Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja Alo Savi rõhutab: “Tugevad, pädevad ja motiveeritud õpetajad on Eesti kutsehariduse edu võti. Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse uuring annab meile olulise taustapildi sellest, milline on meie kutseõpetajate olukord võrreldes ülejäänud Euroopaga ning on oluliseks toeks lahenduste leidmisel ja otsuste tegemisel, et kutseõpetajate töö oleks väärtustatud ja atraktiivne karjäärivalik nii tänastele kui ka homsetele õpetajatele.”
Uuringu eesmärk on koguda andmeid ning analüüsida üha süvenevat kutseõpetajate puudust. Probleem on terav eelkõige loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas ning võõrkeelte õpetajate osas.
2025. a esimeses pooles pilooditi uuringu tööriistu. Pilootuuring hõlmas 6000 õpetajat üle Euroopa. Eestist oli valimis Raplamaa Rakenduslik Kolledž.
Esialgsed tulemused näitavad, et kutseõpetajad teenivad keskmiselt vähem kui teised kõrgharidusega töötajad, neil on sagedamini tähtajalised lepingud ja nad on oma palgaga vähem rahul. Samuti tunneb vaid väike osa õpetajatest, et nende ametit piisavalt väärtustatakse. Uuringu lõplikud tulemused avalikustatakse 2027. aastal ning need annavad sisendi nii riiklike kui ka Euroopa Liidu kutsehariduspoliitika kujundamiseks. Samuti võimaldavad uuringu tulemused rohkem toetada kutseõpetajate tööalast arengut koolides.
Uuringusse on kaasatud 23 Euroopa riiki: Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Malta, Holland, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome ja Rootsi. Varasemad Cedefopi analüüsid on keskendunud samuti kutseõpetajatele, kuid EVTS on esimene nii mastaapne ja detailne uuring. Uuring toetab Euroopa oskuste tegevuskava eesmärki investeerida kutseõpetajatesse ning kindlustada Euroopa konkurentsivõime digi- ja rohepöörde ajastul.
Lisateave: Euroopa kutseõpetajate uuring
