Usk, lootus ja õppimiskohustus - räägime kutsekeskharidusest
Autor: Ülle Matsin, kesk- ja kutsehariduse osakonna juhataja
(Ilmus algselt ajalehes Postimees)
Juulis ja augustis jätkub vastuvõtt kesk- ja kutseharidusse ehk toimub jätkuvastuvõtt. Iga põhikooli lõpetaja leiab selle aja jooksul oma õppekoha. Kõlab lihtsalt, aga tegelikult on kõik keerulisem. Koos jätkuvastuvõtu algusega on mõistlik taas läbi mõelda, mida tähendab õppekoha tagamine igale põhikooli lõpetajale ning julgustada lõpetajaid tegema mõistlikke edasiõppimise otsuseid.
Eestis oli seni igal aastal üle 700 noore, kes ei jätkanud põhikooli järel õppimist mitte kusagil. Ülejäänud noored on asunud õppima kesk- ja kutseharidusse. Õppimiskohustuse pikenemine ei tähenda siiski pelgalt seda, et avame õppekohti juurde ja kõik muu jätkub vanaviisi. Madala haridustasemega noorte osakaalu hiiliv kasv ühiskonnas on erinevate probleemide tagajärg.
Hoolimata asjaolust, et ainult akadeemilise gümnaasiumiharidusega noored ei ole tööturul konkurentsivõimelised, püsib visalt uskumus, et gümnaasium on igal juhul põhikooli järel edasi õppimiseks ainuõige valik. Enamik gümnaasiumi lõpetajatest jätkab oma haridusteed kutse- või kõrgkoolis, et omandada hilisemaks tööeluks vajalikke teadmisi ja oskusi. Viimastel aastatel on õpingute jätkamine vahetult pärast gümnaasiumi lõpetamist vähenenud, sest noorte valik on üha sagedamini saada töökogemus ja mõtlemisaeg edasiste otsuste langetamiseks. Lõpetajate hõive ja palkade uuring (HTM, 2024) näitab seejuures, et gümnaasiumi lõpetajale makstakse tööturul madalamat palka kui kutsehariduse lõpetajale. Eelise saavad noored, kes sisenevad tööturule kutseoskustega ja praktikakogemusega. Uued kutsekeskhariduse õppekavad toovad juba paari aasta pärast tööturule lõpetajad, kes konkureerivad gümnaasiumi lõpetajatega kõrgharidusse võrdsel tasemel.
Riik näeb, et kutsekeskharidusest ehk rakenduslikust keskharidusest sujuv üleminek rakenduslikku kõrgharidusse peab tulevikus andma lisaks edumaa õppeajas. Gümnaasiumiõpingute läbimine ilma edasi õppimiseta kõrghariduses kaotab oma eelise ning noorele oleks lõppkokkuvõttes kasulik kohe põhihariduse järel valida 4-aastane rakendusliku keskhariduse ehk kutsekeskhariduse õpe. Tegemist oleks perspektiivika ja mõistliku otsusega.
Gümnaasiumihariduse väärtus kujuneb eelkõige läbi õppijate kõrgharidusse siirdumise. Gümnaasiumidesse, kus ülikooli pääsenute osakaal püsib kõrge, on sisseastumise konkurss väga tugev. On täiesti mõistetav, et põhivastuvõtus gümnaasiumisse kandideerinud hea õppeedukusega noore ilmajäämine õppekohast toob emotsionaalse tagasilöögi. Siin on oluline pere roll, et noort toetada õpitee valimisel jätkuvastuvõtus. Oma valiku uuesti mõtestamine võib lõpuks osutuda hoopis kasulikuks. Keskharidusest väljalangemine on varasemalt olnud vähemalt sama suur põhjus madala haridustasemega jäämisele, kui põhikooli järel mitte edasi õppimine. Haridustee katkemine õppimiskohustuse vältel ei ole võimalik, kuid paindlikumad ülemineku võimalused teistele õppekavadele on täna olemas eeskätt kutseõppeasutustes. Kutseharidust pakutakse ja arendatakse kooskõlas tööturu vajadustega ja tööandjatega. Kutsetunnistus õppimiskohustuse lõpus on noorele edasise elu vaates tunduvalt kasulikum, kui lõpetada gümnaasium tulemustega, millega kõrgharidusse asja pole. Kutsekeskhariduse väärtus kujuneb kahest osast: tugev üldharidusõpe, mis võimaldab konkurentsivõimeliselt liikuda kõrgharidusse ning valitud eriala kutsetunnistus, mis võimaldab asuda erialasele tööle. Ka täna on kutsehariduses küllalt näiteid edulugudest, kus erialaõpinguid jätkatakse kutsekooli järel kõrgkoolis ning saavutatakse professionaalne tipptase juba kogenud eksperdina. Sellise sihi õppijatele võimaldamiseks on kutsekeskhariduses suurendatud üldharidusõpingute mahtu rohkem kui kaks korda. Avatud on uued õppekavad näiteks disaini, mehitamata sõidukite tehnoloogia, kaubanduse, merenduse, loodushoiu, sotsiaaltöö, veterinaaria jpt valdkondades. Kõikidel nendel õppekavadel avaneb võimalus spetsialiseerumiseks ja leiab kooli lõpetamise järel sama valdkonna kõrghariduse eriala. Jätkuvastuvõtus on võimalik seda kõike kaaluda ning langetada otsus uuenenud kutsekeskhariduse kasuks, mitte jääda lootma, et kuskil alatäitunud gümnaasiumis leiab augusti lõpus koha.
Me teame täna, et 20% põhikooli lõpetajatest leiab oma õppekoha jätkuvastuvõtus. Ligikaudu 21% noori on juba põhivastuvõtus leidnud õppekoha kutsekeskhariduses ja kutsehariduses. Iga noor peab tegema oma õpivalikud teadlikult, pidades silmas iseseisvumist, eneseteostust ja tulevikuvõimalusi – olgu eesmärgiks töötamine, ettevõtlus või kõrgharidus. Aitab karjäärinõustamise tugi ja andmeteadlik lähenemine. Tööturu ja oskuste seisukohalt oleks ideaalne kui jätkuvastuvõttu sisenenud õppijad valiksidki julgelt rakendusliku keskhariduse ehk uuenenud kutsekeskhariduse. Seda kinnitab ka teiste riikide rakendusliku keskhariduse ja kutsehariduse edulugu, näiteks Soomes, Taanis, Hollandis või Saksamaal. Julgustagem noori tegema mõistlikke valikuid!