Kutseharidus on olnud avalikes haridusasutustes õppijatele, sealhulgas täiskasvanutele, enamjaolt tasuta. Tasemeõpet on rahastanud valdavalt riik. Eesti hariduse infosüsteemi andmetel õppis 2023/2024. õppeaastal riigi rahastatavatel kutseõppe esma- ja jätkuõppe õppekavadel 26 311 õpilast. Riigil ei ole võimalik pakkuda piiramatult kõigile tasuta haridust. Vajalik on suunata seni riigi poolt vabatahtliku täiskasvanu korduva hariduse omandamisele kuluv ressurss õppimiskohustuse ulatuse suurenemisega pakutava õppe rahastamiseks. Sellega seoses muutus täiskasvanutele korduv kutseõpe tasuliseks.
Kutseharidus esimese valikuna pärast üldhariduse läbimist on ka edaspidi tasuta. Kehtestatakse reeglid, mis lubavad teist ja enamat korda tasuta samal või madalamal kutseõppe tasemel või koheselt pärast tasuta kõrghariduse omandamist tasuta õppida.
Eelnõuga saad tutvuda siin.
Kutseõppe tasemeõppe õppetasu suuruse kehtestab kool arvestades Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärasid. Täpsemad õppemaksude suurused leiad kooli kodulehelt.
Tasuta saab õppida õpilane, kes:
- täidab õppimiskohustust. Õppimiskohustus on kohustus osaleda põhi-, kesk- või kutsekeskhariduse õppes ning omandada teadmisi, oskusi ja pädevusi, et tagada enda areng kuni 18-aastaseks saamiseni. Õppimiskohustus loetakse täidetuks enne 18-aastaseks saamist juhul, kui laps on omandanud kesk- või kutsehariduse (varem). Õppimise ajal täisealiseks saades ei pea hakkama õppe eest maksma.
- õpib ettevalmistavas õppes. Õpilaselt ei nõuta õppekulude hüvitamist, kui ta asub esimest korda samal tasemel õppima pärast ettevalmistava õppe (teise taseme õpe) lõpetamist või on varem paralleelselt üldkeskhariduse omandamisega lõpetanud kutseõppe tasemeõppe.
- soovib pärast ettevalmistavat õpet jätkata sama ehk 2. taseme kutseõppes;
- on vähenenud töövõimega registreeritud töötu või muu sihtrühm tööturumeetmete seaduse tähenduses ning kellel on Eesti Töötukassa poolt koostatud tegevuskavas kokku lepitud kutseõppe tasemeõppesse õppima asumine;
- on kuni 26-aastane ja soovib õppida teist korda sama taseme kutseõppes või kelle kõrgharidustaseme tasuta õppe lõpetamisest on möödas vähem kui kümme aastat. Tegemist on erandiga (sätestatud kutseõppeasutuse seaduses § 63 prim lg 2), mis kehtib kuni 2030 aastani;
- soovib õppida riigile prioriteetsel õppekaval, mille eest koolil tasu võtta ei lubata, ka korduvõppijatelt ja paralleelselt õppijatelt;
- ei vasta tasulise õppija kriteeriumitele ja võetakse vastu riigieelarvelisele koolituskohale.
Tasu küsib kool kutseõppe tasemeõppe 2025. aasta 1. septembril ja sellele järgnevatel õppeaastatel õpinguid alustavalt õpilaselt, kes:
-
õpib võõrkeeles. Riigi- ja munitsipaalkool nõuab õppekulude hüvitamist kogu õppekava ulatuses õpilaselt, kes asub õppima eesti keelest erinevas keeles läbiviidavas tasemeõppes. Riigi- ja munitsipaalkool, sealhulgas rakenduskõrgkool, võib pakkuda lisaks (käesoleva seaduse § 47 lõike 8 alusel moodustatud) koolituskohtadele ka tasulisi koolituskohti, mille puhul nõutakse õppekulude hüvitamist kogu õppekava ulatuses ka õpilaselt, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele.
-
asub õppima kooli loodud tasulisse õpperühma. Kutseõppe tasemeõppe tasu suuruse määramise alused ja piirmäärad riigi- ja munitsipaalkoolides kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Õpilasel on võimalik üle minna tasuliselt koolituskohalt tasuta koolituskohale ainult vaba koolituskoha olemasolu korral õppekavarühmas või õppekaval, mille eest riik on keelanud tasu võtta. Tausta koolituskohale ülemineku täpsema korra kehtestab kooli nõukogu.
-
paralleelselt tasuta kõrghariduse omandamisega soovib alustada õpinguid ka kutsehariduses. Kaob võimalus õppida samaaegselt mitmel erineval õppekaval või koolis. Korraga saab õppida vaid ühel kutsehariduse õppekaval sõltumata tasemest. Alates 1.septembrist 2025 jõustuv kord seab piirangud ühel ajal tasuta õppimisele kutse- ja kõrghariduses.
- eelneva kümne aasta jooksul on lõpetanud kõrgharidustaseme tasuta õppe;
- eelneva viie aasta jooksul on lõpetanud tasuta sama või kõrgema taseme kutseõppe, välja arvatud juhul, kui ta asub õppima sama taseme jätkuõppes; Kui õpilane asub õppima sama taseme jätkuõppes, on õpe talle tasuta.
- on viimase kümne aasta jooksul katkestanud tasuta kutseõppe kahel või enamal korral ja viimasest katkestamisest on möödas vähem kui viis aastat.
Kontrolli tasuta õppimise võimalusi SAISis
SAISis ehk sisseastumise infosüsteemis saab igaüks oma tasuta õppimise võimalusi ja piiranguid kontrollida.
Sisseastumise infosüsteem (SAIS) näitab, kas mul on õigus õppida tasuta õppekohal või mulle kehtivatest piirangutest. SAISi on loodud tööriist, mis aitab igal isikul kontrollida oma tasuta õppimise võimalusi ja piiranguid.
Kandideerimise avaldusel kuvab süsteem hoiatava märke, kui varasemad õpingud, samaaegsed õpingud või katkestamised ei võimalda tasuta õppima asuda. Arvestada tuleb ka võimalusega, et kehtivate õpingute korral ei pruugi avalduse esitamise hetkel uuesti tasuta õppima asumist piirav tasuta õpitud päevade piirarv olla ületatud ja seetõttu ei anna süsteem hoiatust. Sellisel juhul suunatakse avaldus kontrollimiseks ka kooli vastuvõtutöötajale, kes teeb lõpliku otsuse, kas eelnenud õpingud takistavad uuesti tasuta õppima asumist või mitte. Seetõttu tasub ise jälgida, et enne uue õppekava alusel õppima asumist taotleksid eksmatrikuleerimist vanalt õppekohalt õigeaegselt.
Pilt: SAIS
Lisainfo
Viimati uuendatud 27.02.2026
