Huviharidus omandatakse huvikoolis ning selle keskmes on indiviid, tema huvid ning indiviidi arengu toetamine parimal võimalikul viisil.
Parim võimalik viis tähendab, et sarnaselt formaalharidusele on huvihariduses rakendunud muutunud õpikäsitus, mida nimetatakse ka õppijakeskseks lähenemiseks. Õppijakesksest lähenemisest lähtuvalt arvestatakse õpet kavandades ja ellu viies indiviidi huvisid ja vajadusi, keskkonnas ja ühiskonnas, sh huviala valdkonnas toimunud muutusi ning toetatakse huviala spetsiifiliste ning iseseisvas elus hakkamasaamiseks vajalike pädevuste omandamist. Samad põhimõtted on aluseks ka noorsootöö korraldusele. Siit nähtub, et formaalõpe koos noorsootöö ja huviharidusega ehk mitteformaalharidusega toetavad ühiselt indiviidi maksimaalse potentsiaali realiseerumist.
Lisaks on kasutusel termin „huvitegevus“, mille aluseks võib pidada Piret Taluri interpretatsiooni huvitegevusest: „… mis tahes institutsioonis tegevuskava alusel toimuv süsteemne ja juhendatud õppetegevus“. Seega igasugust huvitavat tegevust ei saa veel huvitegevuseks nimetada, vaid huvitegevusel on juhendaja, kes aitab tegevusi kavandada, toetab ressursside organiseerimisega ning tagab tegevuse regulaarsuse.
Huvihariduse korraldus
Hetkel on huvihariduse korralduslikuks aluseks noorsootöö seadus, milles määratletakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ning kohalike omavalitsuste roll.
Haridus- ja Teadusministeeriumi rolliks on noorsootöö riiklike programmide arendamine, noorteühenduste toetamine ning rahastamine ja riikliku ning haldusjärelvalve teostamine. Lisaks tegeleb ministeerium huvihariduse valdkonna riikliku hariduspoliitika põhimõtete ja eesmärkide kavandamise ja rakendamisega, hariduspoliitika teostamiseks vajaliku õigusruumi arendamisega ning hariduspoliitika rakendamise eesmärgipärasuse ja järjepidevuse tagamisega. Selleks, et huviharidus tervikuna areneks, teeb haridus- ja teadusministeerium koostööd teiste ministeeriumitega.
Huvihariduse otseseks korraldustasandiks on kohalik omavalitsus, kelle ülesandeks on selle omandis olevate huvikoolide pidamine. Huvikoolide asutamise ja pidamisega seonduvat reguleerib huvikooli seadus ja erakooli seadus. Regionaalse huvihariduse ja -tegevuse mitmekesisuse ning kättesaadavuse tagamiseks eraldatakse riigieelarvest võimalusel kohalikele omavalitsustele täiendavat toetus, mille kasutamise tingimused on määratud noorsootöö seadusega.
Partnerlus huvihariduse valdkonnas
Huvihariduse valdkonna partnerluse peamisteks eesmärkideks perioodil 2026-2027 on toetada huviala valdkondi nende kvaliteedi arendamisel ning valdkonnasisese koostöö suurendamisel.
Toetatakse järgmisi huviala valdkondi ja partnereid:
- loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia – Eesti Teadushuvihariduse Liit;
- muusika – Eesti Muusikakoolide Liit;
- kunst – Eesti Kunstikoolide Liit;
- tants – Eesti Tantsuhuvihariduse Liit;
- üldkultuur – Eesti Huvikoolide Liit ja Eesti Erahuvikoolide Liit.
Infot noortevaldkonnas toetatud vabaühenduste osas leiad siit.
Vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele toetab HTM järgmisi tegevusi strateegilise partnerluse kaudu:
|
|
|
|
|
|
|
Aktuaalne huvihariduses
Formaalse ja mitteformaalse õppe lõiming
Eesti haridussüsteemis on astutud suur samm edasi selleks, et iga õpilase kooliväline õpikogemus oleks väärtustatud ja soovi korral arvesse võetud koolis õppekava õpitulemuste saavutamisel. Käimas on formaal- ja mitteformaalõppe lõimingu rakendumise protsess.
Alates 1. septembrist 2025. aastal jõustus põhikooli ja gümnaasiumi seaduse (PGS) muudatus. Selle kohaselt tuleb mitteformaalõppes omandatud õpitulemused kooli õppekava täitmisel arvesse võtta, kui selleks õpilane või piiratud teovõimega isiku puhul tema esindaja sellekohase avalduse koolile esitab.
Rohkem infot ja juhiseid formaal- ja mitteformaalõppe lõimingu kohta siin ning e-postil [email protected].
Huvihariduse õpetaja eetikakoodeks
Koostöös Tartu Ülikooli Eetikakeskusega on käimas õpetaja eetikakoodeksi kohandamine huvihariduse valdkonnale ning tõlgenduspraktika loomine. Selle protsessi kaudu toetatakse huvihariduse õpetajate võimekust teadvustada ning käituda oma rollist tulenevalt eetiliselt.
Rohkem infot siin ning e-postil [email protected].
Loomisel on uus noortevaldkonna seadus
Seniste noortevaldkonda reguleerivate seaduste ühendamiseks on loomisel uus noortevaldkonna seadus. Uus seadus hakkab asendama seniseid noorsootöö ja huvikooli seadust ning toob erahuvikoole puudutavad sätted samuti uude ühendseadusesse. Selliselt muutub noortevaldkonna reguleerimine selgemaks.
Loe uue noortevaldkonna seaduse väljatöötamise kohta siit.
Kvaliteedisüsteemi arendamine huvihariduse valdkonnas
Koostöös huvialavaldkondade katusorganisatsioonidega ja teiste partneritega on käsil huvihariduse kvaliteedimudeliarendamine. Tegu on mitme-sammulise protsessiga:
- Huvikooli kvaliteedikriteeriumite ja asjakohaste suuniste väljatöötamine;
- Kriteeriumite täitmise hindamist võimaldavate indikaatorite tuvastamine;
- Kvaliteedimudeli piloteerimine digikeskkonnas HaridusSilm.
Huvihariduse valdkonnaga koostöös on jõutud seitsme olulise kvaliteedikriteeriumini, et liikuda kahe eesmärgi poole.
Eesmärk |
Kriteerium |
|
1. Õppija arengut toetav õppimine ja õpetamine |
1. Õppekavaarendus on kaasav, süsteemne ja tõenduspõhine. |
| 2. Koostööle ja arengule suunatud koolikultuur |
4. Koostööle ja arengule suunatud koolikultuur. |
Rohkem infot siin ning e-postil [email protected].
Seotud viited
Seotud dokumendid
Viimati uuendatud 10.04.2026
