Koolivõrgu korrastamine

Alus- ja põhihariduse võrgu kujundamine on kohalike omavalitsuste vastutus. Riik, omavalitsused ja teised koostööpartnerid on arengukavas kokku leppinud selged suunad:

Alushariduse ning I ja II kooliastme tagamine lapsele võimalikult kodu lähedal;
Kolmanda kooliastme koondumine valla/linna piirkondlikesse keskustesse;
Keskhariduse õppekohtade tagamisel võtab riik suurema vastutuse. Jätkub koostöö kohalike omavalitsuste ja eraüldhariduskoolide pidajatega.

Need kokkulepitud tegevussuunad loovad eelduse, et tagatud on õppija arengu toetamine ja kestlik haridusvõrk üle Eesti. Keskhariduse vastutusega seoses on Haridus- ja Teadusministeerium läbiviimas ka erinevaid analüüse.

Demograafiliste muutustega arvestamine

Statistikaameti demograafiline prognoos näitab Eesti rahvastiku vananemist ning vähenemist.

Viimase viie aastaga (2020-2024) on sündimus langenud 13 206-lt sünnilt 9690-le sünnile (-27%), võrreldes 2005. aastaga on sündimuse langus 2024. aastaks Eestis keskmiselt -32%.

Kui 2024. aastal moodustasid kuni 19-aastased lapsed ja noored rahvastikust 22%, siis 2040. aastal moodustavad prognoosi järgi 18% (absoluutarvedes vähenemine pea 62 000 lapse ja noore võrra). Võrreldes 2024. aastaga väheneb 2040. aastaks laste ja noorte arv kõigis Eesti maakondades – kõige vähem langeb 5-19-aastaste arv prognoosi järgi Tartumaal (-18%) ning kõige enam Ida-Virumaal (-36%).

Viimase kümne aasta jooksul on üldhariduskoolide õpilaste arv vähenenud kolmandikes omavalitsustes. Kui valdavalt on omavalitsustes vajadus õppekohti vähendada, siis Harjumaa ja Tartu kuldse ringi omavalitsustes on tarvis õppekohti juurde luua - 2/3 sünde on täna Harju- ja Tartumaal.

Joonis: sünnid 2006-2024, allikas Statistikaamet

Joonis: 5.-19. aastaste arvu muutus 2040. aastaks võrreldes 2024. aastaga. Allikas: Statistikaamet

Lisaks rahvastiku vananemisele, rahvastik ka paikneb ümber ehk Eesti kontekstis valdavalt pealinnastub. Võrreldes 2005/06. õppeaastaga on õpilaste arv kasvanud ainult Harjumaal ning Tartumaal ning ülejäänud maakondades on langenud. Kui Tartumaa puhul oli nii viimase 5 õppeaasta vaates kui ka võrreldes 2005/06. õppeaastaga kasv 7%, siis Harjumaa õpilaste arvu kasv on vastavalt olnud 9% ja 28%. Kui 2005/06. õppeaastal õppis Harjumaa koolides kokku 36% kogu Eesti õpilastest, siis 2024/25. õppeaastaks on näitaja tõusnud 49%-le. Tartumaa õpilaste osatähtsus on tõusnud samal perioodil 12%-lt 14%-le. Teiste maakondade õpilaste osakaal on langenud.

Suurimad väljakutsed õppija arengut toetava õpikeskkonna loomisel seisnevad vastutuse selgel jagunemisel, kvalifitseeritud õpetajaskonna ning järelkasvu tagamisel ja haridustaristu kaasajastamisel. Kui võrrelda tänaseid hariduskulusid prognoosiga 2035. aastaks, siis kulude kasv ühe maakoolis õppiva õpilase kohta on Eestis praegu suurim Euroopa Liidus. Eesti Hariduse Infosüsteemi 2021. aasta andmetel oli 140 munitsipaalomandis koolis õppekohtade täituvus alla 50%, piltlikult öeldes tähendab see, et ühe õppuri kohta on pinda 2-3 toalise korteri jagu (32-54 m2). Seega seisavad täna paljud haridustaristud pooltühjana, vajavad suuri investeeringuid ning nende pidamine käib omavalitsustel üle jõu.

