Minister Kristina Kallas ütles, et tasuta kõrghariduse põhimõtte jääb kehtima. „Ka edaspidi saavad tasuta õppida need, kes tulevad omandama esimest kõrgharidust,“ ütles Kallas. „Muudatustega loome juurde paindlikke õppimisvõimalusi töötavatele inimestele, tuues samas kõrgharidusse ka veidi lisaraha.“
Kõrgkoolidele on kavas anda õigus nõuda õppekulude hüvitamist 1-aastase magistriõppekava üliõpilastelt. 1-aastased magistriõppekavad on mõeldud töötavatele inimestele, kellel on varasem bakalaureusekraad vähemalt 4-aastasel õppekaval, magistrikraad või valdkondlik töökogemus. Õpet pakkudes arvestatakse võimalikult palju nende teadmiste ja oskustega, mis inimesel juba olemas on.
Neile, kel pole eesmärgiks magistrikraad, jääb võimalus valida mikrokraad, kus ei ole ka lõputöö kirjutamise kohustust. Peamiseks magistrikraadi omandamise viisiks jääb siiski tavapärane 2-aastane tasuta magistriõpe, mis on suunatud just varasema magistrikraadita õppijatele, kelle põhitegevuseks on õppimine.
Lisaks on kavas anda kõrgkoolidele võimalus eraraha kaasamiseks doktoriõppes, kus seni tasuline õpe puudus. Õppekulude hüvitamist lubataks nõuda doktorantidelt, kes tulevad väljastpoolt Euroopa Liitu. Doktoriõppesse vastuvõetute arv ülikoolides on püsinud pärast 2013. a ligikaudu 400 üliõpilase juures, kuid kasvanud on välisüliõpilaste osakaal. Kõrgeim oli see 2021/2022. õppeaastal, ulatudes 47%-ni vastuvõetutest. Kolmandatest riikidest pärit doktorandid moodustavad pea kolm neljandikku vastuvõetud välisdoktorantidest.
Eelnõu näeb ette ka muudatused proviisoriõppes, et viia see vastavusse tööturu muutunud vajadustega ja tagada ravimiteadlaste järelkasv. Tartu Ülikoolis on kavas avada eraldi ravimiteaduse bakalaureuseõppe ja magistriõppe õppekavad (3+2 õppekava). Praegu toimub proviisoriõpe üksnes integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppena.
Samuti plaanitakse eelnõuga muudatusi kõrgharidusasutuste järelevalve korralduses, et see oleks süsteemne. Plaanis on täpsustada ka Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA) rolli ja põhimõtteid.
Viimati täiendati eraraha kaasamise võimalusi 2023. aastal vastu võetud kõrgharidusseaduse muudatustega, mis jõustusid 2024/2025. õppeaastast. Septembrist 2025 jõustusid kutseõppeasutuse seaduse muudatused, millega kehtestati kõrgkoolidele ja kutseõppeasutustele täiendavalt õigus nõuda õppekulude hüvitamist juhul, kui samaaegselt õpitakse nii kutsehariduse kui kõrghariduse tasuta õppekaval.
