Nominentide tutvustused
Janne Juur
Ilmatsalu Lasteaed Lepatriinu
Janne on lasteaiaõpetaja, kes loob turvalise, hooliva ja loovust toetava keskkonna, kus iga laps saab tegutseda, avastada ja areneda omas tempos. Tema jaoks ei ole laps pelgalt tegevustes osaleja, vaid aktiivne looja ja otsustaja. Janne julgustab lapsi proovima uusi asju ning annab neile võimaluse harjutada eluks vajalikke oskusi, nagu lemmikloomade eest hoolitsemine, toidu kasvatamine, voodipesu vahetamine ja lõkkel toidu valmistamine. Samal ajal saavad lapsed kaasa rääkida rühmaruumi, õueala ja ühistegevuste kujundamises, mis kasvatab iseseisvust ja vastutustunnet.
Janne suurim tugevus on oskus märgata iga last ning panna ta tundma end väärtusliku ja olulisena. Ta toetab laste eneseusku järjepideva tunnustamise ja turvaliste suhete kaudu, aidates neil mõista ja juhtida oma tundeid. Projektõppe, ühiste ettevõtmiste ja koostöömängude kaudu õpivad lapsed üksteist kuulama, arvestama kaaslastega ning tegutsema ühise eesmärgi nimel. Tema rahulik ja hooliv suhtumine loob keskkonna, kus eksimine on lubatud ning erisused aktsepteeritud.
Olulisel kohal on ka koostöö peredega. Janne annab lapsevanematele regulaarselt personaalset tagasisidet ja otsib koos nendega võimalusi lapse arengu toetamiseks. Lisaks panustab ta aktiivselt kogu lasteaia arengusse, osaledes Erasmus+ projektides, arendades õuesõpet, jagades kolleegidele oma teadmisi ning panustades õpetajaameti väärtustamisse. Janne pühendumus, loovus ja inimlik soojus puudutavad nii lapsi, lapsevanemaid kui ka kolleege.
Anna Oja
Tallinna Kihnu Lasteaed
Anna Oja on lasteaiaõpetaja, kes loob õppimise ümber maailma avastava ja loovust toetava keskkonna, kus iga laps saab olla aktiivne osaleja ja kaasamõtleja. Projektõppe eestvedajana lähtub ta laste huvidest ning kujundab tegevusi koos lastega. Oma rühma maailmarännaku projektis meisterdati taaskasutusmaterjalidest Vana-Kreeka tempel ja Pariisi Disneyland, maaliti Türgi vaipu, ehitati lindude söögimaju, valmistati talvel jäätist ning loodi eri maid tutvustav lavastus. Selline õppimine arendab loovust, iseseisvust, algatusvõimet ja uudishimu maailma vastu.
Anna tugevus on oskus märgata iga lapse eripära ja aidata tal tunda end väärtusliku rühmaliikmena. Ta kaasab kõiki lapsi, leiab igaühele sobiva rolli ning toetab enesekindlust positiivse tagasiside ja turvalise õhkkonna kaudu. Lapsed õpivad üksteist kuulama, koostööd tegema ja üksteisega arvestama läbi ühiste projektide, rühmatööde ja esinemiste. Tähelepanu väärib tema töö lastega, kelle kodune keel ei ole eesti keel - ta julgustab neid ennast väljendama ja oma kogemusi kaaslastega jagama.
Anna on loonud koos oma meeskonnaga Pilvekildude rühmast hinnatud kogukonna. Ta kaasab aktiivselt lapsevanemaid projektidesse ja õppetöösse ning loob usaldusliku koostöö, mis toetab iga lapse arengut. Lisaks on ta korraldanud lasteaedade olümpiamänge, maailmakultuure tutvustavaid ettevõtmisi ja osaleb rahvusvahelistes projektides. Anna ühendab loovuse, positiivsuse ja professionaalsuse ning innustab nii lapsi, kolleege kui ka peresid.
Jaana Koger
Raadi Lasteaed Ripsik
Jaana on lasteaiaõpetaja, kes lähtub veendumusest, et iga laps on ainulaadne isiksus, kelle mõtted, huvid ja tugevused väärivad märkamist ning arendamist. Ta jälgib tähelepanelikult laste tegevusi ja kuulab nende ideid, et kujundada keskkond, mis toetab iga lapse arengut. Koos oma meeskonnaga on ta loonud rühmas ja väljaspool rühmaruumi õppimiskeskkonna, kus lapsel on aktiivne ja juhtiv roll ning võimalus ise küsimusi püstitada, vastuseid otsida ja avastada. Õpetaja ülesanne on seejuures inspireerida, julgustada, kaasata ja luua tingimused õppimiseks.
Jaana töö keskmes on projektõpe, mis annab lastele võimaluse süveneda neile huvipakkuvatesse teemadesse ning oma mõtteid ja loomingut nähtavaks teha. Heaks näiteks on joonte projekt, mis kulmineerus Joontemuuseumi avamisega, kus lapsed tutvustasid külalistele oma kunstitöid ja nende valmimise lugu. Igapäevases õppetöös pööratakse suurt tähelepanu koostööoskuste kujundamisele. Hommikuringides jagatakse mõtteid ja tundeid, väikestes gruppides tegutsedes õpitakse üksteist kuulama, arvamusi argumenteerima ning ühiselt lahendusi leidma.
Olulisel kohal on ka väärtushinnangute kujundamine läbi vahetu kogemuse ja loodusega kokkupuutumise. Purpurnupsiku rühma lapsed tegutsevad õues igal võimalusel ja iga ilmaga, õppides märkama ümbritsevat maailma ning usaldama iseennast ja teisi. Jaana kaasab aktiivselt ka lapsevanemaid, käsitledes neid partneritena lapse arenguteel. Avatud suhtlus, ühised arutelud ning lapse edusammude jagamine loovad tugeva koostöövõrgustiku. Oma ideid ja kogemusi jagab ta ka kolleegidele meeskonnaliikmena, töögrupi juhina, praktikantide juhendajana, koolitajana ning kogukonna ettevõtmiste toetajana.
Diana Tens
Tartu Kesklinna Kool
Diana on õpetaja, kes suudab muuta õppimise tähenduslikuks, põnevaks ja iga õppija jaoks isiklikult oluliseks. Ta usub, et tõeline õppimisrõõm sünnib uudishimust, mitte kohustusest, ning seob uued teemad oskuslikult õpilaste kogemuste, päriseluliste probleemide ja avastamisrõõmuga. Tema klassiruum on kujundatud lastest lähtuvalt, kus iga laps tunneb end oodatuna ning julgeb küsida, katsetada ja eksida. Diana tunnid on täis aktiivõpet, õuesõpet, mängulisi meetodeid, digivahendeid ja uurimuslikku õppimist, kus õpilased jõuavad vastusteni ise avastades.
Diana paistab silma erakordse loovuse ja metoodilise mitmekesisusega. Ta loob ise õppematerjale ning kavandab ülesandeid, mis arendavad ühtaegu teadmisi, kriitilist mõtlemist, koostööoskust ja ettevõtlikkust. Tema õpilased õpivad matemaatikat kriminaaljuhtumeid lahendades, loovad üleelusuurusi raamatutegelasi ning osalevad teemapäevadel ja ainetevahelise lõimingu projektides, mis muudavad õppimise eluliseks ja meeldejäävaks. Samal ajal panustab ta teadlikult ennastjuhtiva õppija kujunemisse läbi eesmärgistamise, tagasiside ja refleksiooni.
Diana mõju ulatub kaugemale oma klassist. Ta on mentor kolleegidele, jagab loodud õppematerjale õpetajatega üle Eesti, viib läbi töötubasid Tartu Haridusfestivalil ning tutvustab kaasaegseid õppemeetodeid oma sotsiaalmeediakanali kaudu. Klassile korraldab ka perepäevi. Ta loob õppimiskeskkonna, kus õpilased tunnevad end hoituna, väärtustatuna ja innustatuna oma parimat saavutama.
Margit Tõnisson
Põltsamaa Ühisgümnaasium
Margit on õpetaja, kes ühendab sügava professionaalsuse, teaduspõhise lähenemise ja siira hoolivuse iga õppija vastu. Ta peab õppimise aluseks usalduslikku suhet õpilastega ning loob klassis keskkonna, kus julgetakse küsida, eksida ja õppida. Margit toetab teadlikult õppijate autonoomiat, aidates neil mõista õppimise eesmärke ja võtta vastutust oma arengu eest. Ta märkab iga lapse tugevusi ja arenguvajadusi, kohandades õpet nii võimekatele, hariduslike erivajadustega kui ka muukeelsetele õpilastele.
