16. õpetajaameti rahvusvahelise tippkohtumise (ISTP) lõpus võtsid osalenud ligi 20 riiki endale konkreetsed kohustused arendada oma haridussüsteeme järgneva aasta jooksul. Kuigi kõik riigid on ühel meelel, et õpetajad on kvaliteetse hariduse kese, ilmnesid suurimad erinevused selles, kas, kuidas ja kui palju kasutada hariduses tehisaru.
"Üks asi on täiesti selge: tehisaru ei asenda õpetajaid. Vastupidi – õpetajaid läheb vaja rohkem, mitte vähem," ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. "Aga riikide lähenemised tehisarule on väga erinevad. Õpetajad ja ametiühingud on ettevaatlikumad ning soovivad rohkem regulatsiooni, poliitikakujundavad seevastu on aga sageli innumakad uusi võimalusi otsima. Aga me ju näeme, et lapsed juba kasutavadki tehisaru. Piltlikult öeldes: see on kui juba jaamas väljuv kiirrong, millele püüame peale hüpata. Küsimus on selles, kuidas sellele peale hüpata – millise strateegia valime.“
Kallas tänas kõiki Eesti haridusasutusi, kes olid valmis välisdelegatsioonide külastusteks oma uksed avama. „Sain välisdelegatsioonidelt tagasisidet ja nägin taaskord ka ise, et meie koolid-lasteaiad on väga professionaalsed ja suudavad edukalt oma head tööd ka rahvusvahelistele kolleegidele ehedalt näidata ja oma praktikaid selgitada. Meie õpetajate ja koolijuhtide hea töö avaldas kahtlemata väliskolleegidele muljet – ja põhjusega,“ sõnas Kallas.
Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri ütles, et tippkohtumine kinnitas: Eesti õpetajad on rahvusvahelises võrdluses väga professionaalsed. „Suur töökoormus on aga endiselt probleem, millega peame tegelema, samuti palgad," ütles Voltri. "Tahame veenduda, et kõigi nende muutuste kõrval pöörataks piisavalt tähelepanu ka õpetajate heaolule.“
„Tiiger hüppab edasi"
OECD hariduse ja oskuste direktor Andreas Schleicher nimetas Eestit ideaalseks tippkohtumise võõrustajaks ja Euroopa hariduse eeskujuks. „Eesti on näidanud, et tipptase ei pea olema üksikute koolide privileeg – seda saab saavutada üle kogu haridussüsteemi. Siin on näha, et suurest ambitsioonist saabki klassiruumide igapäevane töö," ütles Schleicher. „Võiks ju arvata, et see on mingi muinasjutt, aga siis külastad Eesti koole ja näed seda oma silmaga. Edu ei sõltu siin peamiselt rahast, vaid ambitsioonist."
„Tihti räägitakse Eesti Tiigrihüppest 90ndatel, aga kui külastad tänapäeva klassiruume, siis näed, et tiiger pole kunagi peatunud. Tiiger hüppab edasi. Kõige rohkem avaldas mulle muljet see, et õpetajad tunnevad uhkust selle üle, et nad on osa sellest arengust."
Õpetaja ja õpilase suhe vajab kaitset tehisaru ajastul
Ülemaailmse haridustöötajate ametiühingute katusorganisatsiooni Education Internationali peasekretär David Edwards märkis, et tippkohtumise ajal lasteaeda külastades meenusid talle põhjused, miks alustas aastate eest oma tööd õpetajana. „Hariduses on vaja õigeid tööriistu, aega ja usaldust – kõike seda targalt ja sihipäraselt kasutades. Õpetajad vajavad tuge, korralikku palka, sõnaõigust ja professionaalseid võimalusi. Just see ongi hea haridussüsteemi tuum.“
Tehisaru kohta andis Edwards hoiatuse: "Peame kaitsma õpetaja ja õpilase vahelist suhet. Eriti tuleb jälgida, et nn antropomorfsed ehk inimesesarnased tehisarulahendused ei tekitaks lastes usalduslikke suhteid, mis tegelikult peaksid neil olema oma õpetajate, sõprade ja eakaaslastega. Siin on vaja regulatsioone."
Edwards märkis, et Eesti eestvedaja roll annab teistele riikidele väärtuslikke kogemusi. "Eesti läheb paljudes asjades esimesena ja saab meile hiljem rääkida, kuidas läks. Meil kõigil on hariduses erinevad olud, aga saame üksteiselt õppida."
Riikide võetud kohustused oma haridussüsteemi arendamiseks aasta jooksul
Eesti võetud kohustused:
- Karjäärimudeli rakendamise järgmise sammuna keskendume õpetajatele seatud ootustele ja kohustustele, et tasakaalustada nende töö intensiivsust ning parandada õpetajate heaolu.
- Tugevdame koolijuhtimise kvaliteeti, toetades koolijuhtide professionaalset arengut vastastikuse hindamise süsteemi kaudu, säilitades samal ajal koolide autonoomia.
- Loome õpetajatele tööaja sees aega ja koolitusvõimalusi, et TI-hüppe programmi kaudu sisukalt lõimida tehisintellekt õppeprotsessi, lähtudes tõenduspõhisusest ning aidates õpilastel kujuneda tehisintellekti teadlikeks ja vastutustundlikeks kasutajateks.
Kõikide tippkohtumisel osalenud riikide võetud kohustused avaldatakse lähipäevil ISTP 2026 veebilehel. Tippkohtumise lõpuraport ilmub veel sel aastal.
ISTP 2026 kohta
16. õpetajaameti rahvusvaheline tippkohtumine ISTP 2026 tõi kokku haridusministrid, õpetajate ametiühingute juhid ja haridustöötajad Austraaliast (Victoria), Kanadast (Quebec), Eestist, Soomest, Islandilt, Lätist, Leedust, Norrast, Poolast, Portugalist, Singapurist, Sloveeniast, Hispaaniast, Rootsist, Šveitsist, Ukrainast ja Ühendkuningriigist (Inglismaa, Wales, Põhja-Iirimaa ja Šotimaa). Austria ja Saksamaa (Baieri) osalesid vaatlejatena.
Tänavune teema oli "Käiguvahetus: õpetajad ja õppijad tuleviku õpikeskkonnas." Tippkohtumist korraldas Eesti Haridus- ja Teadusministeerium koostöös OECD, Education Internationali ja Eesti Haridustöötajate Liiduga.
Rohkem infot tippkohtumise kodulehel
Fotod sündmusest
Avatseremoonia ja avasessiooni salvestus
Pressikonverentsi ja lõpusessiooni salvestus
Meediakontaktid:
Teele Tammeorg
META Advisory, ISTP 2026 kommunikatsioonipartner
5650 2568
[email protected]
Daniel Kõiv
haridus- ja teadusministri nõunik
[email protected]
5815 0861
