Uue noortevaldkonna seaduse väljatöötamine

Noortevaldkonna – st noortepoliitika, noorsootöö ja huvihariduse – korraldust terviklikult reguleeriva õigusliku raamistiku loomisega ühtlustatakse valdkonda reguleerivad õigusnormid, sealhulgas rahastuse, tegevuste korralduse ja järelevalve põhimõtted, säilitades samal ajal huvihariduse ja noorsootöö eripära ning väljakujunenud identiteedid. 

Noortevaldkonna seaduse loomine sisaldub Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis. Uue seadusega kehtestatakse huvihariduse õpetajana ja noorsootöötajana töötamiseks minimaalsed kvalifikatsiooninõuded. Ühtlasi mitmekesistab uus seadus noortel riigi ja kohaliku tasandi otsustes kaasa rääkimise võimalusi.  

Eesmärgid

Uue noortevaldkonna seaduse koostamisega soovime:

1. Luua noortele senisest mitmekesisemad ja mõjusamad võimalused enda huvide ja vajaduste kuuldavaks tegemiseks riigi ja kohaliku tasandi otsustusprotsessides. 

2. Kujundada üleriigiliselt kohalduv ning kõikidele noortetegevustele laienev tegevuste ohutust ja  ühtlasemat kvaliteeti tagav õigusruum. Selle osaks on:

• baasnõuded lastele ja noortele suunatud tegevuste läbiviimiseks;
• nõuded noorsootöötajate ja huvihariduse õpetajate pädevustele. 

3. Luua eeldused, mis võimaldavad noortel ja lapsevanematel tegevuste pakkujate vahel teadlikumate valikute tegemist. Selleks kogume ja avalikustame andmed noorsootöö, huvihariduse- ja tegevuse pakkujate kohta.

4. Tugevdada ning muuta ühtlasemaks lastele ja noortele suunatud mitteformaalõppe tegevuste läbiviimise nõuded: 

• luua tegevusega kaasnevaid riske aluseks võttev regulatsioon; 

• viia miinimumini selliste tegevuste osakaal, mille sisule ega läbiviijatele ei kohaldu isegi mitte miinimumnõudeid; 

• luua õiguslik alus riikliku või haldusjärelevalve teostamiseks kõikide noortetegevuste pakkujate üle; 

• laiendada koolituskuludele kohalduvat tulumaksusoodustust lisaks huvikoolis õppimisele ka teistele lastele ja noortele suunatud mitteformaalõppe tegevustes  osalemisele. 

5. Luua selgus riigiasutuste ja KOV ülesannete ja vastutuse jagunemises noortepoliitika elluviimisel ning noortevaldkonna korraldamisel. 

6. Muuta lastele ja noortele suunatud mitteformaalõpet terviklikult käsitleva ühendseaduse koostamisega õiguslik raamistik sidusamaks ja arusaadavamaks. 

7. Vähendada bürokraatiat regulatsioonide ühtlustamise, õigusaktide arvu vähendamise, ning võimaluse korral kehtivate nõuete vähemkoormava regulatsiooniga asendamise kaudu.

Lisainfo

Martti Martinson, noortepoliitika osakonna nõunik
[email protected]

Seotud meediakajastused