Alus-, põhi- ja keskharidus

Õppimine baseerub väärtustel nagu:

Vastutus – inimesed mõistavad, et õppimine ja enesearendamine on nende endi teadlik valik ja vastutus.
Vajadused – õpe lähtub õppija huvidest ja võimetest, toetab tema arengut ja arvestab tööturu vajadusi.
Võimalused – elukestva õppe süsteem pakub inimestele kvaliteetseid, kaasaegseid, paindlikke ja õppija erivajadusi arvestavaid õpivõimalusi.

Alusharidus Põhiharidus Üldkeskharidus Rahastamine Õppekavad Üldharidusprogramm Õigusaktid Üldhariduskoolide kontaktid

Elukestev õpe saab alguse üldharidusest, milles Eestis kehtib ühtne süsteem. See tähendab seda, et kõikidel haridustasemetel toimub õppetöö, sõltumata keelest, ühtsete õppekava alusel. Õppeperioodi pikkus on vähemalt 175 õppepäeva ehk 35 nädalat ja koolivaheaegu on kokku neli.

Kõigile munitsipaalkoolidele on kohalik omavalitsus kehtestanud teeninduspiirkonnad, mis tähendab seda, et kool peab võimaldama teeninduspiirkonnas elavatele koolikohustuslikele lastele koolikohad. Lapsevanematel on võimalik kooli arengut mõjutada hoolekogu kaudu.

Üldharidus jaguneb omakorda alus-, põhi- ja üldkeskhariduseks.

Alushariduse omandavad pooleteise kuni seitsme aastased lapsed koolieelses lasteasutuses (edaspidi lasteaed). Lasteaed toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist. Lastevanemate soovil loob koolieelses eas lastele võimalused alushariduse omandamiseks kohalik omavalitsus. Lasteaia õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteaia õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Lasteaed toetab lapse üldoskuste ja teadmiste ning hoiakute kujunemist luues eeldused põhihariduse omandamiseks. Lasteaia õppekava läbinule annab lasteaed välja koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused ja mille lapse vanem esitab kooli, kus laps asub täitma koolikohustust.
Põhiharidus on kohustuslik üldharidusmiinimum, mille omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel. Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.

Põhikool on jagatud kolmeks kooliastmeks:

I kooliaste – 1.-3. klass;
II kooliaste – 4.-6. klass;
III kooliaste – 7.-9. klass.

Põhiharidust on võimalik omandada kahe riikliku õppekava alusel:

Põhikooli lõpetamise tingimus on õppekava läbimine vähemalt rahuldavalt ja kolme põhikooli lõpueksami – eesti keele või eesti keele kui teise keele, matemaatika ja õpilase valikul ühe eksami edukas sooritamine ning loovtöö koostamine.

Pärast põhikooli lõpetamist on õpilasel kohustus jätkata õpinguid kuni keskhariduse või kutse omandamiseni või vähemalt 18-aastaseks saamiseni. Haridustee jätkamiseks on võimalik valida üldkeskharidus gümnaasiumis, ainult kutse või kutsekeskharidus kutseõppeasutuses. Ülevaate keskhariduse omandamise võimalustest leiad SIIT.

Rahastamine

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt katab kooli kulud koolipidaja. Valdavalt on kooli pidajaks kohalik omavalitsus. Kulude katmiseks saab kohalik omavalitsus kasutada riigieelarvest laekuvat maksutulu (nt üksikisiku tulumaksust 11,96%), tasandusfondi ja toetusfondi vahendite eraldisi.

Munitsipaalkoolide õpilaste arvust lähtudes määratakse igal aastal riigieelarvest sihtotstarbeline toetus valdadele ja linnadele õpetajate, direktorite, õppealajuhatajate tööjõukulude ja nende täienduskoolituse, õppekirjanduse, koolilõuna, kultuuriranitsa ja suuremat tuge vajavate õppurite tegevuskulude toetuseks. Ka eraüldhariduskoolide pidajatele antakse riigieelarvest toetus omavalitsustega sarnastel põhimõtetel lähtudes erakooliseaduses sätestatud erisustest. Riigikoolide pidamise kulud katab Haridus-ja Teadusministeerium oma eelarvest. Hariduskulude kohta saab lähemalt lugeda Rahandusministeeriumi veebist.

