Eesti OSKA süsteem aitab juba praegu hinnata tööjõu ja oskuste tulevast vajadust. Järgmine väljakutse on jõuda prognoosidest kiiremini tegudeni, et koolid saaksid paindlikumalt kavandada vajalikke õppekavasid ning riik suunata raha sinna, kus selle mõju on suurim.
Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kristjan Vassil tõi oma avasõnades esile võimaluse teha oskuste juhtimises järgmine arenguhüpe: me võiks paremini ära kasutada Eesti kui digiriigi võimekust, modelleerides ja võrreldes ka erinevate poliitikaotsuste võimalikku mõju. Eesti tugevus on hästi digitaliseeritud avalikud teenused ja riigi käsutuses olevad andmed. Kui suudame neid turvaliselt ja vastutustundlikult kasutada ning ühendada tehisintellekti võimalustega, on Eestil eeldused kujuneda üheks tehisintellekti nutika rakendamise eestvedajaks.
Konverents „Oskuste prognoosimisest oskusteadmuseni: targemad poliitikaotsused Eestis“ toimus Tallinnas Mustamäe Riigigümnaasiumis. See oli ühtlasi lõpusündmus Euroopa Liidu rahastatud projektile „Oskuste prognoosimise ja juhtimise süsteemi tugevdamine Eestis“.
Projekti viis ellu Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus Cedefop koostöös Euroopa Komisjoni ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Rahvusvahelised eksperditeadmised ja teiste riikide kogemused aitasid näha nii OSKA seniseid tugevusi kui ka arenguvõimalusi.
Projekti tulemusena valminud tegevuskava aastateks 2026–2030 pakub välja mitmed sammud, nende seas on kiiremad ja paindlikumad prognoosid, täpsem teave vajalike oskuste kohta, eri andmeallikate parem ühendamine ning piirkondlike vajaduste arvestamine. Eriti oluline on, et OSKA analüüsid aitaksid senisest otsesemalt kujundada õppekavasid, koolitusvõimalusi ja rahastamisotsuseid. Tegevuskava sisaldab ka ettepanekuid koostöö, püsiva rahastamise ja tulemuste hindamise parandamiseks.