Tabel: üldhariduse statsionaarse õppe õpilaste arv ja selle muutus 2005/06-2024/25. õppeaastatel maakondade lõikes, allikas EHIS

Lisaks jõuab rohkem kui kolmandik õpetajatest 2035.a paiku pensioniikka või on pensionieas juba praegu. Uute kvalifitseeritud õpetajate nappus on eriti terav maapiirkondades, mis võib edaspidi süvendada maa- ja linnakoolide vahelisi kvaliteedilõhesid. Oludes, kus mitmel pool on õpetajate järelkasvu nappus, töötab ca 40% õpetajates osakoormusega.

Haridusvõrgu korrastamise vajadus lähtub nii demograafilistest suundumustest kui õpetajate järelkasvu vajadusest. Koolivõrku korrastades vähenevad hoonete ülalpidamiskulud ning pidaja saab enam panustada õpetajate, tugispetsialistide ja koolijuhtide töö- ja palgakorralduse väärtustamisse.

Ida-Virumaa põhikoolivõrgu korrastamise toetamine

Toetame Ida-Virumaa põhikoolivõrgu korrastamist Euroopa Liidu abiga 60,7 miljoni euroga. Toetused on suunatud just Ida-Virumaale, sest piirkonna haridusvõrk vajab kaasajastamist. Maakonna rahvaarv on viimase 30 aastaga langenud kõige enam ning prognooside kohaselt elanike vähenemine jätkub, ka haridustaristu on seal Eesti keskmisest oluliselt halvemas seisus. Ida-Virumaast saab investeeringutoetuse abil esimene maakond, kus kogu koolivõrk on korrastatud. Kaasaegne ja motiveeriv õpikeskkond toetab nii kvaliteetse hariduse pakkumist kui ka eestikeelsele õppele üleminekut.

Ida-Virumaa koolivõrgu investeeringukava raames toetatavad projektid, mille raames ehitatakse kuus uut koolihoonet:

Alutaguse vallas Iisaku Gümnaasiumi ümberkujundamine põhikooliks ning uue koolihoone ehitamine
Kohtla-Järve Järve linnaosas kahe põhikooli ühendamine üheks põhikooliks ning koolihoone ehitamine Kohtla-Järve Järve Koolile. Kohtla-Järve Ahtme linnaosas kolme põhikooli ühendamine üheks põhikooliks ning uue kuni kolme paralleeliga koolihoone ehitamine
Narva linnas Soldino linnaosas vähemalt kahe põhikooli ühendamine üheks põhikooliks ning kuni kolme paralleeliga ja väikeklassidega koolihoone ehitamine
Narva-Jõesuu Koolile uue põhikoolihoone ehitamine
Toila Gümnaasiumi ümberkujundamine põhikooliks ning 180 õppekohaga koolihoone ehitamine

Haridus- ja teadusministri käskkirjas „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2021–2027“ elluviimiseks“ on määratud investeeringute elluviimise tähtajaks 31.12.2029.

Kodulähedase algkooli pidamise toetusmeede

Toetamaks I ja II kooliastme säilimist võimalikult kodulähedasena ning kolmanda kooliastme koondumist, on välja töötatud kodulähedase algkooli toetus.

Esimest korda oli kohalikel omavalitsustel võimalik kodulähedase algkooli toetust taotleda 2024. aastal kui toetust sai 1,3 miljoni eurot mahus 14 kohalikku omavalitsust (kokku 18 1-6-klassilise algkooli või tegevuskohta eest). 2025. aastal sai kodulähedase algkooli toetust 27 6-klassilist algkooli/tegevuskohta (18-s erinevas omavalitsuses) kokku 2 miljonit eurot.