Õppetöös kasutab ta uurimuslikku õpet, koostöiseid tegevusi ja tõenduspõhist VEPA metoodikat, mis arendab nii õpioskusi kui ka sotsiaal-emotsionaalseid pädevusi. Tema tunnid aitavad õpilastel kujundada kriitilist mõtlemist, loovust, koostööoskust ja ettevõtlikkust läbi praktiliste katsete, projektide ja kogukonnategevuste. Margit toetab tõhusat õppimist üldõpetusliku lähenemise, selgete õpijuhiste ning õppimisvõtete õpetamise kaudu, aidates õpilastel luua seoseid ja teadmisi sügavamalt mõista. Koostöö arendamiseks korraldab ta ühiseid õppimisüritusi oma eelmisele ja praegusele klassile.
Lisaks klassitööle on Margit hinnatud mentor ja klassiõpetajate ainesektsiooni juht. Ta juhib õpimotivatsiooni teemalist õpiringi, toetab kolleege ning kaasab aktiivselt lapsevanemaid ja kogukonda. Kaasava hariduse magistrandina ning tunnustatud õpiku kaasautorina panustab ta kogu Eesti hariduse arengusse. Margit arendab järjepidevalt iga õppijat ning rikastab samal ajal kooli ja haridusvaldkonda.
Heli Prii
Paide Hillar Hanssoo Põhikool
Heli on õpetaja, kes loob õppimiseks turvalise, koostöise ja innustava keskkonna oma isikliku eeskuju, positiivsete hoiakute ja siira pühendumusega. Ta väärtustab õppimist ning aitab õpilastel mõista, miks teadmised on olulised ja kuidas neid päriselus kasutada. Heli oskab märgata iga õppija vajadusi, diferentseerib õppeülesandeid ning tunnustab lisaks headele tulemustele ka pingutust ja arengut. Tema klassis tunnevad lapsed end hoituna, usaldatuna ja väärtustatuna, mis loob tugeva aluse õpihuvi ning enesekindluse kujunemisele.
Õppetöös kasutab Heli mitmekesiseid õppijakeskseid meetodeid, sealhulgas probleemõppe meetodeid, mängulist õpet, loov- ja rollimänge, liikumisülesandeid ning erinevaid rühmatöövorme. Ta kasutab õppetöös ka trepi meetodit, et õpilasel oleks võimalik töötada talle sobivas tempos, arendab õpilaste kriitilist mõtlemist, loovust ja koostööoskusi probleemõppe, arutelude ning refleksioonimeetodite abil. Heli õpetab noori eesmärke seadma, oma õppimist analüüsima ja vastutust võtma. Õpitav seotakse järjepidevalt õpilaste huvide ja igapäevaeluga, mis muudab õppimise tähenduslikuks ja toetab sügavamat arusaamist.
Lisaks klassitööle on Heli hinnatud mentor ja kogukonna ühendaja. Ta toetab kolleege, juhendab alustavaid õpetajaid, kaasab aktiivselt lapsevanemaid, korraldab ühisüritusi ning teeb koostööd erinevate spetsialistide ja asutustega. Meisterõpetajana ning üle-eestilise väikeste kodu-uurijate konkursi pikaajalise eestvedajana on ta andnud märkimisväärse panuse Eesti hariduse arengusse. Heli õpetab lastele mitte ainult teadmisi, vaid ka oskust õppimist väärtustada ja sellest rõõmu tunda.
Triin Uussaar
Salme Põhikool
Triin on klassijuhataja, kes on loonud oma klassis tugeva ühtekuuluvustunde, usaldusliku õhkkonna ja õppimist väärtustava kultuuri. Alates ajast, kui tema praegused õpilased olid 6. klassis, on ta olnud neile abivalmis teejuht, kes oskab märgata iga õpilase tugevusi, motiveerida üksteist väärtustama ning innustada koos tegutsema. Tema klassijuhatajatunnid on sisukad ja läbimõeldud: ta pakub noortele võimalust arutleda olulistel teemadel, nagu näiteks kiusamine, tõhusamalt õppimine või liikumise kasulikkus. Üheskoos on kokku lepitud klassi väärtused ja viisakusreeglid, õpitud probleemide lahendamist ning arendatud empaatiavõimet ja koostööd.
Triin tutvustab õpilastele mitmekesiseid arenguvõimalusi, viies neid õppekäikudele ning pakkudes neile projektides osalemise võimalust ja praktilisi kogemusi. Rakett69 Teadusstuudio, PROTO avastustehas, teatriskäigud, töövarjutamised ja keskkonnateemalised ettevõtmised on aidanud avardada noorte silmaringi ning toetada teadlikke haridus- ja karjäärivalikuid. Ta julgustab õpilasi ise projekte algatama, organiseerima ja neis osalema, et arendada neis nii ettevõtlikkust, loovat mõtlemist kui ka meeskonnatööoskust. Lisaks edukale olümpiaadidel osalemisele on tema õpilased saavutanud Jäljendusvaadendil grand prix’ ja Rakett Juuniori maakonnavoorus 2. koha.
Kolleegide ja lapsevanemate seas on Triin hinnatud koostööpartner. Ta teeb sisekoolitusi ning panustab kooli arengusse ka hoolekogu liikmena. „Alati särav ja tegus, inspireeriv ja motiveeriv, klassi ühtseks liitev superklassijuhataja“ – nii iseloomustavad Triinu tema õpilased.
Jane Vahter
Kuusalu Keskkool
Jane on klassijuhataja, kes aitab igal noorel leida usu iseendasse ja oma tulevikku. Tema juhendamisel on ka tuge vajavad õpilased saanud tugeva ja ühtehoidva kollektiivi osaks.
Jane on teinud silmapaistvat tööd karjääriõppe ja kutsevaliku toetamisel. Ta on korraldanud noortele karjäärinõustamist ning külastusi kutsekoolidesse, aidates igal õpilasel leida oma võimetele, huvidele ja arenguvajadustele sobiva tee, mida pärast põhikooli lõpetamist käia. Tänu Jane järjepidevale toetusele ja suunamisele on tema õpilased jõudnud edukalt põhikooli lõpusirgele ning tema töö tulemus ei väljendu ainult õpitulemustes, vaid eelkõige selles, et noored usuvad endasse ja on valmis oma haridusteed enesekindlalt jätkama.
Jane teeb ja jõuab palju ning õpetab ka oma õpilastele ettevõtlikkust, koostööoskust ja vastutust. Näiteks küpsetati ja müüdi üheskoos kohalikel üritustel küpsetisi, et teenida raha klassi lõpuekskursiooniks. Sellega andis ta noortele väärtusliku kogemuse, kuidas eesmärgi nimel töötada. Väga suure kogukonna tänu pälvis Jane eestveetud projekt „Keskkond ja kunst käivad käsikäes“, mille käigus valmistati vanadest pehmetest mänguasjadest diivan. Erasmus+ projekti liikmena panustab ta ka klassijuhatajatöö arendamisse laiemalt. Tundide teemasid seostab ta alati päriselu näidetega. Jane on särasilmne, alati abivalmis õpetaja, keda hindavad väga nii kolleegid, lapsevanemad kui ka teised kogukonna liikmed.
Jana Söödor
Viljandi Paalalinna Kool
Jana Söödor on klassijuhataja, kes oskab teha klassist tõelise meeskonna. Näiteks juba enne õppeaasta algust toob ta õpilased kokku. Ta on kujundanud igakuiste ühistegevuste traditsiooni, olgu tegevuseks matk, teatriõhtu, kokkamine, klassiõhtu või kohtumine külalistega. Klassi ühtsust on tugevdanud koos loodud klassiräpp ja -video, mis on õpetanud noori koostööd tegema, loovalt mõtlema ja üksteist väärtustama. Õpetaja Jana on pühendunud klassijuhataja, kes märkab, toetab ja arendab igat last.
