Noorsootöö tegevuste sihtrühmaks on noored ehk 7-26-aastased inimesed. Noorsootöös osalemine annab teadmised, kogemused ja oskused, et noor oskaks ja tahaks ümbritsevas elukorralduses kaasa rääkida ja ise muutusi algatada, toetab tulevikutöö planeerimist ning annab mitmekülgsed kogemused elus toimetulekuks. Eesti noorsootöö on mitmekesine, mis tähendab, et iga noor saab valida endale sobiva tegevusvõimaluse, kohtuda sarnaste huvidega eakaaslastega ja saada kuuluvus- ja koostöökogemus. Noorsootöö korraldamine lähtub noorest, tema huvidest ja vajadusest ning loob noore jaoks turvalise keskkonna oma võimete proovile panemiseks. Noorsootöö tegevusteks ja vormideks on näiteks avatud noorsootöö, mobiilne noorsootöö, rahvusvaheline noorsootöö, diginoorsootöö ja koolinoorsootöö; noorteinfo, noorteprojektid, noorte osalus ja omaalgatus. Noorsootöö tegevusi pakuvad noortekeskused, noorte- ja noorsootööühingud, noortelaagrid ja -malevad, üldhariduskoolid, noorte osaluskogud, kultuuri- ja vaba aja keskused jt.
Noorsootöö korraldus
Eesti noorsootöö korralduse kontekstis on omavalitsus ja riik partnerid. Riik loob seadusliku ja strateegilise raamistiku ning toetab omavalitsusi prioriteetsete teemade arendamisel ja teenuste tagamisel, kuid noorsootöö peamiseks korraldustasandiks on kohalik omavalitsus. Riigi tasandil juhib valdkonda Haridus- ja Teadusministeerium ning selle rakendusasutus Haridus- ja Noorteamet. Ministeeriumile on noorsootöö juhtimisel olulisteks partneriteks valdkonnas katusorganisatsioonidena tegutsevad noorsootöö- ja noorteühingud.
Noorsootöö korraldamise kohustuse seab valla- või linnavalitsusele kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ning peamised ülesanded tulevad noorsootöö seadusest. Omavalitsustele toetuv korraldusmudel põhineb olulisel noorsootöö läbiviimise lähtekohal, et noorsootöö peab olema noorele võimalikult lähedal ning arvestab täiel määral riigi halduskorralduses kehtivat kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõtet.
Kohalikel omavalitsustel on võim ja võimalus luua noori toetav arengukeskkond. Selleks määrab valla- või linnavalitsus oma haldusterritooriumil noorsootöö prioriteedid, sätestab nende saavutamiseks vajalikud ülesanded valla või linna arengukavas ning korraldab valdkonna igapäevatööd. Omavalitsustes pakuvad noorsootöö teenuseid munitsipaal- ja erasektori asutused ja organisatsioonid, luues noortele võimalusi osaleda erinevates tegevustes ja keskkondades nagu näiteks malevad, laagrid, noortekeskused ja noorteühingud.
Riiklike toetusprogrammide kaudu toetab riik kohalike omavalitsuste tegevust, et suurendada noorsootöö kättesaadavust ning tagada parema kvaliteediga teenused noortega seotud asutustes.
Eri tasanditel on laialt levinud praktika, kus noorsootöö praktilise elluviimise ülesanded on delegeeritud kodanikuühendustele.
Rohkem infot
Noorsootöö valdkonna vabaühenduste toetamine
Aastatel 2026-2027 toetab Haridus- ja Teadusministeerium noorsootöö valdkonnas:
- üleriigilise tegevusulatusega noorsootööühinguid noorsootöö kvaliteedi arendamisel;
- noorteühinguid ning noorteühingute, õpilasesinduste ja üliõpilaskondade katusorganisatsioone nende võimekuse tõstmiseks panustada riiklike noortepoliitika eesmärkide saavutamisse;
- vabaühendusi noorte otsuste kujundamisel kaasa rääkimiste võimaluste arendamisel;
- erivajadustega noori esindavaid vabaühendusi nende eestkostevõimekuse tõstmisel;
- noorte omaalgatuslike projektide konkursi korraldamist ja mentorlustoe pakkumist.
Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt 2026-2027 perioodil toetatavate noortevaldkonna vabaühenduste loetelu leiab siit.
Viimati uuendatud 10.04.2026
