Tuge vajav õpilane kutseõppes

Kutseõppesse on oodatud kõik õpilased, sh noored, kes vajavad erinevatel põhjustel kohandusi õppeprotsessis. Kaasava hariduse põhimõtte kohaselt tagatakse kutseõppes õpilasele tema individuaalsetest vajadustest tulenevalt võimetekohane õpe ja vajalik tugi.

Tuge vajav õppija võib vajada näiteks:

  • rohkem aega õppimiseks;
  • teistsuguseid õppemeetodeid või õppematerjale;
  • kohandatud hindamist;
  • individuaalset juhendamist;
  • tugispetsialisti (nt eripedagoogi, psühholoogi, sotsiaalpedagoogi) abi.

Vastavaid kohandusi ja tugiteenuseid peavad pakkuma kõik kutsekoolid. Vajadusel koostatakse selleks õpilasele individuaalne õppekava. Lisaks on osadel õppekavadel võimalik õppida väikerühmas. Kui tarvis, saab kool kaasata õppetöö läbiviimisesse täiendavaid spetsialiste nagu viipekeele tõlk, tugiisik või isiklik abistaja.

Oluline on meeles pidada, et kutsekooli lõpetamiseks peab õppija omandama kõik õppekavas kirjeldatud teadmised ja oskused, neid vähendada ei saa. Seega on edukaks õppimiseks ning edaspidiseks tööle rakendumiseks oluline valida enda võimetele ja huvidele vastav õppekava.

Millised õppimisvõimalused on kutseõppes?

Kutseõppesse astuja valib suure hulga erialade ja mitmete kvalifikatsioonitasemete vahel. Kutsekoolid pakuvad jõukohaseid õppimisvõimalusi, andes ettevalmistust nii lihtsamate kui ka keerukamate ametite pidamiseks. Õppekavad erinevad näiteks iseseisva ja praktilise töö osakaalult, õpe võib toimuda ka „õpipoisina“ töökohal.

Tuge vajaval õppijal on võimalik valida erinevate õppekavade vahel, näiteks:

  • 2. ja 3. taseme kutseõpe, mis annab praktilised oskused ja valmistab ette tööle asumiseks lihtsamatel erialadel ning sobib ka põhikoolis lihtsustatud õppekava järgi õppinud õpilastele;
  • 4. taseme kutseõpe, sh kutsekeskharidus, kus omandatakse korraga kutseoskused ja keskharidus ning sobib õppijale, kellel on valmisolek õppida nii erialaõpet kui ka üldharidusaineid;

Õppe erinevaid tasemeid selgitab täpsemalt Eesti kvalifikatsiooniraamistik.

Kui põhikooli lõpetanud tuge vajav noor ei leia endale koheselt sobivat õppimisvõimalust tasemeõppes, saab ta õppimist jätkata ettevalmistavas õppes, kus arendatakse õppimisoskusi, tutvutakse erinevate erialadega ning toetatakse noort edasi õppimiseks valmistumisel.

Ülevaade kõigist õppekavadest on koondatud Haridusportaali

Kuidas valida sobiv kool, eriala ja õppekava?

Õige valik aitab noorel püsida õppes, tunda eduelamust ja valmistuda tööeluks. Tuge vajava õppija puhul on see eriti oluline.
Edasiõppimise võimaluste kaalumisel tuleks hinnata eelkõige: 

  • mis noorele päriselt huvi pakub;
  • millised on tema teadmised ja praktilised oskused;
  • millises tempos ta õpib;
  • millist tuge ta vajab ja kas erivajadus võib takistada mõnel konkreetsel erialal töötamist (nt epilepsiaga inimesed ei saa töötada kõrgustes või masinatega).

Alati võib eriala ja õppekava sobivuse hindamiseks pöörduda kooli poole juba enne kandideerimist. 

Kutseõppeasutuse roll on vastuvõtu käigus:

  • nõustada noort ja lapsevanemat sobiva eriala ja õppekava valikul;
  • hinnata, kas valitud õppekava vastab õppija võimetele;
  • selgitada, millist tuge kool saab pakkuda.

Selleks, et kool saaks parimat nõu anda, tasub kooli sisseastumise käigus õppija eripäradest, senisest haridusteest ja põhikooli õpingute käigus osutatud toest avatult rääkida. Vastuvõtuprotsessis on võtmetähtsusega koostöö kooli, õppija ja pere vahel, et leida õppijale sobiv ja jõukohane tee edasiõppimiseks ja tööeluks.

Valiku tegemist toetavad karjääriteenused, sh põhikoolis toimuv karjääriõpe, Töötukassa karjäärinõustamine ja karjääriinfo. Õppija vajaduste ja võimete hindamiseks ning õppenõustamiseks saab pöörduda Rajaleidja keskuse poole. Samuti pakuvad noortele oma tee leidmisel individuaalset tuge kohalikes omavalitsustes töötavad noorte heaolu spetsialistid.

Hariduslikud tugimeetmed kutseõppes

Kool tagab igale õpilasele karjääriteenuse, õpiabi, eri- ja sotsiaalpedagoogilise ja psühholoogilise teenuse kättesaadavuse ning rakendab vajadusel hariduslikke tugimeetmeid, nt individuaalse õppekava koostamine, õpe väikerühmas, täiendav eesti keele õpe. Vajadusel kaasatakse koostöös kooli pidaja ja õpilase elukohajärgse kohaliku omavalitsusega õppetöö korraldamisse täiendavat personali nagu viipekeele tõlk, tugiisik või isiklik abistaja.

Tugimeetmete rakendamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekorralduseeskirjas, mis on leitav kooli kodulehelt. Hariduslike tugimeetmete rakendamist korraldab selleks igas koolis moodustatud tugirühm, kuhu kuuluvad tugispetsialistid ja kuhu vajadusel kaasatakse õpilase rühmajuhendaja ja õpetajad. Tuge vajava õpilase õpinguid kavandatakse koostöös õpilasega, piiratud teovõimega õpilase puhul peab olema kaasatud ka tema seaduslik esindaja. 

Tuge vajavate õpilaste õppekohti rahastab riik kõrgendatud määras. 
 

Viimati uuendatud 05.01.2026

open graph imagesearch block image