Jana aitab õpilastel avastada oma tugevusi ja huvisid väga erinevate kogemuste kaudu. Tema eestvedamisel on klass osalenud TV10 Olümpiastardi võistlustel, moešõudel, playback’idel, liikumispidudel ja heategevusprojektides. Ta korraldab ettevõtete külastusi, töötubasid ning toob kooli eri valdkondade spetsialiste, avardades noorte silmaringi ja toetades teadlikke tulevikuvalikuid. Tundides õpetab ta hoolivust, tänulikkust ja vastutust, arendades samal ajal õpilaste loovust, ettevõtlikkust ja suhtlemisoskust.
Jana on kui varalaegas: tal on pidevalt pakkuda uusi loovaid ja praktilisi õppimisvõimalusi nii õpilastele kui ka vanematele. Peale selle on vanemad kaasatud klassi ettevõtmistesse: nad jagavad oma teadmisi ja aitavad üritusi korraldada. Vanemate hinnangul on Jana nagu Super Attack – suure südame ja inimeste ühendamise supervõimega õpetaja.
Joana Jõgela
Tartu Luterlik Peetri Kool
Joana Jõgela on õpetaja, kes innustab keemiat õppima ning muudab selle õppimise tähenduslikuks ja arusaadavaks. Tema tundide keskmes on avastamine, küsimuste esitamine ning seoste loomine päriselu, looduse ja teaduse vahel. Joana õpib, analüüsib ja katsetab ise pidevalt ning see hoiak kandub üle ka õpilastele. Tänu tema loodud õpikeskkonnale on lastel keemia vastu suur huvi, mida näitab nii populaarne keemia valikeksam, edukas osalemine olümpiaadidel kui ka arvukas vabatahtlike õpilaste osalus konsultatsioonides.
Õppetöös kasutab Joana teadlikult diferentseeritud õpet, ümberpööratud klassiruumi meetodit, praktilisi katseid, mängustatud ülesandeid ja digilahendusi, sealhulgas virtuaalreaalsust. Ta on loonud ulatusliku õppematerjalide kogu, mis toetab eri tasemel õppijaid ja aitab muuta keerulised teemad mõistetavaks. Joana arendab õpilastes eesmärkide seadmise ja eneseanalüüsi oskust ning võimet vastutada oma õppimise eest. Peale selle suunab ta neid kriitiliselt mõtlema, argumenteerima ja oma mõtteid väljendama.
Lisaks igapäevasele õpetajatööle panustab Joana aktiivselt Eesti keemiaõpetuse arengusse. Ta juhendab alates 2017. aastast Tartu linna andekate huviringi, arendab õppematerjale, toetab kolleege ja koolitab õpetajaid. Tema õpilaste saavutused teadustööde konkurssidel, olümpiaadidel ja teadusmängudes kinnitavad tema töö mõju ja kvaliteeti. Joana sütitab õpilastes huvi teaduse vastu, toetab iga õppija arengut ja panustab kogu Eesti keemiahariduse arengusse.
Janne Rau
Haapsalu Põhikool
Janne Rau on õpetaja, kes muudab õppimise tähenduslikuks, sidudes õpitava järjepidevalt päriselu, ühiskonna ja õpilaste kogemustega. Tema tundides ei piirduta faktide omandamisega, vaid õpitakse küsimusi esitama, argumenteerima ja oma seisukohti põhjendama. Iseloomulikuks on saanud õpetaja küsimus „Miks sa nii arvad?“, mis suunab õpilasi oma mõtteid avama, seoseid looma ja kriitiliselt mõtlema. Janne õpikeskkonnas valitseb usaldus ja vastastikune austus ning suur roll on avatud arutelul. Iga õppija tunneb Janne tunnis olles, et tema arvamus loeb.
Õppetöös kasutab ta mitmekesiseid ja õppijakeskseid meetodeid, lähtudes õpilaste huvidest ja vajadustest. Janne kogub regulaarselt tagasisidet, mis aitab õppetööd kohandada. Tema antavad diferentseeritud ülesanded ja valikuvõimalused toetavad iga õppija arengut. Janne kasutab probleem- ja uurimispõhist õpet, mõistekaarte, grupimänge, loovtööd, videote ja podcast’ide loomist ning digivahendeid, sealhulgas tehisarurakendusi. Õpilased õpivad seadma eesmärke, analüüsima oma õppimist, andma tagasisidet ja vastutama oma töö eest.
Lisaks õpetajatööle panustab ta aktiivselt haridusvaldkonna arengusse. Ta juhib kooli sotsiaalainete ainenõukogu, on Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi Läänemaa piirkonna juht ning toetab oma töös noorte ettevõtlikkust. Koostöö kolleegide, lapsevanemate ja kogukonnaga on tema tegevuse loomulik osa. Ta teeb oma tööd professionaalselt, arendab kogukonda ja toetab noorte ettevõtlikkust ning aitab kujundada teadlikke, analüüsivõimelisi ja vastutustundlikke noori.
Kaidy Õismets
Haabneeme Kool
Kaidy Õismets on õpetaja, kes on suutnud muuta matemaatika õpilaste jaoks tähenduslikuks, arusaadavaks ja oodatud õppeaineks. Ta seob matemaatika järjepidevalt päriseluliste olukordadega, aidates õpilastel mõista, kus ja milleks õpitavaid teadmisi vaja läheb. Tema tundides on oluline koht aktiivõppel ja liikumisel, mis hoiab õppijad kaasatuna ning toetab õppimisrõõmu. Kaidy on loonud rohkesti õppematerjale ja matemaatikamänge, mis muudavad keerukad teemad õpilastele jõukohaseks ning pakuvad eduelamust erinevate võimetega õppijatele.
Õpetamisel lähtub ta õppijate vajadustest, kasutades diferentseeritud lähenemist ning pakkudes võimalust oma mõttekäike selgitada, lahendusi põhjendada ja kaaslastega arutleda. Tema tundides arendatakse järjepidevalt kriitilist ja loovat mõtlemist ning analüüsi-, meeskonnatöö- ja eneseväljendusoskust. Kaidy loob keskkonna, kus eksimine on õppimise loomulik osa ning pingutust väärtustatakse sama palju kui tulemust.
Tema töö mõju kinnitavad ka suurepärased õpitulemused. Kaidy õpilaste 9. klassi matemaatika lõpueksami keskmine tulemus oli 83%, mis ületas märkimisväärselt riigi keskmist. Peale selle panustab ta aktiivselt matemaatikaõpetuse arengusse, juhib koolis aineühendust, koolitab kolleege ning teeb koostööd Tallinna Ülikooliga õpetajakoolituse ja teadusprojektide raames. Ta on ka Haabneeme Kooli eelkooli töövihiku autor. Kaidy õpetamisstiil on uuenduslik, tema õpilaste õpitulemused väga head ja neil endal avaldub siiras õppimisrõõm. Ta paneb iga õpilase uskuma, et matemaatikaga on võimalik hakkama saada.
Erkki Tempel
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium
Erkki Tempel on õpetaja, kes suudab ühendada sügavad ainealased teadmised, praktilise õpetamisviisi ja siira pühendumise noorte arengule. Tema tundides ei ole füüsika pelgalt valemite ja seaduste kogum, vaid maailma mõistmise vahend. Ta oskab siduda õpitava päriseluga, innustades õpilasi märkama füüsikat enda ümber ning leidma vastuseid küsimustele, mis neid päriselt kõnetavad. Tänu katsetele, uurimuslikule õppele ja oskuslikult juhitud aruteludele jõuavad õpilased ise järeldusteni. See teeb õppimise tähenduslikuks ja meeldejäävaks.
Erkki annab oma eeskuju, austava suhtlemise ja koostöise õppimise kaudu õpilaste väärtushinnangute kujunemisse suure panuse. Ta toetab nii tuge vajavaid kui ka väga võimekaid õpilasi, pakkudes neile diferentseeritud ülesandeid ning võimalusi huvide süvendamiseks. Ta põimib õppetöösse digivahendid, arutelu ja koostööülesanded.
Erkki mõju ulatub klassiruumist väljapoole. Ta juhendab füüsikaringi, valmistab õpilasi ette olümpiaadideks ja võistlusteks ning korraldab õppereise CERN-i teaduskeskusesse, inspireerides noori ja pakkudes neile maailmatasemel kogemusi.
Tähtis on ka Erkki panus Eesti haridusellu laiemalt. Ta on füüsikaolümpiaadi korralduskomisjoni esimees ja žürii liige, õppematerjalide ja õpikute autor, õpetajate koolitaja ja Eesti Füüsika Seltsi aktiivne liige, panustades Eesti füüsikaõpetuse arendamisse.
