Kallid õpetajad,
tere tulemast Pärnusse, „Eesti Vabariigi sünnilinna“! Tänavu on aga põhjust siin veelgi suurema juubelitähtpäeva tähistamiseks: nimelt möödub 150 aastat Pärnu Endla laulu- ja mänguseltsi asutamisest. Endla selts seadis Pärnu kindlalt eesti rahvusliku kultuuri kaardile Tartu ja Tallinna kõrvale ehk toona Vanemuise ja Estonia kõrvale. Sinna, kuhu Pärnu kuulub.
Vajalik on rõhutada, et Endla seltsi asutamise juures ehk siis eesti ühiskonna kultuurilise kasvatamise juures olid kesksel kohal just kooliõpetajad: Anton Anson, kellest sai seltsi esimene esimees, oli elupõline õpetaja, ta oli Riias, Tartus õpetajahariduse omandanud; ja muidugi Carl Robert Jakobson, kes on peale kõige muu ka ülimõjukate kooli lugemise raamatute ehk õpikute autor. Nagu 150 aastat tagasi, nii on õpetajad ka praegu eesti ühiskonna kultuurilise kasvatamise eesliinil.
Õpetajad kasvatavad õpilastele sügavad juured, mis on läbi põimunud eesti keelega, kultuuriga, ajaloo tundmisega ja ühiskondlike väärtustega. Need juured on läbi sajandite Eestis olnud ühed ja samad ja väga jässakad, neid ei ole suutnud välja juurida ka võõrvõim. Ja samal ajal annavad õpetajad lastele ka tiivad lendamaks tundmatusse tulevikku, mis iga põlvkonnaga muutub. Tänased tiivad on kriitiline mõtlemine, kiire kohanemisvõime, digioskused ja tehisaru tundmine. Lendu tõusmise võime koos juurtega, tundub võimatu ülesanne. Kuid just selliseid võimeid on õpetajad inimestes suutelised välja arendama.
Head õpetajad, täna on teie tähtpäev, täna tunnustame teie seast tublimaid. Koos õnnitlusega laureaatidele teen ma kummarduse kõikide Eesti õpetajate ees. Te seisate silmitsi kiirete muutustega – tehisaru saabumine, eestikeelsele õppele üleminek, laste ja kogu ühiskonna vaimse tervise mured – ja nende pingete keskel teie loote iga päev uuesti ja uuesti turvalise ja inspireeriva õppimise keskkonna. Teie töö järjepidevus on rahvuse selgroog. Kõige olulisem asi, mida te tehisaru ajastul õpetate, on oskamine olla inimene – märgata teist, suhelda, eksida ja uuesti proovida. Teie olete need, kes näitate, et haavatavus saab olla tugevus ja uudishimu on väärtus. Kuigi tehnoloogia areneb, jääb õpetaja ja õpilase vaheline suhe asendamatuks. See suhe on hariduse ja kasvatuse tõeline alus.
Õpetaja töö, ühiskonna kultuurilise kasvatamise töö on pidev – ikka ja jälle tulevad kooli uued põlvkonnad, kellele tuleb anda kätte aabits ja juhatada nad hariduse teele. Tänapäeva kiires maailmas, kui moes on lühikesed tööampsud ja pisikesed õpiampsudki, kui inimese tähelepanu on püsimatu, on eriline väärtus oma kutsumuse rajal püsimine. Pikk pühendumus oma tööle – aastakümneid - kujundab inimeses sees välja tarkuse, mis vaimse väärtusena antakse õpetaja kaudu edasi järgmistele põlvedele. See on meie hariduspoliitika sool ja hea Eesti hariduse püsimise alus. Elutööpreemiaga täna siin väärtustame me elutöö pikkust pühendumist õpetamisele.
Ent niisama oluline on ka see, et uued inimesed leiaksid tee õpetaja ametisse. Noored, alustavad õpetajad ja karjääripöörajad võiksid jõuda koolikollektiivi nagu pessa, kus neid oodatakse. Aasta gala on koht, kus tunnustatakse individuaalset sära, kuid rõõmustatakse kollektiivse tugevuse üle. Sest iga õpetaja on nii tugev kui tugev on tema kolleegide toetus, mille abil hoitakse üksteise vaimu.
Austatud õpetajad, gala laureaadid ja nominendid – te olete oma tööga loonud selle õhtu väärtuse. Teie igapäevane pühendumus on see, mis teeb Eestist EESTI. Tõstkem ehk pilk ja leidkem korraks enda kõrvalt kolleeg, võibolla ka teisest koolist või sootuks lasteaiast. Tunnustage ka teda. Sest meie hariduse vägi peitub selles suures peres.
Aitäh ja tänaseks ilusat pidu!
Viimati uuendatud 04.10.2025
