"Ettevalmistav õpe on mõeldud neile põhikoolilõpetajatele, kel on vaja enne gümnaasiumiastmes või kutseõppes jätkamist aega ja tuge, et valida sobiv edasine õpitee, vajadusel end mõnes õppeaines täiendada või näiteks eesti keele oskusi lihvida. Iga noor peab leidma meelepärase tee edasiõppimiseks – olgu see siis gümnaasium, kutseõpe või vahe-aasta ettevalmistavas õppes. Lisa-aasta annab aega ja tuge oma võimaluste mõtestamiseks, enesekindluse kasvatamiseks ja vajalike oskuste omandamiseks,“ ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.
Õpe hakkab toimuma väikestes, kuni 15 õppijaga rühmades, kus igale noorele koostatakse individuaalne õppekava. Pakutakse juhendamist, karjäärinõustamist ning vajaduspõhist tuge, sealhulgas eesti keele õpet muu emakeelega noortele. Kool tagab rühmajuhendaja ja tugispetsialistide toe kogu õppe vältel.
Riik annab õppeks koolidele vajalikud vahendid õpetajate, tugispetsialistide ja juhendajate tööjõukulude ning õppevahendite, õpisündmuste ja koolilõuna katmiseks. Rahastamisel kasutatakse ühikuhinna põhimõtet.
Ettevalmistavat õpet hakkavad alates järgmise aasta sügisest pakkuma peamiselt riigigümnaasiumid ja kutseõppeasutused, aga vajadusel ka munitsipaalõppeasutused.
Eelnõu ja seletuskiri on leitavad Eelnõude Infosüsteemist (EIS).
Määrus toetab riigi strateegilist eesmärki, et aastaks 2035 oleks vähemalt 90 protsendil 20–24-aastastest noortest keskharidus. Ettevalmistava õppe kaudu luuakse võimalused õppimiskohustuse täitmiseks ja vähendatakse haridustee katkestamise riski. Õppimiskohustus näeb ette, et noor peab õppima kuni 18-aastaseks saamiseni või kuni keskhariduse või kutsekvalifikatsiooni omandamiseni. Selle eesmärk on tagada, et kõik noored omandaksid oskused ja teadmised, mis võimaldavad neil ühiskonnas ja tööturul edukalt toime tulla. Ettevalmistav õpe on võimalus neile noortele, kes vajavad aega ja juhendamist enne järgmise õpitee valikut.