Margit Karina-Tarassova
Sillamäe Gümnaasium
Margit Karina-Tarassova on õpetaja, kes muudab eesti keele õppimise noorte jaoks tähenduslikuks, inspireerivaks ja eluliseks. Üle 20 aasta õpetajana töötanud Margit usub, et iga õppija suudab areneda, kui talle luua toetav ja usalduslik õpikeskkond. Tema õpetajakreedo „Eksimine on õppimise osa“ julgustab noori pingutama, katsetama ja oma arengut märkama. Margit kasutab aktiiv-, projekt- ja LAK-õpet, õppemänge ja tänapäevast tehnoloogiat, et muuta õppimine huvitavaks. Ta arvestab iga õpilase vajadustega, toetades nii andekaid kui ka lisatuge vajavaid õppijaid, ning innustab õpilasi osalema eesti keele olümpiaadil, õppekäikudel ja projektides. Tema õpilased on mitmel aastal pääsenud eesti keel teise keelena olümpiaadi vabariiklikku vooru.
Peale teadmiste andmise kujundab Margit õpilaste väärtushoiakuid ning arendab nende kriitilist mõtlemist ja eneseväljendusoskust. Koolis on ta hinnatud mentor, ürituste korraldaja ja koostöö edendaja. Keelelaagrite, lõimumisprojektide, kultuuriürituste ja noorteballide kaudu loob ta võimalusi kasutada eesti keelt ka väljaspool klassiruumi. Margit on aktiivne kogukonnaelu eestvedaja, rahvakultuuri hoidja ning eesti keele kui teise keele valdkonna arendaja.
Ivi Rammul
Viimsi Gümnaasium
Ivi Rammul on õpetaja, kes suudab ühendada armastuse looduse vastu, uudishimu, pedagoogilise julguse ja inimliku soojuse viisil, mis paneb õpilased innustunult õppima. Ta on teinud bioloogia praktiliseks õppeaineks, kus igapäevaelu mõtestatakse ümbritseva maailma, inimkeha, looduse ja kliimaga seotud näidete kaudu. Ivi õpilased hindavad kõrgelt tema oskust siduda õpitav päriseluga ning luua analüüsimist ja ise avastamist toetav õpikeskkond, kus võib ka nalja teha ja eksida.
Ivi kasutab projekt- ja uurimuslikku õpet ning lõimingut, et arendada õpilastes analüüsioskust, kriitilist mõtlemist ja seoste loomise võimet. Koostöös geograafiaõpetajaga loodud geobio kursus on silmapaistev näide uuenduslikust õppest, kus on ühendatud eri valdkonnad. Õpetajana innustab ta õpilasi küsima, arutlema ja oma õppimise eest vastutust võtma.
Lisaks õpetajatööle on Ivi hinnatud mentor, kolleegide toetaja ja kogukonna ühendaja. Ta osaleb aktiivselt Erasmus+ õpirändes ja projektides, panustab õppekvaliteedi arendamisse õppematerjalide konsultandi ja retsensendina ning on aktiivne kooli heaoluklubi liige. Kolleegid ja õpilased iseloomustavad teda kui kooli säravat tähte ja liimi, kes liidab ja inspireerib.
Lauri Tasso
Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus EWERS
Lauri Tasso on joonestamise ja puidutöötlemise CNC tehnoloogiaõpetaja, kes seob kutseõppes õppijate huvid ja tööandjate vajadused. Juhtivõpetajana panustab ta järjepidevalt sellesse, et õppimine oleks praktiline, tähenduslik ja seotud päris töökeskkonnaga. Ehitus- ja puiduvaldkonna õpetajana hoiab ta häid suhteid ettevõtjatega ja kaasab neid õppetöösse. Tänu sellele mõistavad õppijad paremini tööandjate ootusi.
Lauri lähtub õpetades õppijast. Ta pakub projektõpet, diferentseerib ülesandeid õppijate võimete alusel ning võimaldab valida isiklikest huvidest lähtuvaid projekte. Joonestamisõpetajana peab ta oluliseks nii digioskuste kui ka käsitsi visandamise arendamist, sest see toetab loovat ja ruumilist mõtlemist. Õpilased hindavad tema oskust suunata neid ise vastuseid leidma, mitte et ta annaks neid ette. Lauri õpib aktiivselt õpioskuste kujundamist, otsides häid välismaa ja Eesti meetodeid, kuidas tõhusamalt õppida.
Lauri on toetav, ta tunnustab ja annab järjepidevalt sisulist tagasisidet ning aitab märgata igaühe tugevusi. Lisaks õpetajatööle juhtis ta rakendusliku keskhariduse õppekava „Puittoodete tehnoloogia“ väljatöötamist ja on korraldanud mööblitisleri kutsevõistlust Noor Meister.
Pille Peterson
Räpina Aianduskool
Pille Peterson ühendab floristikaõpetajana oskuslikult töömaailma, erialased teadmised ja õppijate individuaalse arengu. Tema õppijad osalevad juba õpingute algusest projektides, mis lähtuvad õppekavast, kutsestandardist ja töömaailmast. Selline lähenemine aitab õppijatel näha õpitava eesmärki ja pakub erialast eneseteostust.
Õppetöös arvestab Pille õppijate erisuguste võimete, huvide ja arenguvajadusega, pakkudes jõukohaseid, kuid arengut toetavaid ülesandeid ja individuaalset tagasisidet. Ta innustab õppijaid olema loov ja ettevõtlik ning suunab neid lahendama praktilisi ülesandeid, töötama meeskonnas ja analüüsima oma töö tulemusi nii suuliselt kui ka kirjalikult. Loovad projektid, näiteks ürituste dekoreerimine, arendavad kriitilist mõtlemist, koostööoskust ja oskust siduda teoreetilisi teadmisi päristööga.
Floristika eriala juhtõpetajana koordineerib Pille kooli, praktikakohti pakkuvate ettevõtete ja õppijate koostööd. Ta aitab kujundada igale õppijale arengut toetava õpi- ja töökogemuse ning panustab järjepidevalt eriala arengusse. Ta on osalenud osalenud mitmetel floristi eriala kohalikel ja rahvusvahelistel võistlustel nii võistleja, juhendaja, kohtuniku kui korraldajana ning tema õpilane võitis 2025. aastal Euroopa kutsevõistlusel EuroSkills floristikas hõbemedali.
Tiina Mäeks
Rakvere Ametikool
Tiina Mäeks on kokaeriala õpetaja, kes seob õppimise järjepidevalt tööeluga ning aitab õppijatel mõista, miks on omandatavad teadmised ja oskused tulevases ametis vajalikud. Ta viibõppijaid ettevõtetesse, kus tutvutakse professionaalse köögi- ja teeninduskeskkonnaga, osaletakse degusteerimisel ning nähakse nii kvaliteetsete toitude valmistamist kui ka kõrge tasemega teeninduskultuuri.
Üle 30-aastase kogemusega õpetajana lähtub Tiina iga õppija individuaalsetest vajadustest. Ta pakub järjepidevat tuge nii praktiliste oskuste omandamisel kui ka enesekindluse kujundamisel, luues keskkonna, kus julgetakse küsida, katsetada ja vigadest õppida. Õpilased arendavad kriitilist mõtlemist, loovust ja ettevõtlikkust praktiliste ülesannete, tööprotsesside analüüsimise, võistlusteks valmistumise ja teenindustöö kaudu.
Tiina teeb tihedat koostööd kolleegide, lapsevanemate ja tööandjatega, et tagada õppijatele terviklik tugi ja tänapäevane erialane ettevalmistus. Tema head tööd kinnitavad ka õpilaste kutsevõistlustel saavutatud silmapaistvad tulemused, sealhulgas auhinnalised kohad aasta noorkoka konkursil ja Riias toimunud rahvusvahelistel kutsevõistlustel.
Neeme Ots
Tallinna Muusikakool, trompetiõpetaja
Neeme Ots suudab samal ajal teha kõrgel tasemel õpetajatööd ja muusikukarjääri, aga luua ka noortele arenguvõimalusi. Tema süsteemse ja eesmärgistatud töö tulemusena on õpilased saavutanud silmapaistvaid tulemusi Eestis ja ka rahvusvahelistel konkurssidel ning jätkanud õpinguid mainekates Euroopa muusikakõrgkoolides.