Toetuse eesmärk on motiveerida kohalikke omavalitsusi tagama kodulähedast õpet kodulähedastes algkoolides ja tegutsemiskohtades ning seeläbi soodustades kolmanda kooliastme õppe koondumist omavalitsuse keskustesse.

Kodulähedase algkooli toetuse taotlemiseks pidi kohaliku omavalitsuse peetav 6-klassiline algkool või 6-klassiline kool vastama järgmistele tingimustele:

Õpilaste arv on algkoolis/tegutsemiskohas vahemikus 20-89;
Algkool/tegutsemiskoht ei asu Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori (EHAK) järgi linnalises või väikelinnalises asustusüksuses;
Algkool/tegutsemiskoht ei asu samas asustusüksuses, kus tegutseb teine munitsipaalüldhariduskool või selle tegutsemiskoht.
Ei ole mõeldud eraldiseisva kooli või tegutsemiskohana tõhustatud tuge või erituge vajavatele õpilastele.

2026. aasta kodulähedase algkooli toetuse määrus on väljatöötamisel. Taotlusvoor avaneb 2026. aasta alguses, toetuste maht kokku on 2 miljonit eurot.

2024. aastal kodulähedase algkooli toetust saanud 18 6-klassilise algkooli ja 6-klassilise tegevuskoha paiknemine

2025. aastal kodulähedase algkooli toetust saanud 27 6-klassilise algkooli ja 6-klassilise tegevuskoha paiknemine

Eesti masstoodetud koolihoonete tehaselise renoveerimise innovatsiooniprojekt

Avaliku sektori innovatsiooniprojekt #Meistriklass mõtestab ja pakub lahendusi, kuidas Eesti haridustaristu kiiresti, targalt ja jätkusuutlikult uuele tasemele viia. Loe projektist lähemalt siit.

Riigikoolid

Riigigümnaasiumid

Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on saavutatud eesmärk, et 2023. aastaks on õppetööd alustanud kokku 24 riigigümnaasiumi, sh igas maakonnas vähemalt üks. 2025. aasta seisuga töötab 31 riigigümnaasiumit.

Riigigümnaasiumid on asutatud omavalitsustesse, kus on kokku lepitud koolivõrgu korrastamise kava - millised kohaliku omavalitsused koolid jätkavad ja mis kujul ning milline on riigigümnaasiumi roll selles omavalitsuses või piirkonnas. Lisaks arvestati rajatava kooli mõju piirkonnale, tema jätkusuutlikkust ning majanduslikku otstarbekust.

Riik tegeleb järjepidevalt riigigümnaasiumite kvaliteedi edendamise ja hindamisega. Näiteks on sõlmitud riigigümnaasiumite kvaliteedikokkulepe, milles on toodud riigigümnaasiumite tegevuse aluspõhimõtted, direktori, õpetaja ja õpilase pädevus ja vastutus ning kvaliteedinäitajad.

1994. aastal alustasid riigikoolina Noarootsi Gümnaasium ja Nõo Reaalgümnaasium.
Esimene uus riigigümnaasium, Viljandi Gümnaasium, alustas tegevust 1. septembril 2012. aastal.
Sellest aasta hiljem, 2013. aastal, alustasid õppetööga Läänemaa Ühisgümnaasium ja Jõgevamaa Gümnaasium.
2015. aasta sügisel avasid uksed Jõhvi Gümnaasium, Pärnu Koidula Gümnaasium, Tartu Tamme Gümnaasium ja Võru Gümnaasium.
2016. aasta sügisel alustasid õppetööga Põlva Gümnaasium, Valga Gümnaasium ning Hiiumaa Gümnaasium.
2018. aastal alustasid tööd riigikoolina Rapla Gümnaasium, Paide Gümnaasium ja Viimsi Gümnaasium.
2019. aastal avas uksed Kohtla-Järve Gümnaasium.
2021. aasta sügisel avasid oma uksed Saaremaa Gümnaasium ja Tabasalu Gümnaasium.
2022. aastal alustasid õppetööga Rakvere Riigigümnaasium, Saue Riigigümnaasium ning Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium.
2023. aastal avasid uksed viis riigigümnaasiumi: Tallinna Mustamäe Riigigümnaasium, Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasium, Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium, Narva Eesti Gümnaasium ja Narva Gümnaasium. Samal aastal võttis riik üle Sillamäe Gümnaasiumi pidamise.
2024. aastal alustas Rae Gümnaasium. Samal aastal võttis riik üle Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi ja Narva Täiskasvanute Kooli pidamise.
2025. aastal võttis riik üle Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi pidamise.

