Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rõhutas, et tehtavad kärped on suunatud peamiselt teadust toetavatele tegevustele, mille mõju majandusele on väiksem, aidates samas vähendada teadusbürokraatiat. „Kuivõrd kärped on vältimatud ka teadus- ja arendustegevuse kuludes, siis kärbime neid eelarveridu, mille mõju Eesti majanduse ja teadussüsteemi konkurentsivõimele on väiksem. Majanduskasv on meile eluliselt vajalik, ent samal ajal ei tohi me lasta kärpeaastatel langeda ka teaduse baasvõimekusel.“
Seetõttu ei puuduta kärped teaduse rahastamise põhiinstrumente - teadusasutuste baasfinantseerimist ja uurimistoetusi, tippkeskusi ning nooremteadurite töötasusid. Kärpesse läheb aga enamus tegevusi, mille eelarvet vähendati juba 2024. aasta lisaeelarvega – teadustulemuste rakendamisele suunatud arendusgrandid, roheinvesteeringud ning teadust toetavate asutuste personali- ja majandamiskulud.
Järgnevatel aastatel ei saa ministeeriumid enam taotleda raha suuremahulisteks teadusprojektideks, samas varem otsustatud projektid viiakse lõpule.
Valitsus on varasemalt otsustanud, et aastatel 2025-2027 kärbivad kõik ministeeriumid oma haldusalas kulusid 10%, millest 2025. aastal kärbitakse 5%, 2026. aastal veel 3% ja 2027. aastal veel 2%.
