Õppekavad

Riiklike õppekavade järgi koostab iga kool oma õppekava
 

• Koolis on õpingute alusdokument kooli õppekava, milles täpsustatakse õppe-eesmärgid, koolis kujundatavad väärtused ja pädevused, õppekorraldus, tugiteenuste osutamise kord ja ainekavad klassiti. Kooli õppekava koostamises osalevad kõik koolis õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud ning vajaduse korral muud koolitöötajad. Kool kaasab õppekava koostamisse õpilasi, lapsevanemaid ja teiste huvirühmade esindajaid.
• Riiklike õppekavade tuumaks on kaheksa üldpädevust, mille arendamist peab toetama kogu õppeprotsess. Et õpilased omandaksid üldpädevused, kasutatakse lisaks ainevaldkondade õppe- ja kasvatuseesmärkidele ainete lõimimist ja läbivate teemade õpet. Pädevus on teadmiste, oskuste, väärtushoiakute ja -hinnangute kogum, mis tagab valmisoleku elukestvaks õppeks ja suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult tegutseda.
• Rõhuasetus on nihkunud õpetamiselt õppimisele ning oluline on rakendada kujundava hindamise põhimõtteid, et toetada õpilase õppimist ja arengut. Samuti peetakse oluliseks, et õpe oleks korraldatud õpilase tervisest ja jõuvarudest lähtuvalt. Viidatud on vajadusele kasutada õpilase individuaalseid eripärasid arvestavat metoodikat. Õppekavades on lisaks füüsilisele õppekeskkonnale rõhutatud sotsiaalse ja vaimse õppekeskkonna tähtsust õpilase arengus. Õpetajale ja koolile on jäetud piisavalt vabadust korraldada õpetamine ja kasvatamine õpilaskeskselt, kooli eripära ja ressursse arvestades.
• Põhikooli ja gümnaasiumi ainekavad on esitatud ainevaldkondade kaupa. Gümnaasiumis on õppeained jaotatud kursusteks. Õpilase väikseim õppekoormus, mis on vajalik gümnaasiumi lõpetamiseks, on 96 kursust. Kursused jagunevad kohustuslikeks ja valikkursusteks. Ainevaldkonnakavade üldsätted käsitlevad valdkondliku ja valdkonnaülese lõimingu võimalusi, läbivate teemade rakendamist, õpitulemuste hindamist ühtsetel alustel.
• 2023. aasta märtsis hakkasid kehtima ajakohastatud riiklikud õppekavad. Kõik Eesti üldhariduskoolid peavad oma õppekavad uuendama hiljemalt 2024. aasta septembriks, et õpe saaks toimuda kooskõlas kehtivate riiklike õppekavadega.  

Õppekäigud ja kultuurisündmused koolihariduse osana

Hea haridus on mitmekesine, eluline ja õpilast arendav. Õppekäigud, muuseumikülastused ja muud kultuurisündmused on õppetöö loomulik ning oluline osa, mis rikastab õppekava ja toetab õppimist.

Õppekäikude rahastamise teemal on esile kerkinud mitmeid küsimusi. Allpool anname vastused sagedamini küsitud küsimustele.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kohtus 7.04.2026 kultuuriasutuste esindajatega ning kohtumisel kinnitati ühiselt, et õppekäigud, muuseumikülastused ja teised kultuurisündmused on õppekava rikastamise loomulik osa. Koolidel on võimalik neid tegevusi teadlikult planeerida ja korraldada viisil, mis toetab kõigi õpilaste osalemist.

Loe ka:

• "Kairi Kaldoja: kui päriselu ei mahu paragrahvi sisse. Jälle" (ilmunud 23.04.2026 ERR-is)