Teised riigikoolid

Kiviõli Riigikool, Kohtla-Järve Järve Kool, Sillamäe Eesti Põhikool, Narva Eesti Põhikool, Narva Vanalinna Põhikool, Haapsalu Viigi Kool, Porkuni Kool, Ahtme Kool, Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool, Maarjamaa Riigikool, Tartu Tähtvere Riigikool

Euroopa Regionaalarengu Fondi toel rajatud riigigümnaasiumid (XLSX)

Põhikoolid

Nii haridusvaldkonna arengukava, erinevad eksperdid sh OECD, aga ka Riigikontroll on soovitanud omavalitsustel ümber kujundada avalike teenuste pakkumiseks vajalik taristu, sh optimeerida haridustaristu kasutust.

Aastatel 2014-2023 on programmi tulemusel ellu viidud 34 põhikooli hoonet ja kaasajastatud 4 erikooli projekti, tehniliste efektiivsusnäitajate järgi võib öelda, et kaasajastatud on seega enam kui 105 000 m² koolipinda ja vähendada ruutmeetreid ligi 100 000 ulatuses.

Keskmiselt on munitsipaalkoolidel põrandapinda 13,4 ruutmeetrit ühe õpilase kohta (ilma õpilaskodude ja spordirajatisteta), kuigi ühe kooli jaoks on optimaalne põrandapinna suurus 10 kuni 11 ruutmeetrit.

Kooli suurusgrupp	Õpilaste arv 2021/22. õppeaastal	Pinda õpilase kohta, m²
0-50	2 788	53,7
51-100	6 602	31,2
101-200	13 831	21,2
201-400	25 063	15,2
401-600	25 551	11,2
601-1000	54 897	9,6
1000+	27 700	9,1
Kokku	156 432	13,4

Seega tuleb omavalitsustel jätkuvalt analüüsida, millised on nende võimalused hariduskulude ja -taristu optimeerimiseks. Sellest tulenevalt saab majanduskuludest vabanenud ressursi suunata enam õpetajate, juhtide ja tugispetsialistide palgakasvuks ning sisuliseks tegevuseks. Koolimaja pinna vähendamine ja korrastamine annab ka selge majandusliku kokkuhoiu.

Joonis: Investeeringud üldhariduskoolide võrku perioodil 2014-2020 (mln€). Allikas: HTM

Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine

Haridusliku erivajadustega õpilaste õppekorraldus lähtub kaasava hariduse põhimõtetest, mille kohaselt elab erivajadusega õpilane kodus ja õpib koos eakaaslastega elukohajärgses koolis.

Riik toetab kohalikke omavalitsusi investeeringutega erikoolide pidamiseks, et tagada hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud õppe kättesaadavus nüüdisaegses õppekeskkonnas.

Samuti toetatakse üldhariduskoolide valmisolekut rakendada kaasava hariduse põhimõtteid ja pakkuda erivajadusega õpilasele õppimisvõimalusi kodulähedases koolis ning võimalusel tavaklassis osaliselt või täielikult.

Õppimisvõimalused täiskasvanutele

Haridus- ja Teadusministeerium alustas 2018. aastal läbirääkimisi kohalike omavalitsustega, et leppida kokku täiskasvanute koolide ümberkorraldamise võimalused tagamaks täiskasvanud õppuritele üldhariduse kättesaadavus nüüdisaegse taristuga kutseõppeasutustes, riigigümnaasiumides või riigi pidamisel iseseisva asutusena.

