Ekspertgruppi kuulub ka Haridus- ja Noorteameti Eesti ENIC/NARIC Keskuse juhataja Gunnar Vaht, kes ütles, et kõrghariduse automaatne tunnustamine on seni visalt edenenud ja nüüd on eesmärk liikuda edasi jõulisemalt. „On ükskuid regionaalseid algatusi ja kokkuleppeid, nagu Baltimaade kõrgharidusega seotud kvalifikatsioonide automaatse tunnustamise lepe ja Beneluxi ning Baltimaade initsiatiivil loodud riikidevaheline automaatse tunnustamise leping,“ ütles Vaht. „Kuid siiski üle Euroopa on diplomite, tunnistuste ja akadeemiliste kraadide automaatne tunnustamine jäänud riikide initsiatiivi või vastastikuse usalduse puudumise taha.“
Euroopa Kõrgharidusruumis akadeemiliste kraadide automaatse tunnustamise soovis leppisid Euroopa haridusministrid kokku juba 2012. aastal. Nad märkisid siis, et kuna tegu on kõrgharidusvaldkonnas süsteemide ühtlustamisega, peaksid riigid oma kõrghariduspoliitikas liikuma suunas, mis võimaldaks diplomite automaatset tunnustamist.
Automaatse tunnustamise puhul ei kaasne välisriigi kõrgkooli diplomi esitamisel selle protseduurilist hindamist, võrdlemaks, kas välisriigi akadeemiline kraad on võrreldav teise riigi akadeemilise kraadiga. Diplomite hindamine on aeganõudev ja sageli diplomi omanikule kulukas protsess. Kui aga riikidel on juba vormiliselt ühtlustatud kõrgharidussüsteemid, ei peaks tegelema veelkord hindamisega, kas välisriigi kraad on vastuvõtva riigi kraadiga võrdväärne.
„Automaatne tunnustamine lihtsustab kahtlemata näiteks Euroopa teistes riikides õppivate Eesti kodanike tagasipöördumist Eestisse, kuna nende välisriigis saadud diplomid on automaatselt tunnustatud nagu nende diplomid, kes on lõpetanud kõrgkooli Eestis. Teiselt poolt on märkimisväärne, et Eesti diplomid saavad olema automaatselt tunnustatud teistes Euroopa riikides ilma keerukat protseduuri läbimata,“ rõhutas Gunnar Vaht.
Automaatset tunnustamist soodustav Euroopa Nõukogu konventsioon peaks valmima 2027. aasta suveks.