Neeme loob inspireeriva õpikeskkonna ning panustab süsteemselt mitteformaalse ja formaalhariduse sidumisse. Ta valmistab õpilasi ette nii konkurssideks, õpingute jätkamiseks kui ka professionaalseks muusikuteeks. Rahvusvaheliselt tunnustatud interpreedi, solisti ja festivalide korraldajana pakub ta õpilastele võimalust osaleda kontsertidel, festivalidel ja meistrikursustel. Neeme kasutab õppijakeskseid meetodeid: individuaalset juhendamist, ansamblis mängimist, orkestripraktikat ja regulaarset esinemist. Ta toetab iga noore arengut, pidades silmas noore võimeid ja eesmärke.
Tema juhendamisel omandatud oskused on kõrgel tasemel ning võimaldavad õpilastel edukalt jätkata õpinguid nii Eestis kui rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgkoolides. Lisaks õpetajatööle Tallinna Muusikakoolis, Tallinna Muusika- ja Balletikoolis ning Viimsi Muusikakoolis on Neeme aktiivne kammermuusik ja solist ning annab aastas mitukümmend kontserti. Ta on ka paljude rahvusvaheliste ja Eesti muusikaelu rikastavate projektide algataja ja eestvedaja.
Kaspar Kõiva
Pernova Hariduskeskus, huviringi „Noored ellujääjad“ juhendaja
Kaspar Kõiva on loonud põneva huviringi, kus õppetöö toimub matkadel, laagrites ja kriisisituatsioonides ning noored õpivad toime tulema eri tingimustes.
Tema eestvedamisel on 2022. aastal kõigest kümne osalejaga alustanud huviring kasvanud üle 70 noort ühendavaks kogukonnaks. Eriti väärtusliku ettevõtmisena on Kaspar kaasanud tõrjutud ja hariduslike erivajadustega noori, et kasvatada neis eneseusku ja tekitada kuuluvustunnet. Õppetöö käigus õpivad noored toimetulekut, meeskonnatööd, esmaabi, looduses hakkamasaamist ja vastutuse võtmist. Noored pelgalt ei osale, vaid nad on kaasatud ka matkade, projektide ja tegevuste planeerimisse ning elluviimisse. Õppetööd rikastab koostöö Kaitseväega, lisaks on neil kasutada mitmekesine varustus. Ta seob huvihariduses õpitavat kooli ainetega ning uuendas Pernova loodusmatkade õppekava, mis võimaldab oskuste arvestamist üldhariduses.
Kaspar on algatanud mitu vaimse ja kehalise heaolu, kriisivalmiduse ja ellujäämisoskuste arendamise projekte, koolitanud kolleege ning loonud tugeva kogukonna ka lapsevanematele. Ta on noortele eeskujuks nii oma eluviisi kui ka hoiakutega. Kaspar märkab ja toetab noori, aidates neil leida oma koht ja omandada eluks vajalikke oskusi.
Sander Suurhans
Kuressaare Nooruse Kool, kalastusringi juhendaja
Sander Suurhans on loonud Nooruse koolis ainulaadse kalastusringi, mis on tegutsenud Saaremaal järjepidevalt üle seitsme aasta. Ring põhineb kogemusõppel - noored õpivad jõel, järvel ja merel. Kalastamise kõrval omandatakse varustuse hooldamise, ohutusnõuete järgimise ja kalatoidu tegemise oskusi. Õpitakse samm-sammult ning iga noor saab areneda omas tempos, kuni tekib kindlus iseseisvalt tegutseda.
Sander kasutab mitteformaal- ja praktilist kogemusõpet: noored saavad ise otsustada ning püügikohti ja -viise valida. Õppes on omavahel lõimitud loodusteadused, matemaatika, liikumine, keskkonnahoid, tehnoloogia ja koostööoskused. Kalastusringil on kujunenud tugev koostöövõrgustik kohalike merekultuuri kandjate ja ettevõtetega. Noorte õppimisvõimalused on avardunud näiteks tänu sellele, et koos Saaremaa laevameistritega on ehitatud paat ja käidud valdkonna ettevõtetes. Sander aitab hoida elus Saaremaa kalurikultuuri, tutvustab huvitegevust kogukonnale ja pakub noortele õppetegevusi aasta ringi. Lisaks teeb ta ringi tegevuse ja huvihariduse nähtavaks, jagades regulaarselt pilte loodusajakirjades ning kajastades tegevusi sotsiaalmeedias ja kohalikus ajakirjanduses.
Anita Agabuš
Tartu Tamme Gümnaasium
Anita Agabuš on koolipsühholoog ja õpilasnõustaja, kes on loonud õpilastega usaldusliku suhte ning kujundanud süsteemse tugivõrgustiku, mille mõju tunneb kogu koolipere. Õpilased pöörduvad tema poole meelsasti. Anita panustab järjepidevalt noorte heaolusse: ta korraldab tuutoriprogrammi, vaimse tervise algatusi, kaasab õpilasi ning arendas ennastjuhtiva õppija kursuse ja viib seda läbi.
Tema tugevus seisneb oskuses kuulata, märgata ja leida lahendusi, mis lähtuvad õppija tegelikest vajadustest. Individuaalse nõustamise käigus ja koostöös õpetajatega aitab ta luua paindlikke ning õppimist toetavaid lahendusi. Ta väärtustab sügavat õppimist, õpetab enesejuhtimise oskusi ning aitab õpilastel teha teadlikke valikuid. Selle heaks näiteks on tema loodud stressijuhtimise ja enesehoiu valikkursus, mis on pälvinud õpilastelt väga head tagasisidet.
Märkimisväärne on ka Anita koolikultuuri kujundaja roll. Ta arendab väärtuspõhist koolikeskkonda, juhendab tuutoreid, aitab lahendada keerulisi juhtumeid ning luua õpilaste, õpetajate, lapsevanemate ja tugispetsialistide vahel toimivat koostööd. Lisaks panustab ta Lõuna-Eesti riigigümnaasiumite nõustajate võrgustiku tegevusse ja õpetab kõrgkoolis tulevasi spetsialiste.
Ly Erg
Hariduse Tugiteenuste Keskus
Ly Erg on staažikas koolipsühholoog, kelle ülesanne on aidata õpetajatel, tugispetsialistidel ja juhtidel paremini toetada õppijate vaimset tervist, sotsiaal-emotsionaalset arengut ja õppimist. Oma igapäevatöös keskendub ta sellele, et iga last ümbritseks tugev tugivõrgustik ning et pere, kooli ja spetsialistide koostöö oleks eesmärgipärane ja tulemuslik.
Ly on praktilise suunitlusega ekspert, kes tegeleb kooliraskuste ja vaimse tervise teemadega. Ta kasutab meetodina nõustamist, sotsiaal-emotsionaalse õppimise võtteid ja probleemilahenduslikku lähenemist. Ly on eesti keelde tõlkinud ja kohandanud sotsiaalsete probleemide lahendamise oskuse (SPLO) metoodika, mida ta kasutab nii laste kui ka täiskasvanute toetamiseks. Peale selle aitab ta arendada õpi- ja eneseregulatsioonioskusi, toetab õpetajaid õppe kohandamisel ning on panustanud hariduslike erivajadustega õppijatele suunatud õppematerjalide loomisse.
Ly koolitab haridusasutuste meeskondi, juhendab koolipsühholooge, koordineerib Tartu lasteaia- ja koolipsühholoogide aineühendust ning toetab spetsialistide professionaalset arengut töönõustamise kaudu. Tema eestvedamisel toimub 4. klassidele suunatud päev „Mina hoolin“, mille käigus toetatakse lastes hoolivuse ning koostöö- ja suhtlemisoskuse kujunemist. Kõrgeima, 8. taseme koolipsühholoogi kutse omanikuna ning õppematerjalide kaasautorina on Ly andnud märkimisväärse panuse Eesti hariduse ja tugisüsteemide arengusse.
Sellest sügisest naudib Ly juba pensionipõlve.
Kerli Noormänd-Sinimeri
Munitsipaallasteasutus Viimsi Lasteaiad
Kerli Noormänd-Sinimeri on missioonitundega sotsiaalpedagoog ja tugiteenuste koordineerija, kes aitab luua Eesti suurimas lasteaias süsteemset, teaduspõhist ja last toetavat kasvukeskkonda. Tema igapäevatöö hulka kuuluvad laste käitumise, tundekasvatuse, lasteaiaga kohanemise ja koolivalmiduse toetamine, laste arenguvajaduse märkamine ning tugiteenuste koordineerimine. Kerli usub, et iga laps vajab toimivat tugivõrgustikku. Tema töö keskmes on lapse ja pere toetamine koostöös õpetajate, spetsialistide ja partneritega.
