Võõrkeel on õpipsühholoogia põhimõtte kohaselt iga keel peale kõneleja emakeele või esimese keele. Keeleseaduse mõttes on võõrkeel iga keel peale eesti keele ja eesti viipekeele. Võõrkeeleks peetakse ka vähemusrahvuse keeli, mida vähemusrahvusest Eesti kodanikud on Eestis põliselt kasutanud emakeelena.
Eestis on tavaks õppida kohustuslikult vähemalt kahte võõrkeelt. Riikliku õppekava järgi on koolidel võimalus õpetada (eesti õppekeelega) põhikoolis esimese (A) võõrkeelena kas inglise, prantsuse, saksa või vene keelt.
Ajakohastatud põhikooli riikliku õppekava alusel on koolidel kohustus pakkuda õpilastele B-võõrkeele valikut kahe või enama keele vahel. Valikut peab alates 2023/2024. õa sügisest pakkuma õpilastele, kes asuvad teist võõrkeelt õppima. Täpsemalt saab õppekava ajakohastamise, sh võõrkeeleõppe muudatustest lugeda õppekavade ajakohastamise lehelt.
Töörühmad ajakohastatud ainekavade rakendamist toetavate õppeprotsesside kirjelduste loomiseks töötavad hoogsalt. Materjal valmib 2023. a lõpuks. Seni toetavad kooli õppekava loomist ja võõrkeeleõpetajate tööd veel eelmise õppekava juurde loodud õppeprotsesside kirjeldused, mis on leitavad õppekavaveebis siit.
Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilised partnerid võõrkeeleõppe edendamises on Goethe Instituut, Prantsuse Instituut ja Soome Instituut, samuti tehakse koostööd Eesti Võõrkeeleõpetajate Liiduga. Instituutidel on laialdased kogemused keeleõppe toetamises, mh nõustavad nad haridusasutusi metoodika ja õppematerjalide osas, vahendavad koolitusvõimalusi ja loovad vahetuid kontakte sihtkeele ja -kultuuriga.
Põhikooli riiklik õppekava võimaldab õpetada põhikoolis teise võõrkeelena ükskõik millist võõrkeelt, arvestades kooli võimalusi ja õpilaste soove. B-võõrkeelena õpetatakse inglise, vene, saksa, prantsuse keelt või muud võõrkeelt. Uue õppekava alusel on mitmes põhikoolis asutud teise võõrkeelena õpetama näiteks soome keelt. Lisaks õpitakse koolides teise võõrkeelena näiteks ka heebrea, hispaania ja rootsi keelt.
Gümnaasiumi riikliku õppekava järgi on gümnaasiumiastmes loobutud traditsioonilisest A- ja B-võõrkeelte määratlusest ning mindud üle keeleoskustasemete-põhisele õppele. Gümnaasiumi lõpetades tuleb osata vähemalt kahte võõrkeelt iseseisva keelekasutaja (ehk B) tasemel.
Gümnaasiumi lõpetamiseks teevad õpilased inglise keele riigieksami ja/või riigieksamiga võrdsustatud rahvusvahelise võõrkeeleeksami (saksa, vene või prantsuse keeles). Paljud õpilased kasutavad võimalust teha eksami enam kui ühes võõrkeeles.
Kutsehariduses ja kõrghariduses õpetatakse enamasti erialast võõrkeelt, kusjuures võõrkeele valikki sõltub erialast.
Vaata lisaks
Korduma kippuvad küsimused
Mis ajaks peab lapsevanem või laps teatama, millist B-võõrkeelt ta õppima hakkab?
Valikust teatamise kord määratakse kooli õppekavas arvestusega, et kool jõuab teha vajalikud ettevalmistused B-võõrkeele õpetamiseks. Valikut pakutakse neile õpilastele, kes alustavad tuleval õppeaastal B-võõrkeele õppimisega.
Põhikoolis II kooliastmes on B-võõrkeelele ette nähtud ainult 3 tundi kooliastme kohta. Kas see tähendab, et B-võõrkeele õpe algab 6. klassis?
Põhikooli riiklik õppekava sätestab, et B-võõrkeele õppimist alustatakse hiljemalt II kooliastmes. B-võõrkeele soovituslik tunnijaotuskava näeb ette 3 tundi II ning 9 tundi III kooliastmes. Ainekavad on koostatud arvestusega, et kirjeldatud õpitulemused on antud tunnijaotuskava korral saavutatavad heal tasemel.
Täpne tundide jaotus klassiti määratakse kooli õppekavas. Kool võib pakkuda B-võõrkeele õpet ka varem kui 6. klassis. Soovi korral saab kool oma äranägemise järgi kasutada vaba tunniressurssi B-võõrkeele õppeks.
