Haridus- ja Teadusministeeriumi varade asekantsleri Alo Aasma sõnul on lisaraha oluline samm reformi elluviimisel, kuid samal ajal tuleb jätkata kutsehariduse pikaajalise rahastamise korrastamisega. „Hea kutseharidus sünnib koostöös ettevõtjatega. Ettevõtete panus praktikasse, töökohapõhisesse õppesse ja erialaõppe kujundamisse aitab tagada, et koolis omandatud oskused vastavad tööturu vajadustele ja toetavad Eesti konkurentsivõimet,“ ütles Aasma.
Kutsehariduse rahastamise põhimõtteid hakati uuendama juba sel aastal seoses õppimiskohustuse ea pikendamise ja kutsehariduse reformiga. Muudatustega suunatakse rohkem raha õppimiskohustuse eas noorte õpetamisse ja neile vajaliku toe pakkumisse.
Samuti ühtlustatakse kutsekoolide ja üldhariduskoolide õpetajate töötasu kujunemise põhimõtteid. Kutseõpetajate tööjõukulude arvestamisel lähtutakse edaspidi üldhariduskoolide õpetajatega sarnasest palga alammäärast ning võimalusest õpetajate töötasu diferentseerida.
2027. aasta lisarahastus on järgmine samm kutsehariduse reformi elluviimisel. Samal ajal jätkab ministeerium koos partneritega kutsehariduse rahastusmudeli arendamist, et koolidel oleks reformi eesmärkide täitmiseks vajalik ja pikaajaliselt kindlam rahastus.