Muudatuste eesmärk on:

vähendada madala haridustasemega täiskasvanute arvu;
pakkuda õppijatele toetavaid meetmeid (nt õpilaskodu), paindlikkust ja täiendavaid valikuvõimalusi (nt kutse omandamine, liikumine ühelt õppekavalt teisele);
pakkuda õpetajatele täistööajaga tööd ja väärikat palka;
lõpetada omavalitsuste tegevuskulude arveldus täiskasvanute õppurite osas.

Aastal 2025 on täiskasvanute üldharidusõppe vastutuse pidamise riigile üle andnud 11 omavalitsust (Haapsalu, Rakvere, Võru, Valga, Paide, Pärnu, Jõgeva, Valga, Narva, Kohtla-Järve ja Viljandi). Seega tagab riik täiskasvanute üldharidusõppe omandamise võimalused juba 12 maakonnas.

Kohalike omavalitsuste toetamine otsuste tegemisel

Perioodil 2018-2022 tehti enam kui 50 otsust haridusasutuste ümberkorraldamiseks. Kõige enam ühendati lasteaedu ja põhikoole, mis jätkasid ühe asutusena,, lõpetati gümnaasiumiastme tegevus, riigi pidamiselt võttis omavalitsus üle suuremat tuge vajavate laste põhikoole ning riigile anti üle gümnaasiumiastme pidamine, sh täiskasvanute üldhariduskoolide pidamine.

Suleti ka koole piirkondades, kus jätkusuutliku haridusvõrgu otsused jäeti enne haldusreformi tegemata (st koolide sulgemine ei toimunud haldusreformi, vaid laste vähesuse tõttu). Omavalitsuste ja riigi koostöös on jätkatud ühinemisjärgsel perioodil suuremahuliste põhikoolitaristu projektide elluviimist ja riigigümnaasiumide loomist.

Kokku on aastatel 2011-2022 kohalikud omavalitsused teinud kokku 300 ümberkorraldamise otsust.

Samuti on riik ja omavalitsused teinud koostööd haridusvõrgu arenguga seotud uuringute ja analüüside koostamisel, koolivõrgu programmi ellurakendamisel.

Olulised koostööpartnerid on Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Kaubandus- ja Tööstuskoda, Heateo Haridusfond, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Transpordiamet, eragümnaasiumide pidajad, õpetajate ning koolijuhtide ühendused, erialaliidud jpt.
Eesti Arhitektide Liidu juhend “Muutuv kooliruum” arhitektidele ja koolijuhtidele.
Koolivõrgu analüüside tegemisel on peamised koostööpartnerid kohalikele omavalitsustele konsultatsiooniettevõtted Geomedia ja Cumulus.
Juhendmaterjal haridusvõrgu ümberkorraldamiseks ELVLi kodulehel.

Uuringud ja analüüsid Eesti haridusvõrgust

Gümnasistide õpiränne – kas ja millised tegurid eristavad kodule lähimas gümnaasiumis õppivat noort kaugemal õppivast noorest? (Statistikaamet ja HTM, 2025)

Analüüsis otsiti vastust küsimusele, kas ja millised tegurid eristavad kodule lähimas gümnaasiumis õppivat noort kaugemal õppivast noorest.

Gümnaasiumide tulemusnäitajate analüüs 2024

Analüüsi eesmärgiks oli uurida seoseid gümnaasiumiastmega üldhariduskoolide taustatunnuste (suurus, omandivorm, koolitüüp, piirkond) ning tulemusnäitajate vahel, et anda vajalikku taustainfot gümnaasiumivõrgu korrastamise arutelude tarvis.

Riigikontrolli audit “Gümnaasiumivõrgu kujundamine” (Riigkontroll 2022)

Audit kinnitab, et gümnaasiumivõrgu reformimise vajadust on teadvustanud nii riik kui ka omavalitsused. Riigikontroll soovitab otsustada, milline valitsemistasand vastutab üldkeskhariduse pakkumise eest. Oluline on kokku leppida ühe vastutajaga süsteemile ülemineku korraldus, tõsta gümnaasiumivõrgu arendamise keskmesse üldkeskhariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse ühtsete nõuete tagamine ning luua detailne gümnaasiumivõrgu korrastamise plaan.