Praegu on väga populaarne gümnaasiumis B1-keeleoskustaseme võõrkeele vahetamine, st uue keelega otsast peale alustamine. Isegi kui pakkuda siinkohal õpilasele 5+4 kursust, ei jõua ta enamasti uue keelega B1-tasemele. Kas see on selles olukorras lubatud?
Koostöös lapse, lapsevanema ja kooli vahel on vajadusel võimalik õpitavat võõrkeelt vahetada. Ainekava sätestab, et B1-keeleoskustasemega võõrkeeleks on keel, mille õppimine algab madalamalt keeleoskustasemelt (nt A2 põhikooli lõpus) ja milles õpilase eesmärk on jõuda B1- keeleoskustasemele, sõltumata sellest, kas õpitav keel oli põhikoolis A- või B-võõrkeel või on õpilane seda keelt õppinud väljaspool kooli.
Ka B1 keeleoskustaseme keele vahetamisel peab kool tagama õpilasele võimaluse jõuda sihttasemeni, vajadusel rakendades individuaalset õppekava. Samuti on B1-keele puhul soovitav koolil pakkuda süvendatud keeleõppekursuseid.
Kas HTM-il on ülevaade, kui palju on Eestis näiteks soome keele, saksa keele, prantsuse keele, hispaania keele õpetajaid?
Statistikat Eesti üldhariduskoolides töötavate keeleõpetajate kohta leiab siit.
Millistest (rahvusvahelistest) dokumentidest on võõrkeelte ainekavade koostamisel lähtutud?
Riikliku õppekava ajakohastamisel lähtuti nüüdisaegsest õpikäsitusest, uuematest teadusteooriatest ja lähenemistest aineõpetuses. Võõrkeelte ainekava ajakohastamisel võeti aluseks eelkõige Euroopa Nõukogu poolt koostatud Euroopa keeleõppe raamdokument ning selle sõsarväljaanne.
Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne
Euroopa keeleõppe raamdokument, mis avaldati inglise ja prantsuse keeles 2001. a ja eesti keeles 2007. a, on võõrkeeleõppe valdkonna olulisemaid rahvusvahelisi tööriistu. 2020. a valminud raamdokumendi sõsarväljaanne sisaldab arvukaid uuendusi ja täiendusi. Nüüd on see tõlgitud ka eesti keelde. Soovitame raamdokumenti rakendades edaspidi lähtuda sõsarväljaandest, seda eriti tasemekirjeldusi kasutades. Algses raamdokumendis kirjeldatud keeleõppe põhimõtted endiselt kehtivad.
Euroopa Nüüdiskeelte Keskus
Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskus (inglise keeles European Centre for Modern Languages ehk lühidalt ECML) on 1994. aastal loodud organisatsioon, mille missiooniks on edendada innovatsiooni keeleõppes ning tõhustada keelepoliitika rakendamist. Keskusel on 36 liikmesriiki, sh 1995. a alates ka Eesti. Keskus asub Grazi linnas Austrias.
Euroopa Nüüdiskeelte Keskus edendab võõrkeelte, vähemus- ja regionaalkeelte ning õppekeelte õpet, pakkudes praktilist tuge õpetajatele ja õpetajate koolitajatele, õppematerjalide koostajatele, õppijatele, lapsevanematele, hariduspoliitika kujundajatele jt.
Keskuse 2024.–2027. aasta programm „Language education at the heart of democracy“ koostati liikmesriikide eelisteemade põhjal ning sisaldab projekte teemadel nagu tehisintellekti rakendamine keeleõppes, demokraatliku kultuuri edendamine keeleõppes, LAK-õpe ja 21. sajandi oskused, keeleõpetajate heaolu ja viipekeel.
Keskus koordineerib Euroopa keeltepäeva tähistamist iga aasta 26. septembril (edl.ecml.at).
Keskus pakub liikmesriikidele töötubasid ja koolitusi, projektide käigus valmivad trükised jm praktilised vahendid keeleõppe toetamiseks. Eesti keeles on ilmunud keskuse trükised:
- „Viipekeeled ja Euroopa keeleõppe raamdokument. Ühtsete keeleoskustasemete kirjeldused“ (2016)
- „Töökeel – lühijuhend. Kuidas aidata täiskasvanud sisserändajatel arendada tööalast keeleoskust“ (2019)
- „Salaagendi keeleväljakutsete taskuraamat“ (2019)
- „Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte keskuse 25. aastapäeva deklaratsioon“ (2020)
- „Nõuanded edukaks keeleõppeks“ (2020)
- „Lara keeleretk läbi Euroopa“ (2021)
- Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus mitmekeelse ja kultuuridevahelise hariduse tähtsusest (2022)
- „Lara retk läbi Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte“ (2024)
Kontakt:
- Eesti esindaja: Pille Põiklik ([email protected], 735 0223, Munga 18, 50088 Tartu)
- Eesti kontaktisik: Kati Bakradze-Pank ([email protected])
CertiLingua programm
CertiLingua on Saksamaal alguse saanud rahvusvaheline kvaliteeditunnistus, mis tõendab õppeasutuse lõpetaja kahe võõrkeele oskust B2-keeleoskustasemel, osalemist lõimitud aine- ja keeleõppes ning Euroopa ja kultuuridevahelise suhtluse pädevuste omandamist. Nõuded täitnud õpilastele omistatakse CertiLingua sertifikaat.