Õppekavad

Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad

Riiklikud õppekavad kehtestavad põhi- ja üldkeskhariduse standardi. Neid rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides ja gümnaasiumides olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisiti.

Riiklikud õppekavad realiseeruvad kooli õppekavas

Koolis on õpingute alusdokument kooli õppekava, milles kirjeldatakse kooli eripära ning täpsustatakse riiklike õppekavade alusel oma kooli õppe-eesmärgid, koolis kujundatavad väärtused ja pädevused, õppekorraldus, tugiteenuste osutamise kord ja ainekavad klassiti. Kooli õppekava koostamises osalevad kõik koolis õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud ning vajaduse korral muud koolitöötajad. Kool kaasab õppekava koostamisse õpilasi, lapsevanemaid ja teiste huvirühmade esindajaid.

Riiklike õppekavade põhimõtted ja ülesehitus

Riiklikud õppekavad lähtuvad põhiseaduses väljendatud väärtustest, Eesti ühiskonna alusväärtustest ning Euroopa ühistest väärtustest ning toetavad õppija terviklikku arengut. Õppekava eesmärk on kujundada teadmiste, oskuste ja väärtushoiakutega inimene, kes tuleb toime muutuvas maailmas, teeb teadlikke valikuid ning on valmis elukestvaks õppeks.

Riiklikud õppekavad on väljundipõhised, keskmes on õppija areng ja õpitulemuste saavutamine. Õpitulemused kirjeldavad teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mida õppija õppeprotsessi tulemusena omandab ning erinevates olukordades rakendab. Üldpädevuste kujundamine on kogu õppe- ja kasvatustegevuse ühine eesmärk.

PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVADE ERIPÄRA

Põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad täidavad erinevaid ülesandeid ning arvestavad õppijate vanuse, arenguvajaduste ja haridustaseme eesmärkidega. Seetõttu erinevad nii õppe korraldus, õppimise toetamise viisid kui ka õppijatele pakutavad valikuvõimalused. Lisaks üldisele füüsilisele õppekeskkonnale rõhutatakse sotsiaalse ja vaimse õppekeskkonna tähtsust õppija arengule. Õpetajale ja koolile on jäetud piisavalt vabadust korraldada õppe- ja kasvatustegevus õppijakeskselt, kooli eripära ja ressursse arvestades. Õppija osaleb aktiivselt oma õppimise eesmärkide seadmisel, saab regulaarselt tagasisidet ning osaleb oma õpitulemuste hindamises. Põhikooli õppekava seab piirid õppija maksimaalsele õppekoormusele. Gümnaasiumi õppekava annab koolile ja õppijale suurema paindlikkuse õppe sisu, kursuste valiku ja õppekoormuse kujundamisel.

AINEVALDKONNAKAVADE ÜLESEHITUS TOETAB KOOSTÖÖD JA LÕIMINGUT

Kohustuslike õppeainete ainekavad on koondatud ainevaldkonnakavadesse. Ainevaldkonnakavade üldosades esitatakse ainevaldkonna pädevus ning kirjeldatakse õppekorralduslikke erisusi ja valdkondliku ning valdkonnaülese lõimingu võimalusi. Põhikooli õppekava ainekavades on esitatud õppeaine kirjeldus, kooliastmete lõpuks taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud ning õpitulemused. Kooli õppekavas kirjeldatakse kooliastmete õpitulemused klassiti. Gümnaasiumi õppekavas on ainekavades esitatud õppeaine kirjeldus, õpitulemused on üldjuhul jaotatud kursuste kaupa.

Põhikooli riiklik õppekava Gümnaasiumi riiklik õppekava Põhikooli lihtsustatud õppekava Rahvusvahelised õppekavad (EB ja IB)

Õppekavade muudatusi tutvustava infotunni salvestus ja ettekanne (07.06.2022)

Lisainfo