Põhikooli lõpetamine ja vastuvõtt

Põhikooli lõpueksamid

26.12.2025 jõustusid põhikooli riikliku õppekava (PRÕK) ja põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (PLRÕK) versioonid, millega muutuvad põhikooli lõpetamise tingimused ja kaob korduseksami sooritamise kohustus. Sõltumata tulemusest sooritab põhikoolilõpetaja eksami ühel korral. Juhul, kui õpilane mingil põhjusel ühtsel lõpueksamil ei osalenud, sooritab ta lisaeksami, mille ülesanded koostab sarnaselt põhieksamiga Harno, ning mida korraldab ja hindab kool.

Eksamite koostamine ja korraldamine:

a) ühtne lõpueksam ja vajaduse korral selle lisaeksam – koostab Harno, läbi viib ja hindab kool (sooritajaks on tavapärane PRÕK lõpetaja).
b) koolieksam ja vajaduse korral selle lisaeksam – koostab kool, läbi viib ja hindab kool (sooritajaks on PLRÕK lihtsustatud õppetaseme õpilane või PRÕKi lõpetaja, kes teeb valikeksamina erialaeksami). Täpsem info põhikooli riiklikust õppekavast.

PRÕKi alusel on lõpetamise üldine eeldus on sama: õpilane, kellel on kõik positiivsed hinded, eksamid sooritatud üle 50% ja loovtöö tehtud, lõpetab põhikooli. PLRÕKi alusel õppival lihtsustatud õppetaseme lõpetajal on lõpetamise eelduseks positiivsed hinded ja eksamitulemused üle 50%.

Võimalik on endiselt ka mõne negatiivse tulemusega lõpetamine, seda nüüd kas ainult õppenõukogu otsusega või ka õpilase seadusliku esindaja avalduse alusel.

Kui õpilase seaduslik esindaja avaldust ei esita ja nõusolekut ei anna, suunatakse õpilane kas täiendavale õppetööle või jääb ta 9. klassi täies mahus kordama ja sooritab uuesti kõik eksamid. Loovtööd uuesti sooritama ei pea.

Määrused

Riigieksamite vormid ja ajad, ühtsete põhikooli lõpueksamite ning tasemetööde õppeained, vormid ja ajad 2026/2027. õppeaastal-Riigi Teataja

Vaata ka:

Tabel: võimalused põhikooli lõpetamiseks ja vajalikud täiendavad tegevused
Põhikooli lõpueksamite toimumisajad 2026/2027. õppeaastal Haridus- ja Noorteameti lehel.

Vastuvõtt

Põhikooli lõpetajate vastuvõtt gümnaasiumitesse ja kutseõppeasutustesse 2027. aasta kevadel toimub ühtses sisseastumiste infosüsteemis SAIS.

Avalduste esitamise ajavahemik on 29. märts kuni 18. mai kell 23:59.

Erinevatel koolidel on erinevad vastuvõtutingimused.

Avaldused tuleb panna eelistuste järjekorda ja kool võib anda pingereas lisapunkte eelistuse märkimise eest.

Pärast põhikooli lõpueksamite tulemuste avaldamist hiljemalt 17. mail, on õppijal kuni 18. maini aega oma sisseastumisavaldused üle vaadata ja vajadusel täiendada, et need vastaksid vastuvõtukriteeriumitele.

Vastuvõtutegevused toimuvad vahemikus 19. mai kuni 10. juuni.

Õppima asumise kutseid hakatakse saatma alates 11. juunist.

Õppekohtade pakkumine põhivastuvõtus kestab kuni 2. juulini.

Õigusaktid

Vastuvõtumäärused on Riigi Teatajas ilmumas, ilmumisel lisatakse viited.

Jätkuvastuvõtt

Jätkuvastuvõtt algab 5. juulil (hiljemalt 15.07) ja kestab kuni 23. augustini. Alates 5. juulist on võimalik kandideerida sisseastumise infosüsteemis SAIS koolidesse, kus on vabu õppekohti.

Vastuvõtt ettevalmistavasse õppesse

Kui põhikooli lõpetanu ei ole saanud õppekohta gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis on võimalus asuda ettevalmistavasse õppesse. Ettevalmistava õppe vastuvõtt algab 24. augustil sisseastumise infosüsteemis SAIS.

Õpilase staatus

Põhikooli lõpetajal lõpeb Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) ametlik õpilase staatus põhikooli lõpetamise kuupäevaga. Uus õpilasstaatus algab EHIS-es üldjuhul uue õppeaasta alguses (1. septembril või kooli määratud õppima asumise kuupäeval). Sellest tulenevalt ei pruugi vahepealsel perioodil, kui noorel puudub EHIS-es aktiivne õpilasstaatus, toimida soodustused, mille kohalik omavalitsus on sidunud EHIS-e andmetega.

Näiteks: Kui kohalik omavalitsus kontrollib sõidusoodustuse saamiseks õpilasstaatust EHIS-e andmete alusel, tuleb soodustuse bussikaardile saamiseks kõigepealt pöörduda kooli poole, et õpilase andmed EHIS-esse kantakse või uuendatakse. 