Koolikohustus ja koduõpe
Koolikohustuslik on laps, kes on saanud jooksva aasta esimeseks oktoobriks seitsme aastaseks. Koolikohustus on kestnud seni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. 2025/2026. õa 9. klassi astujatele kehtib õppimiskohustus kuni 18-aastaseks saamiseni või kutse- või gümnaasiumihariduse omandamiseni. Lisainfo õppimiskohustuse reformi kohta.
Valla- või linnavalitsus tagab põhihariduse omandamise võimaluse kõigile valla või linna haldusterritooriumil elavatele koolikohustuslikele lastele. Selleks määrab kohalik omavalitsus igale lapsele elukohajärgse kooli. Elukohajärgse kooli määramisel arvestatakse esmajärjekorras elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove.
Koduõppes on võimalik põhiharidust omandada vanema taotlusel või tervislikel põhjustel.
Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord
Mittestatsionaarses õppes on võimalik põhiharidust omandada vähemalt 17-aastasel isikutel, erandkorras nõustamiskomisjoni soovitusel ka noorematel. Täpsem info erandite kohta põhikooli-ja gümnaasiumiseadusest.
Õppimiskohustuse alguse edasilükkamine
Lapsele, kes terviseseisundist tulenevalt ei ole õppimiskohustuslikku ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib lapsevanem kooliväliselt nõustamismeeskonnalt taotleda õppimiskohustuse edasilükkamist aasta võrra vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9.
Hindamine
Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja –viise.
Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse kokkuvõtvalt üldjuhul viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» – «hea», «3» – «rahuldav», «2» – «puudulik» ja «1» – «nõrk».
Koolid võivad kasutada viiepallisüsteemist erinevat hindamissüsteemi, samuti on lubatud põhikooli 1.-6. klassis õpilase hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent. Täpsem info põhikooli riiklikust õppekavast.
Täpsemalt saab koolis kehtiva hindamise ja hindamisest teavitamise, järelvastamise ja hinnete vaidlustamise korraga tutvuda kooli õppekavas ja kodukorras.
Koolivaheajad
Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister. Sügis-, talve- ja kevadvaheaeg kestavad tavaliselt ühe nädala ning jõuluvaheaeg kaks nädalat.
Koolivaheajad 2025/2026. ja 2026/2027. õppeaastal
Koolivaheajad 2027/2028., 2028/2029. ja 2029/2030. õppeaastal
Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, arvestusega et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.
Erakooliseaduses on sätestatud, et õpilasel on õppeaasta jooksul vähemalt kaheksa nädalat koolivaheaega, sellest kaks nädalat õppeaasta sees.
Vastuvõtutingimused ja kooli valik
Enne kooli astumist hinnatakse koolieelsetes lasteasutustes (koduste laste puhul ka maakondlikes nõustamiskeskustes) lapse koolivalmidust. Vanem esitab koolivalmiduskaardi kooli, kus laps asub täitma koolikohustust.
Kooli on võimalik astuda ka koolikohustuse east nooremal lapsel, kui vanem seda soovib ja kui nõustamiskomisjon või lasteasutus, kus laps käib, on hinnanud lapse koolivalmidust ning soovitanud kooli õppima asuda.
Kool on kohustatud võtma õpilaseks vastu kõik lapsed, kellele see kool on määratud elukohajärgseks kooliks. Vanem võib valida lapsele ka mitte-elukohajärgse kooli, kui selles koolis on vabu õppekohti.
Dokumendid
- Määrus: Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu ja kutseõppeasutusest väljaarvamise kord
- Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu ja kutseõppeasutusest väljaarvamise kord“ eelnõu juurde.
- Määrus: Haridus- ja teadusministri määruste muutmine
- Haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu seletuskiri.
- Soovitused õppe korraldamiseks 9. klassi lõpetajatele õppeaasta lõpu (uuendatud 18.02.2026)
Õpilased võetakse elukohajärgsesse kooli vastu katseteta. Mõned üleriigilise komplekteerimisega süvaõppega koolid võivad kooli kandideerijatele korraldada teste või katseid võimete ja eelduste väljaselgitamiseks. Erakoolis võib kooli nõukogu kehtestada täiendavaid tingimusi õpilaste vastuvõtuks.
Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilase või teise õppekava järgi õppinud õpilase puhul otsustab kooli õppenõukogu, arvestades õpilase vanust ja seni omandatud haridust, millises klassis õpilane õpinguid jätkab.
Kooli lõpetamine
26.12.2025 jõustusid põhikooli riikliku õppekava (PRÕK) ja põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (PLRÕK) versioonid, millega muutuvad põhikooli lõpetamise tingimused ja kaob korduseksami sooritamise kohustus. Sõltumata tulemusest sooritab põhikoolilõpetaja eksami ühel korral. Juhul, kui õpilane mingil põhjusel ühtsel lõpueksamil ei osalenud, sooritab ta lisaeksami, mille ülesanded koostab sarnaselt põhieksamiga Harno, ning mida korraldab ja hindab kool.
Eksamite koostamine ja korraldamine:
a) ühtne lõpueksam ja vajaduse korral selle lisaeksam – koostab Harno, läbi viib ja hindab kool (sooritajaks on tavapärane PRÕK lõpetaja).
b) koolieksam ja vajaduse korral selle lisaeksam – koostab kool, läbi viib ja hindab kool (sooritajaks on PLRÕK lihtsustatud õppetaseme õpilane või PRÕKi lõpetaja, kes teeb valikeksamina erialaeksami).
