteaedade õppekavad viiakse alushariduse riikliku õppekavaga vastavusse hiljemalt 31. augustiks 2026. a.
Alushariduse omandamine lasteaias ja lastehoius ei ole kohustuslik. Vanema otsusel võib laps alusharidust omandada ka kodus.
Alushariduses lähtutakse kaasava hariduse põhimõttest, mille kohaselt osaleb laps õppe- ja kasvatustegevuses suurema osa ajast koos kõigi teiste lastega ja oma õpetaja juhendamisel. Lapse individuaalsest vajadusest lähtudes korraldatakse lapsele õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös võimetekohane õpe ja vajalik tugi. Lapsel on õigus saada tema vajadustele vastavat tuge vajaduse tuvastamise hetkest alates.
Lapse arengu toetamiseks on loodud ühtsed põhimõtted kogu üldhariduses haridustasemest sõltumata. Pakutav tugi lähtub lapse vajadustest, mitte meditsiinilisest diagnoosist või puudest. Lasteaias on kaotatud jäik erirühmade jaotus. Kasutusele on võetud kolmeastmeline toe liigitus:
- üldine tugi
- tõhustatud tugi
- eritugi
Vähemalt korra õppeaastas ja siis, kui koolivälise nõustamismeeskonna määratud toe rakendamise tähtaeg on lõppemas, hindab tugiteenuste koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega soovitatud toe rakendamise mõju ning teeb direktorile ettepanekud edasiseks tegevuseks.
Lasteaiad omandivormiti
Alushariduse värskeima statistika leid siit.
Viimati uuendatud 04.03.2026
