Avaleht

🔰 Täna, 26. septembril tähistatakse Euroopa keeltepäeva, mis sel aastal kannab pealkirja „Keeleoskus ühendab“. Sellega rõhutatakse, kuidas keeled ja nende õppimine inimesi ühendavad ja kultuuride vastu huvi äratavad. 🎤 Meie keelepoliitika osakonna nõunik Pille Põiklik vestles Mia Maria Petuhhoviga elust teises riigis ning sellest, kuidas võõrkeeleoskus saab avada uksed, aga peegeldada ka enda kultuuri ja keelt. 📰 Loe intervjuud HTMi kodulehelt, link kommentaariumis ⬇ 🤗 Keeltepäeva puhul toimub nii pikemaid kui lühemaid üritusi, leia põnevaid sündmusi keeltepäeva kodulehelt, link samuti kommentaariumis ⬇

🌟Saame tuttavaks aasta gümnaasiumiõpetaja nominentidega! 𝐄𝐫𝐤𝐤𝐢 𝐓𝐞𝐦𝐩𝐞𝐥, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Erkki Tempel näitab õpilastele, et füüsika ei ole pelgalt valemid ja seadused, vaid võimalus mõista maailma enda ümber. Tema tundides katsetatakse, uuritakse ja arutletakse ning vastusteni jõuavad õpilased ise. Õppimine viib klassiruumist kaugemalegi: Erkki juhendab füüsikaringi, valmistab noori ette olümpiaadideks ja korraldab õppereise CERNi. Lisaks panustab ta aktiivselt kogu Eesti füüsikaõpetuse arengusse. 𝐌𝐚𝐫𝐠𝐢𝐭 𝐊𝐚𝐫𝐢𝐧𝐚-𝐓𝐚𝐫𝐚𝐬𝐬𝐨𝐯𝐚, Sillamäe Gümnaasium Margit Karina-Tarassova on üle 20 aasta aidanud noortel avastada eesti keelt kui päriselu osa, mitte ainult õppeainet. Tema õpeta jakreedo„Eksimine on õppimise osa“ loob klassis õhkkonna, kus võib proovida, pingutada ja samm-sammult paremaks saada. Margiti eestvedamisel jõuab eesti keel klassiruumist keelelaagritesse, lõimumisprojektidesse, kultuuriüritustele ja noorteballidele. Nii sünnib julgus keelt päriselt kasutada. 𝐈𝐯𝐢 𝐑𝐚𝐦𝐦𝐮𝐥, Viimsi Gümnaasium IVi Rammul muudab bioloogia eluliseks ja praktiliseks. Tema tundides aitavad inimkeha, loodus ja kliima mõtestada igapäevast maailma ning oluline on ise uurida, seoseid luua ja küsimusi esitada. Koos geograafiaõpetajaga loodud geobio kursus on hea näide sellest, kuidas Ivi erinevaid valdkondi üheks tervikuks seob. Ent tema mõju ei piirdu tundidega: kolleegid ja õpilased nimetavad Ivit kooli säravaks täheks ja„liimiks“, kes liidab ja inspireerib. Palju õnne aasta gümnaasiumiõpetaja nominentidele! 💙 Täpsem info nominentide kohta HTMi kodulehel, link kommentaariumis ⬇ Laureaat selgub 10. oktoobril aasta õpetaja galal Tartus.

Täna kogunesid Tartus ministeeriumi ette parki meelt avaldama üliõpilased, et väljendada rahulolematust toetussüsteemiga, mis nende sõnul ei ole piisav ega arvesta alati tudengi tegeliku majandusliku olukorraga. 👩‍🎓👨‍🎓Üliõpilastega kohtus asekantsler Vallo Koppel, kes rõhutas: 🟡 Riik kahekordistas vajaduspõhise õppetoetuse määrasid alles kaks aastat tagasi, sõltuvalt leibkonna sissetuleku suurusest on toetus 150, 270 või 440 eurot kuus. 🔵 Tänavu sügisest saab võtta õppelaenu senisest palju soodsamatel tingimustel: intress on madalam, puudub käendaja või kinnisvaratagatise nõue ning tagasimakseperiood on kuni kaks korda pikem. 🟢 Kõrgharidusõpe on eesti keeles täiskoormusega õppijatele jätkuvalt õppemaksuta. Eestis saab maailmatasemel kõrgharidust emakeeles ja riigi toel. Riigi garanteeritud õppelaenu kuni 6000 eurot õppeaastas on võimalik võtta väga soodsatel tingimustel. Ministeerium soovib sama, mida üliõpilased – et Eestis oleks kõigil andekatel noortel ligipääs kvaliteetsele kõrgharidusele.

🌟 Kas Sina oled juba esitanud kandidaadi Tähelend 2026 konkursile? Tähtaeg on juba reedel, 2️⃣5️⃣. septembril. Tähelennu konkursil tunnustame noori ja nende juhendajaid, kes on rahvusvahelistel võistlustel, olümpiaadidel või konkurssidel saavutanud silmapaistvaid tulemusi — olgu tegu spordi, muusika, tantsu, kunsti või kutsemeisterlikkusega. ➡Rohkem infot ja kandidaatide esitamine: https://hm.ee/tahelend Tunnustuskonkurssi korraldab Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Haridus- ja Noorteametiga. 🏆Mida annab tunnustus noorele? Sellest räägib Tähelend 2025 aasta noor Uku Nael. Video autor: Karli Joorits

➡ Õpetajate töötasu alammäär on uuest aastast 2030 eurot. Õpetajatel on oluline roll meie tuleviku - laste ja noorte õpetamisel. Nende töö väärtustamiseks on vaja korralikke töötingimusi, mille oluliseks osaks on ka palk. Samal ajal on riigieelarve defitsiit aga 4,4%. Seega on läbirääkimiste laua taga olnud suurim järgmise aasta riigieelarve koostamise küsimus see, kuidas vähendada defitsiiti nii, et Eestis elu seisma ei jääks. Seetõttu tuleb lisaks kärpimisele olulistesse valdkondadesse siiski ka lisaks panustada. Haridus- ja teadusministri prioriteet nendel eelarvekõnelustel on õpetajate palgatõus. Tõsi, kahjuks ei ole võimalik tõsta töötasu nii palju kui vaja oleks, kuid päris samale tasemele see siiski ka ei jää. Palk tõuseb. 📸Foto tänaselt Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Haridustöötajate Liidu ja omavalitsuste vahelisest õpetajate palgaläbirääkimiste voorust.