Lastega töötades viib Kerli läbi seksuaalkasvatuse vestlusringe, pakub tundekasvatuse tegevusi ja kasutab mänguteraapia võtteid. Ta aitab rakendada teaduspõhiseid programme „Kiusamisest vabaks“ ja „Vaikuseminutid“, et lasteaias oleks hooliv, turvaline ja kaasav õhkkond. Õpetajatele ja lapsevanematele pakub ta juhiseid, materjale ja nõustamist, et toetada laste sotsiaalsete oskuste, eneseregulatsiooni ja heaolu arengut.
Kerli korraldab vanemahariduse loenguõhtuid, koolitab haridustöötajaid Kaasava Hariduse Keskuse kaudu ja panustab Eesti Lasteaedade Liidu juhatuse liikmena kogu valdkonna arengusse. Lisaks koordineerib ta lasteaedades töötavate sotsiaalpedagoogide töögruppi.
Ene Hiiepuu
Tallinna Ülikool
Ene Hiiepuu valmistab ülddidaktika lektorina ette tulevasi klassiõpetajaid, sidudes akadeemilise teadmise praktilise koolieluga ning aidates üliõpilastel kujuneda professionaalseteks õpetajateks. Ene käsitleb didaktikat loova otsustusprotsessina, kus õppija ei omanda üksnes teadmisi, vaid kujundab oma õpetajaidentiteeti ja professionaalset käekirja. Ta arvestab iga üliõpilase individuaalset arenguteed, pakkudes põhjalikku ja personaalset tagasisidet.
Tema õppetöö põhineb aktiivsetel ja kogemuslikel õppemeetoditel. Loengutes kasutatakse arutelusid, simulatsioonimänge, rolliharjutusi, loovülesandeid, rühmatöid ja praktilisi tegevusi, mille kaudu saavad üliõpilased ise kogeda meetodeid, mida nad tulevikus õpetajatena rakendama hakkavad. Teooria on alati seotud praktikaga ning õppimine toimub dialoogis, kus väärtustatakse õppijate ideid, küsimusi ja kogemusi. Ene suunab üliõpilasi reflekteerima nii oma professionaalset arengut kui ka õpetaja rolli ühiskonnas, rõhutades vastutust, empaatiat ja teadlikku kodanikutunnet.
Lisaks õppejõutööle on Ene andnud olulise panuse Eesti haridusse õppekirjanduse ja aabitsate autorina ning õpetajakoolituse arendajana.
Katrin Poom-Valickis
Tallinna Ülikool
Katrin Poom-Valickis on õpetajahariduse professor, kelle uurimise ja õpetamise valdkonnad hõlmavad õpetajate professionaalsuse ja ainedidaktilise ettevalmistuse teemasid. Lisaks vastutab ta õpetajahariduse ettevalmistuse eest Tallinna Ülikoolis.
Katrin tugineb konstruktivistlikule õpikäsitlusele, mille keskmes on õppija. Ta väärtustab uurimispädevust suunates üliõpilasi oma tegevust teaduspõhiselt analüüsima ja arendama. Tema õpetamise tugevus on teooria ja praktika lõimimine, kasutades tunnivaatlusi ja tuumpraktikaid. Katrin toetab koostöist, praktikapõhist õppimist, kus kogemuste jagamine ja koosõppimine on õppeprotsessi osa. Tema õpetamise keskmes on õppija aktiivne roll, loovus ja professionaalse identiteedi kujunemine. Katrin suunab üliõpilasi oma tegevust analüüsima, seostama kogemusi teooriaga ning võtma vastutust oma õppimise eest. Samal ajal on ta akadeemiliselt nõudlik, aidates tulevastel õpetajatel süvitsi mõelda, kujundada kriitilist mõtlemist ning mõista õpetajatöö laiemat tähendust ühiskonnas.
Üliõpilased hindavad Katrinit tema professionaalsuse, põhjalikkuse ja arengut toetava tagasiside tõttu. Ta loob turvalise õpikeskkonna, kus väärtustatakse erinevaid seisukohti, avatud arutelu ja koostööd. Õppeprotsessis on olulisel kohal kogemuste jagamine, refleksioon ja koostöine õppimine.
Katrin panustab märkimisväärselt Eesti hariduse arengusse ka väljaspool auditooriumi. Ta on õpetaja kutsestandardite koostaja, teadlane ja õppekavade arendaja ning õpetajahariduse üks eestvedaja..
Anneli Ramjalg
Tallinna Tehnikakõrgkool
Anneli Ramjalg on ehitusinstituudi juhtivlektor, kelle toetus, akadeemiline kompetents ning oskus selgitada keerukaid teemasid arusaadavalt ja tähenduslikult on võitnud üliõpilaste lugupidamise ja usalduse.
Tema õppetöö keskmes on töömaailmaga seotud õppimine, kus tudengid lahendavad praktilisi ülesandeid, teevad iseseisvaid otsuseid ja otsivad loovaid lahendusi päris erialastele väljakutsetele. Õppetöös arvestab ta õppijate erineva ettevalmistuse, arengutempo ja õpivajadustega, pakkudes nii individuaalset juhendamist, sisulist tagasisidet kui ka erialaseid väljakutseid. Tema eestvedamisel algatatud Inseneeria karjääripäev ja Praktika iNspiratsioonipäev annavad õppijatele täiendavaid võimalusi enesejuhtimise, professionaalse arengu ja vastutustunde kujundamiseks.
Üliõpilased hindavad Anneli soojust, avatust, hoolivust ja oskust luua õppijat toetav õhkkond. Tema õpetamise tugevuseks on teooria sidumine praktilise töömaailmaga. Regulaarsed õppekäigud ehitusobjektidele, õppereisid ning ettevõtete spetsialistide kaasamine aitavad tudengitel mõista õpitava rakendatavust. Lisaks erialaste teadmiste edasiandmisele toetab ta õppijate väärtuspõhist arengut, rõhutades koostöö, vastutuse ja kutse-eetika olulisust.
Anneli on üle kümne aasta eest vedanud inseneride järelkasvuprogrammi „100 sammu inseneerias“, mis on tutvustanud inseneeriat tuhandetele noortele üle Eesti. Tema tegevus on aidanud suurendada inseneriõppe nähtavust ja väärtust ning toetada Eesti tulevaste inseneride kujunemist.
Indrek Kaldo
Pärnu Koidula Gümnaasium
Indrek Kaldo on koolijuht, kelle eestvedamisel on Pärnu Koidula Gümnaasiumist kujunenud arvestatav insenerijärelkasvu kants. Tema juhtimisfilosoofia keskmes on teaduspõhine, uurimuslik ja tulevikku vaatav lähenemine õppele, kus õppimine tähendab avastamist, katsetamist ja päriselu probleemide lahendamist. Tema juhtimisel on muutunud Koidula gümnaasiumis loodusainete õpetamine palju praktilisemaks: ligikaudu 90% keemia- ja 50% bioloogiatundidest toimuvad kooli laboris. Kooli õppekava uuendatakse järjepidevalt ning õppimisvõimalusi on laiendatud tehisaru-, robootika-, mehhatroonika- ja HK Uniqorn Squad Pro kursusega, et noored saaksid arendada tulevikus vajalikke oskusi.
Indrek on loonud koolis õppiva organisatsiooni kultuuri, mille puhul on õpetajate professionaalne areng ja koostöö süsteemne ning koolielu loomulik osa. Regulaarsed õpiringid, kogemuste jagamine ning digivahendite ja tehisaru õppetöös rakendamine toetavad õpetajate arengut ja õppekvaliteedi pidevat paranemist. Ta on kujundanud koolis avatud, turvalise ja koostöise õhkkonna, kus õpetajad ja õpilased väärtustavad teineteist ning tunnevad end toetatuna. Ta on arendanud koostööd ülikoolidega, avaldanud matemaatika õpetamise kohta teadusartikleid ning esinenud konverentsidel.
Peale selle on ta panustanud kogukonna ja haridusvõrgustike arendamisse. Indrek on loonud kooli, vilistlaste, ülikoolide ja ettevõtete vahel tugevad koostöösuhted. Tema eestvedamisel sündinud Pärnu noorte öölaulupidu ühendab tuhandeid noori ja kogukonna liikmeid ning teadusüritused toovad teadlased ja vilistlased õpilastega kokku.
