PISA

PISA (Programme for International Student Assessment), on OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) algatusel läbiviidav rahvusvaheline uuring, mille käigus hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi funktsionaalses lugemises, matemaatilises ja loodusteaduslikus kirjaoskuses.

PISA uuring toimub iga kolme aasta järel. Igas uuringus on oma põhivaldkond, ülejäänud kahes valdkonnas mõõdetakse õpilaste teadmisi väiksemas mahus. Toimunud on kaheksa PISA uuringut:

  • PISA 2022 - matemaatika
  • PISA 2018 - funktsionaalne lugemine
  • PISA 2015 - loodusteadused 
  • PISA 2012 – matemaatika 
  • PISA 2009 – lugemine 
  • PISA 2006 – loodusteadused 
  • PISA 2003 – matemaatika
  • PISA 2000 – lugemine

Regulaarselt läbiviidav uuring annab võimaluse jälgida haridusalaseid trende.

Eesti on PISA uuringutes osalenud alates aastast 2006. Rahvusvahelistes uuringutes osalemine annab teavet meie haridussüsteemi toimimisest ja tulemuslikkusest võrreldes teiste riikidega. Järjekindel osalemine võimaldab meil jälgida trende nii haridustulemustes kui ka taustsüsteemides, mis omakorda võimaldab kavandada vajalikke muutusi ja parendustegevusi.

15-aastased on tavaliselt õpilaste vanus, mil lõpeb enamikes riikides kohustuslik haridus ja õpilane teeb valikuid edasiste õpingute osas. Uuringu valimis on õpilased, kelle vanus on 15 aastat ja 3 kuud kuni 16 aastat ja 2 kuud.

PISAga uuritakse:

  • Kui hästi on noored valmis eesootavate väljakutsetega silmitsi seisma
  • Kas õpilased on võimelised analüüsima, põhjuseid leidma ja oma ideid esitama
  • Kui võimekad on õpilased oma oskusi ja teadmisi reaalses elus rakendama

PISA peamine eesmärk on hinnata õpilaste kompetentsust, mis aitab neid koolile järgnevas elus aktiivselt osaleda. PISA hindab õpilaste suutlikkust rakendada oma oskusi ja teadmisi elulistes situatsioonides, nii isiklikes, sotsiaalsetes kui ka globaalsetes olukordades.

Terminit "kirjaoskus" kasutatakse seetõttu, et rõhutada õpilase teadmiste kasutamise oskust igapäevaelus. Näiteks funktsionaalses lugemises selgitatakse õpilase oskust teavet hankida, hinnata, diagramme lugeda, leida seoseid tekstis, tõlgendada, järeldada jne.

Õpilased täidavad hindamisbrošüüri, mis sisaldab küsimusi nii peamisest hinnatavast kirjaoskusest kui ka väiksema mahuga hinnatavatest kirjaoskustest. Neid oskusi hinnatakse ülesannete abil, mis tavaliselt sisaldavad teksti, diagrammi, tabelit või skeemi, kusjuures infoallikad kirjeldavad reaalse elu situatsiooni. Õpilastel on brošüüri täitmiseks aega kaks tundi.

Pärast ülesannete lahendamist täidavad õpilased küsimustiku oma suhtumistest teemadesse, nt loodusteadusesse või lugemisse, oma õpiharjumustest, sellest, kuidas neid õpetatakse ja toetatakse. Koolijuhid täidavad samuti lühikese küsimustiku, millega kogutakse infot kooli töötajate arvu, õpetajate hoiakute, kooli ja õpetajate iseseisvuse, kooli ressursside, praktikate, põhimõtete kohta jne.

Valimi koostamisel arvestatakse poiste ja tüdrukute, maa- ja linnakoolide proportsioone, koolide õppekeeleti jagunemist ja muud sellist, et tagada valimi esinduslikkus. Riikidele antakse konkreetsed juhised, milliseid koole või õpilasi saab valimist välja jätta. Samuti selgitatakse välja proportsioon õpilaskonnast, mida valim peab katma.

Rahvusvahelise uurimuse paikapidavuse jaoks on väga tähtis, et iga osalev riik peab rangelt kinni valimile esitatavatest nõuetest. Õpilaste osalustase peab olema vähemalt 80% õpilaste seast, kelle poole pöörduti ning sama näitaja koolide seas peab olema vähemalt 85%. Valimi nimekirja kantud õpilastest tohib välja jätta maksimaalselt 5%. On väga oluline, et riigid järgivad protseduurireegleid, ainult sel viisil on tulemused võrreldavad.

