Otsime uuringuga vastust sellele, kui paljud 7-26-aastased lapsed ja noored osalevad noorsootöös ja huvihariduses, millistes tegevustes nad osalevad, kui rahul nad on pakutavate võimalustega ning millised takistused piiravad nende osalemist. Tulemusi kasutatakse praktikas noorte vajadustele vastavate teenuste arendamiseks ja täiustamiseks, võimalusel poliitikameetmete suunamiseks, aga ka laiemalt teadmistepõhiseks otsustamist ja noortepoliitika kujundamiseks nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil.
Noorsootöö ja huviharidus aitavad noortel arendada teadmisi, oskusi ja enesekindlust, toetavad iseseisvumist ning loovad võimalusi omaalgatuseks, koostööks ja aktiivseks osalemiseks kogukonna- ja ühiskonnaelus. Seni on puudunud Eestis ühtsel teaduspõhisel metoodikal põhinev regulaarne seire, mis annaks võrreldava ülevaate noorte osalemisest noorsootöös ja huvihariduses ning rahulolust olemasolevate võimalustega. Samuti puudub noorsootöös osalemise kohta terviklik riiklik statistika. Uuring aitab seda teabelünka täita ning loob aluse noorte osalemise ja rahulolu pikaajaliseks seireks.
Keda küsitletakse?
Uuringu sihtrühm on Eestis elavad 7–26-aastased noored. Küsitlusse kaasatakse nii noorsootöös ja huvihariduses osalevad kui ka mitteosalevad noored, et saada võimalikult terviklik ülevaade eri vanuses, eri piirkondades ja erineva taustaga noorte kogemustest ning vajadustest.
Üldhariduskoolides viiakse küsitlus läbi 3., 5., 7. ja 10. klassis ja kutsekoolides 1. ja 2. kursusel õppivate õpilaste seas. 19–26-aastaste noorte seas kasutatakse rahvastikuregistri alusel moodustatud isikupõhist juhuvalimit.
Miks on noorte panus oluline?
Noored ise oskavad kõige paremini hinnata, millised tegevused vastavad nende vajadustele ja ootustele ning kus on arenguruumi. Iga noore vastus on oluline, et saada ka kohalikele omavalitsustele usaldusväärne ülevaade, kuivõrd on noorsootöö ja huviharidus selles piirkonnas kättesaadav ja noore arengut ning vajadusi toetav.
Uuringu läbiviimine
Uuring viiakse läbi kahes etapis.
Perioodil 2025-2026 töötatakse välja noorte osalemise ja rahulolu kontseptsioon, mis tugineb teaduskirjandusel ja varasematel Eesti ning rahvusvahelistel praktikatel. Kontseptsioon on aluseks nii riigi kui omavalitsuse tasandil seiremetoodika ja mõõtevahendi väljatöötamiseks. Eesmärk on luua alus järjepidevaks, metoodiliselt ühtseks andmekorjeks.
Uuringu teises etapis, perioodil 2026-2027, korraldatakse väljatöötatud metoodika alusel esimene üleriigiline seireuuring, mille tulemused on kavandatud esinduslikuna riigi ja võimaluse korral ka kohaliku omavalitsuse tasandil.
Uuringu tellis avaliku hanke raames Haridus- ja Teadusministeerium ning uuringut viib läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE.
Andmekaitsetingimused
Andmekaitsetingimused
1. Vastutav töötleja
Teadusuuringu „Noorte noorsootöös ja huvihariduses osalemise ja rahulolu seire kontseptsiooni, metoodika ja mõõtevahendi väljatöötamine ning osalemise ja rahulolu uuringu läbiviimine “ analüüsisikuandmete vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium (registrikood 70000740 , Munga 18, 50088 Tartu, e-post [email protected])
Volitatud töötleja
Tartu Ülikool (registrikood 74001073, aadress Ülikooli 18, 50090 Tartu, e-post [email protected]) on uuringu isikuandmete volitatud töötleja.
2. Andmetöötluse eesmärk
Haridus- ja Teadusministeeriumi (vastutav töötleja) poolt tellitava ja Tartu Ülikooli (volitatud töötleja) poolt läbi viidava uuringu eesmärk on kvantitatiivse andmekorje ja -analüüsi kaudu uurida 7-26-aastaste noorte noorsootöös ja huvihariduses osalemist ning rahulolu. Käesoleva uuringu fookus keskendub kõigile vastavas vanuserühmas olevatele Eesti noortele.
3. Isikuandmete töötlemise õiguslik alus
Uuringus kasutatakse andmete korjeks veebipõhist ankeetküsitlust.
Uuringu isikuandmete töötlemise õiguslikud alused on:
- Andmesubjekti kohta asutustest, olemasolevast andmekogust saadud andmed - isikuandmete kaitse seaduse § 6 alusel (andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemine on lubatud teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid).
- Ankeetküsitluse käigus teatavaks saanud isikuandmed - andmesubjekti nõusoleku alusel.
Uuringu kooskõlastamiseks on Haridus- ja Teadusministeerium saatnud taotluse Andmekaitse Inspektsioonile.
Uuringu eesmärgil kogutud isikuandmete töötlemine lõppeb uuringu lõpus, hiljemalt 25.03.2027.
4. Isikuandmete saamine ja edastamine
Asutused, kellelt Tartu Ülikool saab krüpteeritult dokumentatsiooni uuringu läbiviimiseks:
Rahvastikuregister (Eesti elanikkonna andmed seisuga 01.09.2026)
Uuringu raames töödeldavaid isikuandmeid Tartu Ülikool kolmandatele isikutele ei edasta.
5. Isikuandmete koosseis
Uuringu eesmärgi täitmiseks töödeldakse järgmisi isikuandmeid:
- ees- ja perenimi
- kontaktandmed (e-post)
- ankeetküsitluse käigus teatavaks saanud isikuandmed
6. Andmesubjekti õigused
Andmesubjekt on füüsiline isik, kelle isikuandmeid töödeldakse.
Olenevalt isikuandmete töötlemise õiguslikust alusest on andmesubjektil õigus:
- Õigus saada kinnitust selle kohta kuidas uuringus isikuandmeid töödeldakse ja tutvuda tema kohta kogutud isikuandmetega.
- Õigus nõuda nende parandamist või kustutamist.
- Õigus võtta igal ajal oma nõusolek tagasi, juhul kui isikuandmete töötlemine põhineb nõusolekul. See ei mõjuta enne nõusoleku tagasivõtmist toimunud andmetöötluse seaduslikkust.
- Õigus nõuda töötlemise piiramist.
- Õigus esitada vastuväiteid töötlemise kohta.
- Kui teil on täiendavaid küsimusi uuringu isikuandmete töötlemise kohta, pöörduge palun vastutava uuringu projektijuhija poole e-posti aadressil: [email protected]
Kui olete seisukohal, et viis, kuidas uuringus teie isikuandmeid töödeldakse, on vastuolus isikuandmete töötlemist reguleerivate õigusaktidega, saate pöörduda Haridus- ja Teadusministeeriumi andmekaitsespetsialisti poole [email protected] või Andmekaitse Inspektsiooni (e-post [email protected], tel 627 4135).
Viimati uuendatud 28.09.2026