Tatjana Požogina
Tallinna Suur-Pae Lasteaed
Tatjana Požogina on lasteaiajuht, kelle eestvedamisel on Tallinna Suur-Pae Lasteaed läinud edukalt üle eestikeelsele õppele. Tatjana on järjepidevalt arendanud keeleõppe- ja kasvukeskkonda ning uuendanud õppevahendeid. Ta on loonud nüüdisaegse õpikeskkonna, kus kasutatakse nii lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) metoodikat, Rohelise Kooli põhimõtteid kui ka digivahendeid, et arendada lastes loovust ja iseseisvust ning aidata neil eesti keelt omandada. Tema eestvedamisel on saanud Suur-Pae lasteaiast ühtlasi LAK-õppe metoodikakeskus, mis toetab ka teisi haridusasutusi ja õpetajaid.
Tatjana on kujundanud õppiva organisatsiooni, kus väärtustatakse koostööd, enesearengut ja uuenduslikkust. Õpetajate professionaalset arengut toetavad õpiringid, töötoad, sisekoolitused, mentorlus ning õpetajalt õpetajale õppimise mudel. Samuti on ta korraldanud töötajatele keeleõpet ning loonud võimalusi digioskuste ja tööalase pädevuse suurendamiseks ning tervislike harjumuste kujundamiseks. Tema juhtimiskultuuri iseloomustavad avatud suhtlus, usaldus ja töötajate tunnustamine.
Ta teeb koostööd teadusasutustega, osaleb eestikeelsele õppele ülemineku arendamises ning jagab oma kogemusi konverentsidel ja koolitustel. Tema loodud metoodikakeskuses on käinud üle 300 haridustöötaja enam kui 90 asutusest. Lisaks panustab ka Ukraina Žõtomõri linna haridusasutuste keeleõppemetoodikakeskuste loomisse.
Reelika Turi
Kindluse Kool
Reelika Turi on koolijuht, kelle eestvedamisel on Kindluse Koolist kujunenud õppiv, uuendusmeelne ja tugeva kogukonnatundega kool. Juhtides pöörab ta tähelepanu õppijakesksele haridusele, kus digivahendid, praktiline ja kogemusõpe ning koostöine õppimine toetavad noorte akadeemilist ja sotsiaalset arengut. Reelika julgustab õpetajaid katsetama uusi lähenemisi, jagama kogemusi ning kujundama õppetööd ühiselt. Teadliku õppematerjalide ostmise ning õpetajate arengusse ja õpikeskkonda panustamisega on koolis loodud nüüdisaegse ja kvaliteetse õppimise tingimused.
Õppiva organisatsiooni kujundamisel lähtub Reelika järjepidevast koostööst ja professionaalsest arengust. Koolis toimuvad regulaarsed õpiringid ja arenduspäevad ning õpetajad saavad ühiselt tegevusi kavandada ja kogemuslugusid jagada. Ta toetab tandemõpet, mentorlust ning õpetajate enesetäiendamist, luues kultuuri, kus õppimine ja areng on igapäevatöö loomulik osa. Kooli õpetajaskonna heaolu toetavad arengu- ja töönõustamine ning võimalus võtta vastutus ja viia oma ideed ellu.
Reelika on loonud kooli, kodude ja kogukonna vahel tugeva partnerluse. Lapsevanemad, kogukonna liikmed ja koostööpartnerid on aktiivselt kaasatud koolielu kujundamisse ja õpilaste arengu toetamisse. Tema juhtimisel on Kindluse Kool pälvinud aasta kool 2025 tiitli ning kujunenud kogukonna hariduskeskuseks, kus väärtustatakse ettevõtlikkust, vastutust ja koostööd. Lisaks panustab Reelika valla ja Eesti hariduse arengusse koolijuhtide mentori, Harju Koolijuhtide Ühenduse juhatuse liikme, õpetajahariduse arendaja ja hariduse eestkõnelejana.
Koolitussari „Ületuleku ekspress“
Tallinna Õpetajate Maja
„Ületuleku ekspress“ on silmapaistev koolitussari, mis toetab õpetajaid eestikeelsele haridusele üleminekul ning aitab luua kaasavat, õpilast toetavat ja tulemuslikku õpikeskkonda. Koolitussari pakub tööriistu ja meetodeid, mis aitavad õpetajatel arvestada õpilaste erinevate õpivajaduste ja arenguga. Fookuses on lõimitud aine- ja keeleõpe ning diferentseerimine, mis võimaldavad igal õpilasel aktiivselt osaleda, kogeda eduelamust ja areneda oma võimete piires.
„Ületuleku ekspress“ aitab kujundada õppimist toetavat koolikultuuri, õpetades looma turvalist ja eesti keelt kasutama julgustavat õpikeskkonda. Koolitustel tutvustatakse aktiivõppel põhinevaid töövõtteid, visuaalse toe kasutamist, koostöist õppimist ning nn rääkivate seinte meetodit, mis aitavad muuta õppimise arusaadavaks ja õpilase jaoks tähenduslikuks. Õpetajatele pakutakse lahendusi, mida on võimalik kohe klassiruumis rakendada ning mis toetavad õpilaste õpimotivatsiooni, enesekindlust ja iseseisvust.
Koolitussari on väärtuslik ka õpetajate professionaalse arengu ja koostöövõrgustike tugevdamise tõttu. Koolitustele tulevad kokku eri koolide ja haridustasemete õpetajad, kes jagavad kogemusi ning otsivad ühiselt lahendusi eestikeelsele õppele ülemineku probleemidele. Nii sünnib tugev professionaalne kogukond, kes toetab muutuste elluviimist kogu haridussüsteemis. Kõigest kahe aastaga on „Ületuleku ekspress“ kasvanud kiiresti ning jõudnud sadade õpetajateni, kes mõjutavad koolitustel omandatud teadmiste ja oskuste abil tuhandeid õpilasi üle Eesti. Tegu on algatusega, millel on suur mõju eestikeelse hariduse andmisele ja õpilaste lõimumisele.
Eestvedajad: Erika Veide, Kaidi Klaas, Natalja Mjalitsina, Kairi Välling
TalTechi IT mitmekesistamise programm
TalTechi IT mitmekesistamise programm on mõjukas Eesti IT-hariduse arendamise algatusi, mille eesmärk on muuta tehnoloogiavaldkond kättesaadavaks ja ligitõmbavaks võimalikult erineva tausta, huvide ja kogemustega õpilastele. Programm toetab noorte digipädevuste, probleemilahendusoskuse, loovuse ja ettevõtlikkuse arengut, pakkudes praktilisi tegevusi, töötubasid, mentorlust ning inspireerivaid eeskujusid. Erilist tähelepanu pööratakse tüdrukute ja teiste alaesindatud rühmade kaasamisele, et murda stereotüüpe ning toetada teadlike haridus- ja karjäärivalikute tegemist.
Programmi tugevus peitub koostöövõrgustikes, mis ühendavad koole, õpetajaid, ülikooli, ettevõtteid ja erialaliite. Tallinna Tehnikaülikool on loonud sillad üldhariduse, kutsehariduse ja kõrghariduse vahele, andes välja ajakohaseid õppematerjale ning korraldades koolitusi, õppemänge, töötube, karjäärimesse ja -päevi. Toetatakse ka informaatikaõpetajate professionaalset arengut: neile pakutakse võimalust osaleda koolitusprogrammides, suvekoolis ja koostöövõrgustikes. Programmi mõju on ulatuslik: üle 700 osaleja on läbinud ümberõppe, enam kui 500 neist on liikunud IT-valdkonda ning sajad õpetajad ja tuhanded õpilased on saanud selle tegevustest osa. Rahvusvaheliselt tunnustatud TalTechi IT mitmekesistamise programm aitab kasvatada Eesti digiriigi tulevikutegijaid ning muudab IT-hariduse avatumaks, kaasavamaks ja mõjusamaks.
