Õppepuhkus
Töötajal ja avalikul teenistujal on õigus saada õppepuhkust formaalõppe läbimiseks või täienduskoolitusel osalemiseks.
Õppijal on õigus võtta koolituses osalemiseks õppepuhkust vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele. Õppepuhkust antakse koolitusasutuse teatise alusel kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Õppepuhkuse kasutamine ei ole seotud konkreetse õppe- või eksamisessiooniga, mistõttu on õppijal võimalik seda kasutada paindlikult vastavalt oma vajadustele.
Täienduskoolitusel osalemiseks õppepuhkust taotledes tuleb arvestada, et koolitust peab pakkuma täienduskoolitusasutus, kes on kantud Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS). See tähendab, et koolitusasutusel peab olema kehtiv tegevusluba või majandustegevusteade. Majandustegevusteate või tegevusloa olemasolu saab kontrollida EHISe avalikus vaates.
Koolitused peavad põhinema õppekaval, mis määratleb koolituse eesmärgid, sisu, õpiväljundid jne. Koolitusel osalemine tähendab õppekavas kirjeldatud kontaktõppes, iseseisvas töös või praktikas osalemist. Samuti on võimalik koolituses osaleda üksnes iseseisva töö vormis, kui see on õppekavas ette nähtud ja selle täitmine on osa õppeprotsessist.
Formaalõppe (kõrgharidus, kutseõpe, üldharidus) ja tööalaseks enesetäiendamiseks mõeldud täienduskoolituse ajal makstakse töötajale või avalikule teenistujale õppepuhkuse ajal keskmist töötasu kuni 20 kalendripäeva eest. Tööalase enesetäiendamise vajadust hinnatakse vastavalt töötaja tööülesannetele või ametikohale. Kui õppepuhkus võetakse aga täienduskoolituseks, mis ei ole seotud tööalase enesetäiendamisega, ei maksta nende päevade eest õppepuhkusetasu.
Formaalõppe lõpetamiseks antakse täiendavalt 15 kalendripäeva õppepuhkust. Selle perioodi eest makstakse töötajale või avalikule teenistujale õppepuhkusetasu töölepingu seaduse alusel kehtestatud töötasu alammäära järgi. Kui töötaja on juba üks kord lõpetamiseks õppepuhkust kasutanud, on tööandjal õigus keelduda sama eesmärgiga teistkordsest õppepuhkuse andmisest.
Tööandjal on õigus õppepuhkuse andmist katkestada või edasi lükata, kui selleks esineb töökorralduslik hädavajadus. Samuti võib tööandja keelduda õppepuhkuse andmisest, kui õppepuhkuse aeg langeb täielikult puhkepäevadele või kui töötaja viibib akadeemilisel puhkusel ning tema õpingud on peatatud.
Viimati uuendatud 18.10.2025