Täpsem info põhikooli riiklikust õppekavast
PRÕKi alusel on lõpetamise üldine eeldus on sama: õpilane, kellel on kõik positiivsed hinded, eksamid sooritatud üle 50% ja loovtöö tehtud, lõpetab põhikooli. PLRÕKi alusel õppival lihtsustatud õppetaseme lõpetajal on lõpetamise eelduseks positiivsed hinded ja eksamitulemused üle 50%.
Võimalik on endiselt ka mõne negatiivse tulemusega lõpetamine, seda nüüd kas ainult õppenõukogu otsusega või ka õpilase seadusliku esindaja avalduse alusel.
Kui õpilase seaduslik esindaja avaldust ei esita ja nõusolekut ei anna, suunatakse õpilane kas täiendavale õppetööle või jääb ta 9. klassi täies mahus kordama ja sooritab uuesti kõik eksamid. Loovtööd uuesti sooritama ei pea.
Lõpetaja õpitulemused |
Lõpetamise võimalused |
Tegevuste täpsustus põhikooli lõpetamiseks või klassikursuste kordamiseks ning kandideerimiseks järgmistele haridusastmetele |
|---|---|---|
| Aastahinded positiivsed, eksamite tulemused positiivsed. |
Soovitud olukord, õpilane lõpetab põhikooli. | Õpilasel on võimalus kandideerida esmases vastuvõtus. |
|
Aastahinded positiivsed, |
Õpilane lõpetab põhikooli õppenõukogu otsusega. | Õpilasel on võimalus kandideerida esmases vastuvõtus. |
|
Aastahinded positiivsed, |
Lõpetamiseks on vajalik vanema nõusolek ja õppenõukogu otsus. |
Õpilasel on võimalus kandideerida esmases vastuvõtus. Kui vanem nõusolekut ei anna, jääb õpilane klassikursust kordama. Järgmisel õppeaastal sooritab ühtsed lõpueksamid uuesti. |
| Kuni kaks aastahinnet negatiivsed, eksamite tulemused positiivsed. |
Lõpetamiseks on vajalik vanema nõusolek ja õppenõukogu otsus. |
Õpilasel on võimalus kandideerida esmases vastuvõtus. Kui vanem nõusolekut ei anna, jääb õpilane täiendavale õppetööle ning selle ebaõnnestumisel klassikursust kordama. |
|
Üks aastahinne negatiivne ja Negatiivsed tulemused ei tohi olla samas õppeaines! |
Lõpetamiseks on vajalik vanema nõusolek ja õppenõukogu otsus. |
Õpilasel on võimalus kandideerida esmases vastuvõtus. Kui vanem nõusolekut ei anna, jääb õpilane täiendavale õppetööle ning selle ebaõnnestumisel klassikursust kordama. Kui õpilane lõpetab hiljem, tekib tal võimalus kandideerida täiendavas vastuvõtus. |
| Kuni kaks negatiivset aastahinnet, üks või mitu eksamitulemust negatiivsed. |
Kohene lõpetamine ei ole võimalik. Õpilane jääb täiendavale õppetööle. |
Kui õpilane täiendava õppetööga aastahindeid ei paranda, jääb õpilane klassikursust kordama. Kui õpilane lõpetab hiljem, tekib tal võimalus kandideerida täiendavas vastuvõtus. |
| Kolm või rohkem negatiivset aastahinnet, eksamid positiivsed. |
Kohene lõpetamine ei ole võimalik. Õpilane jääb täiendavale õppetööle. |
Kui õpilane täiendava õppetööga aastahindeid ei paranda, jääb õpilane klassikursust kordama. Kui õpilane lõpetab hiljem, tekib tal võimalus kandideerida täiendavas vastuvõtus. |
| Õpilane, kes on olnud lõpueksami ajal haige või ei saa muul põhjusel eksamil osaleda. | Õpilane sooritab riiklikult koostatud ülesannetega lisaeksami. | Eksamitöö on ühtsete ülesannetega lõpueksami teine versioon, eksamitöö koostab Harno ja teeb koolidele kättesaadavaks. Lõpetamise tingimused on samad nagu ühtse lõpueksami sooritamisel. |
| Õpilane, kes katkestab eksami (haigestumine eksami ajal), samuti 0 punktiga töö (nt ebaausate võtete kasutamisel), mis tähendab mitte sooritamist. | Õpilane sooritab riiklikult koostatud lisaeksami. | Eksamitöö on ühtsete ülesannetega lõpueksami teine versioon, eksamitöö koostab Harno ja teeb koolidele kättesaadavaks. Lõpetamise tingimused on samad nagu ühtse lõpueksami sooritamisel. |
Põhikooli lõpueksamid 2026. aastal
Soovituslikud ühtse lisaeksami päevad on:
- 21. mai – eesti keel / eesti keel teise keelena
- 26. mai – matemaatika
- 29. mai – valikeksam
Ühtne eesti keel teise keelena lisaeksam toimub 21. mail. Kuna tegemist on tasemeeksamiga, millel osaleb ka välisvaatleja, eesti keel teise keelena lisaeksamit muul päeval teha ei ole võimalik.
