Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthali sõnul on Eesti reformidega juba sammu võrra ees. “Herningi deklaratsioon kinnitab, et kõik EL liikmesriigid peavad vajalikuks sama sihti – muuta kutseharidus noortele atraktiivseks, tõsta kvaliteeti ja siduda õpe tihedamalt tööturu vajadustega. See annab tugeva rahvusvahelise raamistiku meie enda käimasolevatele kutsehariduse, kutsesüsteemi ja õppimiskohustuse reformidele,” ütles Veinthal ja lisas, et Eesti eesmärk on, et 2035. aastaks valiks vähemalt 40% põhikooli lõpetajatest keskhariduse omandamiseks kutseõppe.
Kutsehariduse tähtsus kogu Euroopas kasvab, sest tööturg vajab kiiresti oskusi, mis toetavad rohepööret, digipööret ja rahvastiku muutustega toimetulekut. Eestis on samal ajal väljakutseks oskustööliste nappus, madal maine ning liiga suur katkestajate hulk. Lahenduseks on investeeringud õpetajate ja koolitajate pädevusse, mis tagab õppe kvaliteedi, mitmekesisem erialavalik, tihedam koostöö tööandjatega ning tööturu vajaduste täpsem seire.
Eestis on käimas kolm suurt reformi, mis toetavad Herningi deklaratsiooni eesmärke:
- Kutsehariduse reform – uued kaasajastatud õppekavad, kus rõhk on üldpädevustel, erialadeülesel õppel ja praktilistel oskustel.
- Õppimiskohustuse reform – koolikohustus pikeneb 18. eluaastani või keskhariduse omandamiseni. See vähendab väljalangemist ja toob igal aastal tööturule ligi 1300 noort rohkem, kes on omandanud vähemalt keskhariduse.
- Kutsesüsteemi reform – aastani 2029 ajakohastatakse kutsekvalifikatsioonide süsteem, et siduda haridus ja töömaailm paindlikumalt ning tõhusamalt.