Eesti ühines CertiLingua võrgustikuga 28. augustil 2014. aastal, kui haridus- ja teadusminister allkirjastas CertiLingua memorandumi, millega tunnustas programmi põhimõtteid.
2021. aasta kevade seisuga on Eestis viis CertiLingua kooli: Kadrioru Saksa Gümnaasium, Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, Tallinna Ühisgümnaasium, Tartu Annelinna Gümnaasium ja Viljandi Gümnaasium.
CertiLingua õppeasutustes:
- õpetatakse gümnaasiumi astmes vähemalt kahte nüüdisvõõrkeelt;
- pakutakse õpilastele lõimitud aine- ja keeleõpet;
- osalevad sertifikaati taotlevad õpilased rahvusvahelistes projektides;
- esitavad õpilased kirjaliku töö, mis näitab omandatud keeleoskust ning kirjeldab rahvusvahelises projektis toimunud vahetut suhtlust ja omandatud teadmisi.
Kõik programmi puudutavad dokumendid ning info on ära toodud programmi dokumentide ülevaates.
2018. aastast alates on programm avatud uutele koolidele. Programmiga liitumisest huvitatud koolid on teretulnud tutvuma programmi ülevaates ära toodud dokumentidega ning saatma täiendavaid küsimusi HTM keeleosakonda (peaekspert Pille Põiklik, [email protected]).
Võrgustiku koduleht: www.certilingua.net
Sertifikaate väljastavad programmiga liitunud õppeasutused, mis on esitanud Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse ning saanud akrediteeringu.
Akrediteerimise tingimused:
- Kool tagab keelehariduse kvaliteedi ning vastutab kvaliteedi hindamise meetodite ja mõõdikute eest.
- Kool vastutab, et CertiLingua tunnistust taotlev õpilane on läbinud keskkooli õppekava ning on tõendanud kahe võõrkeele oskust vähemalt B2-keeleoskustasemel.
- Kooli õppekavas sisaldub lõimitud aine- ja keeleõpe. LAK-õppe kursuste maht gümnaasiumiastmes peab olema 94 tundi kahe aasta jooksul või alates 9. klassist 187 tundi nelja aasta jooksul.
- Kool pakub õpilasele võimalusi osaleda rahvusvahelises projektis, nt suhtlemine sõpruskoolidega, praktika, õpilase või perekonna algatused.
- Kool nõuab CertiLingua tunnistust taotlevalt õpilaselt vahetut osalemist rahvusvahelises projektis, mille kokkuvõte ning võõrkeelte kasutamine projektis peab olema dokumenteeritud.
- Kool kinnitab akrediteerimistaotluses, et kooli juhtkonnale, õpetajatele, lapsevanematele on tutvustatud programmi eesmärke ning nad nõustuvad nendega.
- Kool kinnitab valmisolekut osaleda CertiLingua võrgustikus ja panustab programmi arendamisse – analüüsib tehtud tööd ja esitab vajadusel ettepanekuid süsteemi parandamiseks.
- Kool tagab Euroopa pädevuste saavutamise ja kirjeldused.
- Kool kirjeldab akrediteerimistaotluse esitamisel, kuidas kasutatakse Europassi.
- CertiLingua kool pakub õpilastele võimalust kasutada soovi korral Euroopa keelemappi.
Akrediteerimiskomisjon võib vajadusel koolilt küsida muid teemaga seonduvaid dokumente ja teavet. Esimesel korral antakse koolile akrediteering kolmeks aastaks ning järgmisel korral viieks aastaks.
CertiLingua programm pakub võimaluse mõtestatult seostada võõrkeelte oskuse arendamine, lõimitud aine- ja keeleõppe kogemus ning kultuuridevahelise suhtluse pädevuste kujunemine. Sertifikaadi taotlemisele peaks mõtlema hakkama juba gümnaasiumiõppe alguses, et soovitud tulemused oleks võimalik saavutada. CertiLingua koolid abistavad õpilasi programmis osalemisel, sh nõustavad vahetu suhtluse projekti kujundamisel ja elluviimisel. Abiks on ka võrgustiku enda materjalid, mis mõeldud õpilasi aitama:
Viimati uuendatud 29.07.2026