Eestvedajad: Birgy Lorenz, Sirja Sulakatko
Õpilasvõistlus „Arukate õpilaste akadeemia“
MTÜ LoTAS
„Arukate õpilaste akadeemia“ (AÕA) on haridusalgatus, mis ühendab loodus- ja täppisteaduste õppimise, meeskonnatöö ning noorte arengu terviklikuks õpikogemuseks. AÕA erilisus seisneb selles, et tegu ei ole ühekordse võistlusega, vaid õppeaasta jooksul toimuva turniiriga, mis õpetab noortele järjepidevust, eesmärkide seadmist, pingutamist ning seda, kuidas väärikalt võita ja kaotusega toime tulla. Peale selle, et AÜA-lt saab ainealaseid teadmisi, aitab meeskondlik võistlus arendada suhtlemisoskust, koostöövõimet, vastutustunnet ja probleemide lahendamise oskust.
Võistlus innustab õpilasi süvenema loodus- ja täppisteadustesse, seostama teooriat praktikaga ning lahendama elulisi ülesandeid. Kuna kooli tulemust mõjutavad erinevad õpilased, on võimalik kaasata laiem ring noori ning märgata ja toetada iga kooli andekaid õpilasi. Eriti märkimisväärne on põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste ühise tegutsemise võimalus, mis annab noorematele õpilastele võimaluse võtta eeskuju vanematest õpilastest ja õppida nende kogemustest.
AÕA on tugevdanud ka õpetajate professionaalset koostööd: tekkinud on teadushuviliste koolide võrgustik, kus jagatakse kogemusi, arendatakse koos ülesandeid ja õpitakse üksteiselt. Turniir ühendab koole üle Eesti ning pakub noortele ja õpetajatele võimaluse kohtuda, koostööd teha ja oma teadmisi proovile panna. AÕA avardab noorte silmaringi, kasvatab neis teadushuvi ning pakub igale õpilasele võimaluse avastada oma tugevused, arendada meeskonnatööoskust ja kogeda eduelamust, mida õppimine pakub. Kuna tegevused toimuvad üle Eesti, on algatust nomineeritud konkursil läbi aegade ka erinevates maakondades.
Eestvedajad: Gretel Maidre, Kaidi Laitamm, Kaja Rüütel, Raimo Maasik, Kädly Künnap, Riina Vaht
Heateo Haridusfond
Heateo Haridusfond on mõjukas hariduse toetaja, kelle tegevus on aidanud kaasa süsteemsetele muutustele nii koolides kui ka kogu haridusvaldkonnas. Fond ei paku üksnes rahalist toetust, vaid aitab haridusalgatustel kasvada, luua koostöövõrgustikke, kaasata eksperte ja suurendada oma mõju. Tänu fondi toetusele on sellised algatused nagu Noored Kooli, Alustavat Õpetajat Toetav Kool (ASÕP), Praktikal, Arutlev Kool ja Edumus jõudnud sadadesse koolidesse ning mõjutanud ligikaudu 80% Eesti koolidest. Fondist tuule tiibadesse saanud ASÕP ja NULA jõudsid samuti tänase aasta hariduse sõbra konkursi finalistide hulka.
Heateo Haridusfond on toonud õppijateni uuenduslikke õpivõimalusi, mis muudavad õppimise praktilisemaks, sisukamaks ja tulevikku vaatavamaks. Fondi toetatud programmid arendavad noorte õpipädevusi, argumenteerimisoskust, ettevõtlikkust ning huvi loodus- ja täppisteaduste vastu. Samal ajal toetab fond õpetajate professionaalset arengut ja aitab parandada koolijuhtide juhtimiskvaliteeti. Mitmesuguste programmide kaudu on fond aidanud kaasa üle 55 000 õpilase arengule, toetanud üle 1800 õpetaja enesetäiendamist ning aidanud arendada kümnete koolijuhtide juhtimisoskusi.
Eriti märkimisväärne on fondi roll hariduse ühiskonnas väärtustamises. Viimase seitsme aasta jooksul on Heateo Haridusfond toonud Eesti haridusse üle 3 miljoni euro eraraha ning kasvatanud ettevõtjate ja kogukondade valmisolekut haridusse panustada. Fond on loonud haridusasutuste, ettevõtete ja vabaühenduste vahel tugeva koostöökultuuri ning aidanud kujundada haridusest valdkonna, kuhu soovitakse ühiselt panustada.
Eestvedajad: Merlin Linde, Kadri Väljaste, Ann Leppiman, Pirkko Valge
Katre Zirel, Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH)
Katre Zirel on Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liige, kelle eestvedamisel on loodud koos Tallinna Arte Gümnaasiumiga ainulaadne koostöömudel, kus on ühendatud kooliõpe ja päris töökeskkond. Tervishoiusuunda arendades ei ole piirdutud üksnes eriala tutvustamisega, vaid õppijad saavad tutvuda tervishoiu kui tervikliku valdkonnaga. Haigla arstid, õed ja teised spetsialistid osalevad õppetöös juhendajatena. Nad jagavad oma kogemusi, erialaseid teadmisi ja selgitavad, milline näeb välja haigla ja tervishoiuvaldkonna töötajate argipäev. See aitab noortel kujundada realistliku arusaama eri ametitest ning teha teadlikumaid haridus- ja karjäärivalikuid.
PERH on aidanud muuta õppimise eluliseks ja tähenduslikuks. Õpilased saavad tutvuda eri osakondade tööga, arusaama tervishoiu toimimisest terviksüsteemina ning näha ka neid rolle ja protsesse, mis jäävad tavaliselt avalikkuse eest varju. Õppetegevus toimub spetsialistide juhendamisel haiglas – sel viisil arenevad noorte analüüsivõime, vastutustunne ja oskus seoseid luua. Juhendajad teevad õppimisest süsteemse protsessi, kus tähtis koht on refleksioonil, tagasisidel ja isiklikul arengul.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla ei ole üksnes kooli koostööpartner, vaid hariduse sisuline kujundaja. Koostöös Tallinna Arte Gümnaasiumiga on loodud uuenduslik õppevorm. Tänu sellele saavad noored varakult kokku tervishoiuvaldkonna spetsialistidega ja tutvuda ühiskonnale oluliste ametitega. Peale selle võib uuenduslik õppevorm innustada noori valima tulevikus tervishoiutöötaja ametit. PERH-i ja Arte Gümnaasiumi koostöö on silmapaistev näide sellest, kuidas kool, kogukond ja tööandja saavad ühiselt kujundada noorte tulevikku ja tugevdada kogu ühiskonda.
Argo Alaniit, GreenDice
Argo Alaniidist ja GreenDice’ist on saanud silmapaistvad hariduse toetajad, kelle tegevus on näidanud, et ettevõte saab luua noortele paremaid võimalusi olenemata nende elukohast või pere majanduslikust olukorrast. Koostöös Tõrva valla haridusasutustega on nad loonud tugeva ja kestliku koostöövõrgustiku, mis ühendab koole, ettevõtteid ja kogukonda. Ligi 200 ettevõtte panus tehnikaringlusse ning koostöö eri partneritega on aidanud tuua õppijateni võimalusi, mida väiksemates omavalitsustes sageli pole. Nende tegevus näitab hästi, et ühiselt vastutades ja koostööd tehes on võimalik pakkuda head tänapäevast haridust.
GreenDice on aidanud muuta õppimise praktiliseks ja tähenduslikuks. Digisaadikute süsteemi kaudu saavad noored vastutusala ning võimaluse panustada oma kooli digiarengusse, toetades õpetajaid ja kaasõpilasi. Koostöö ettevõtetega, IT-valdkonna programmid ja praktikavõimalused annavad õppijatele väärtusliku kokkupuute töömaailmaga ning aitavad arendada enesekindlust, ettevõtlikkust ja digipädevusi. Samal ajal on GreenDice aidanud uuendada koolide digitaristut, olles pakkunud nii tehnilisi lahendusi kui ka pidevat abi, et tehnoloogia toetaks õppimist parimal võimalikul viisil.
Argo eestvedamisel on GreenDice arendanud haridusvaldkonda keskkonnahoidu, uuenduslikkust ja sotsiaalset vastutustunnet väärtustades. Organisatsiooni tegevuse keskmes on põhimõte, et ühegi noore potentsiaali ei tohi piirata raha puudumine. Nende töö mõju ulatub kooliseintest kaugemale: liidetud on kogukondi ja eeskujuks ollakse kogu Eestile. Argo ja GreenDice on loonud süsteemseid ja pikaajalisi lahendusi, mis aitavad noortel kasvada teadlikeks, oskuslikeks ja enesekindlateks tuleviku kujundajateks.
Seotud viited
Viimati uuendatud 09.10.2026
