Kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhi Alo Savi sõnul tuli õppimiskohustuse kehtestamise ja kutsehariduse reformiga seonduvalt ajakohastada kutsehariduse rahastamine. „Kutseõppeasutused keskenduvad senisest enam põhikoolijärgse õppe pakkumisele ja muutunud ootused peegelduvad ka kutseõppeasutuste rahastamises - senisest enam toetab riik just õppimiskohustuse eas noorte õpet ning kutsekeskhariduse või esimese kutse omandamist. Uuendusena viime ka kutsekoolides töötavate õpetajate palga arvestus sarnastele alustele üldhariduskoolide õpetajatega.”
Kutseõpetajate töötasu alused ühtlustatakse üldhariduskoolide õpetajate töötasu tingimustega. See tähendab nii alammäärade ühtlustamist kui differentseerimiskomponendi lisamist palgafondi, mis võimaldab karjäärimudeli rakendamist ka kutseõppeasutustes.
Kutseõppe rahastus keskendub edaspidi eelkõige põhikoolijärgsele õppijale ja sellele, et toe vajadusega noorele oleks tagatud õppe läbimiseks vajalik tugisüsteem (keeleõpe, karjäärinõustamine, vaimse tervise tugi, õpilünkade tasandamine jne).
Taristu osas on peamiseks muutuseks see, et raha ei anta kõigile koolidele ühetaoliselt, vaid toetatakse kooli haldusega seotud tegelike kulude katmist.
Uut rahastusmudelit hakatakse rakendama alates 2026. aastast. Haridus- ja Teadusministeerium toetab koole uuele rahastusmudelile üleminekul, monitoorib mudeli rakendumist ja jätkab sellega tehtavat arendustööd. Samuti on perspektiivis siht leida vajalik täiendav rahastus, et kindlustada Eesti kutseõppe konkurentsivõimelisus ja kvaliteet pikemas perspektiivis.
Haridus- ja Teadusministeeriumi määrus „Kutseõppeasutusele antava tegevustoetuse põhimõtted, rakendamise tingimused ja kord“ on koolidele riigieelarve vahendite eraldamise aluseks alates 2026. aastast. Määrusega saab tutvuda Riigi Teataja lehel.
Muudatuste eesmärk on toetada õppimiskohustuse ja kutsehariduse reformi tegevusi. Õppimiskohustuse reformi sihiks on tagada, et noored jätkaksid haridusteed ka pärast põhikooli. Reformi raames jätkub ka kutsehariduse uuendamine, mille tulemusel on juba valminud ja jätkub uute kutsekeskhariduse õppekavade väljatöötamine, korrastatakse koolivõrku ning optimeeritakse ressursikasutust. Soov on, et rakenduslik keskharidus muutuks gümnaasiumihariduse kõrval atraktiivseks ja konkurentsivõimeliseks valikuks ning aastaks 2035 valiks vähemalt 40% põhikoolilõpetajatest rakendusliku keskhariduse tee.