OECD analüüs „Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis: regionaalne valmistumine demograafiliseks muutusteks“ (OECD 2022)

Haridussektori kulud moodustavad ligi poole kõigist omavalitsuste kuludest ja see osakaal kasvab. Rahvusvaheline analüüs toob välja, et võrreldes tänaseid kulusid prognoosiga aastaks 2035, siis kulude kasv ühe maakoolis õppiva õpilase kohta on Eestis peaaegu suurim Euroopa Liidus. OECD soovitab omavalitsuste vahelist koostööd haridusvõrgu kujundamisel ning ülemiste kooliastmete koondamise jätkamist, et tagada maapiirkonna koolides õpetajatele täiskohaga töö ning suurem tugi alustavatele õpetajatele.

Riigikontrolli audit “Esmatähtsate avalike teenuste tulevik” (Riigikontroll 2020)

Koos demograafiliste trendidega avaldavad õpetajate järelkasvu vajadusele mõju ka koolivõrgu ümberkorraldused. Audit märgib, et kuigi õpetajate puudus on akuutne, töötab 42% Eesti õpetajatest osakoormusega. Õpetajate koormus erineb märgatavalt kooli suuruse ja asukoha vaates: väikestes koolides ja maapiirkonnas on koormus selgelt väiksem. Täiskoormusega saavad õpetajad töötada suuremates keskustes, kus on piisavalt õpilasi ja koolivõrk on õpilaste arvu arvestades optimaalne.

"Ülevaade Eesti demograafilistest trendidest, üldhariduskoolide õppijate ning koolide arvudest ning tulevikuprognoosidest" (HTM 2025)

Analüüs annab ülevaate Eesti demograafilistest trendidest, üldhariduskoolide õppijate ning koolide arvudest ning tulevikuprognoosidest.

OECD “Eesti haridussüsteemi ressursikasutuse ülevaade” (OECD 2016)

Uuring rõhutab, et koolivõrgu korrastamine peab olema poliitiline prioriteet, mille fookuses on õpilaste huvid. Tegu pole säästmise, vaid kvaliteedi tõstmisega, sest nii õpilastele kui ka õpetajatele on võimalik sel juhul pakkuda paremaid tingimusi. Efektiivsema koolivõrgu loomise eelduseks on kohalike omavalitsuste vaheline koostöö, transporditeenuste arendamine ning taristu ühine kasutamine.

Praxise analüüs “Eesti põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu analüüs aastaks 2020” (Praxis 2014)

Uuringu alusel prognoositakse, et 2020. aastal võiks Eestis olla 352 1.‒9. klassilist põhikooli, mis on enam kui 150 kooli võrra praegusest vähem, ja kuni 100 gümnaasiumi, s.o praegusega võrreldes kolmandiku võrra vähem. Koolivõrgu korrastamise otsuseid on küll tehtud, kuid prognoositust oluliselt aeglasemas tempos.

Arenguseire Keskuse raport 2023. Koolide ja koolivõrgu efektiivsus

Koolide ja koolivõrgu efektiivsusuuringu põhieesmärk on pakkuda uudset ja asjakohast alusinfot koolivõrguga seonduvate otsuste tegemiseks nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Uuring toob välja poliitikasoovitused koolide ja koolivõrgu tõhususe parandamiseks

"Eestisisene haridusränne üldhariduses," (Arenguseire Keskus 2025)

Eestis ei käi kodule lähimas algkoolis 45% ja gümnaasiumis 59% õpilastest. Kodulähedases koolis käiakse kõige rohkem maapiirkondade omavalitsustes ning kõige vähem suuremates linnades, kus koolivalik on märkimisväärselt laiem. Ulatuslik haridusränne mõjutab omavalitsuste haridusteenuse kvaliteeti ja süvendab kihistumist.