PISA uuringus osalevate õpilaste ja koolide arv

  • 2022. aastal osales 81 riiki ja majanduspiirkonda 690 000 õpilasega. Eesti valim: 6392 õpilast 196 koolist, neist 3120 olid tüdrukud ja 3272 poisid. 77% õpilastest sooritas testi eesti keeles ja 23% vene keeles.
  • 2018. aastal osales 79 riiki ja majanduspiirkonda 600 000 õpilasega. Eesti valim: 5371 õpilast 231 koolist, neist 2651 olid tüdrukud ja 2665 poisid. 75% õpilastest sooritas testi eesti ja 25% vene keeles.
  • 2015. aastal osales 72 riiki ja majanduspiirkonda, enam kui poole miljoni õpilasega. Eesti valim: 5587 noort, kellest 2788 olid tüdrukud ja 2799 poisid, kokku 206 koolist. 78% õpilast sooritas testi eesti ja 22% vene keeles.
  • 2012. aastal osales 65 riiki  ja majanduspiirkonda, õpilaste arv oli ca 510000. Eesti valim: Eesti üldvalimisse 5867 õpilast 206 koolist, nendest 1088 õpilast tegi ainult finantskirjaoskuse testi. Testi põhiosa tegi 4779 Eesti õpilast: 2409 tüdrukut ja 2370 poissi; 3784 eesti ja 995 vene õppekeelega koolide õpilast.  Uuringus osales 166 eesti õppekeelega kooli, 37 vene õppekeelega ning 3 kakskeelset kooli.
  • 2009. aastal osales 65 riiki ja majanduspiirkonda, õpilaste arv oli ca 470 000. Eesti valim: 4727 õpilast (2297 tüdrukut ja 2430 poissi; 3841 eesti ja 886 vene õppekeelega koolide õpilast)  175 koolist, neist 138 eesti õppekeelega kooli, 31 vene õppekeelega kooli ja 6 sega õppekeelega kooli.
  • 2006. aastal osales rohkem kui 400 000 õpilast 57 riigist. Eesti valimis oli 4865 õpilast 169 koolist.

Lihtsustatud õppekaval õppivad õpilased testist osa ei võta.

PISA Eesti uuringute tulemuste võrdlus

Joonis näitab kõigi Eesti õpilaste soorituste keskmiste punktide põhjal kolme kirjaoskuse omandamise muutust PISA 2006., 2009., 2012. 2015., 2018 ja 2022. aasta uuringutes. 

Trendid hariduses PISA uuringute põhjal

PISA 2022

2022. aasta kevadel sooritasid 15-aastased õpilased PISA testi, mis koosnes matemaatika, lugemise, loodusteaduste ja loovmõtlemise ülesannetest. Rõhuasetus oli seekord matemaatikal. Tegemist oli esimese PISA uuringuga pärast COVID-19 pandeemiat.

Sarnaselt teistele uuringus osalenud riikidele, on Eesti õpilaste tulemused võrreldes 2018. aasta PISA uuringuga langenud, kuid tulemuste langus on väiksem kui teistes riikides.

PISA tulemuste ülemaailmse languse põhjuseid tasub otsida erandlikest sündmustest, mis 2022. a uuringu ettevalmistamise ja läbiviimise ajal toimusid - COVID-19 pandeemia ja Ukraina sõja algus. 

  • 2022. aasta uuringus osales 690 000 15-aastast noort 81 riigist ja majanduspiirkonnast.
  • Eestist osales 6392 noort 196 koolist ja igast maakonnast, neist 77% sooritasid testi eesti ja 23% vene keeles. Vastajatest 3120 olid tüdrukud ja 3272 poisid.
  • PISA 2022 järgi on Eesti laste teadmised maailmas tipus ja Euroopas absoluutses tipus. Meie õpilaste tulemused langesid teiste riikidega võrreldes vähem, mis näitab, et suutsime koroonakriisi ajal õpet küllaltki hästi korraldada.  
  • PISA 2022 järgi on Eesti tulemus matemaatikas 510 punkti. Euroopa arvestuses jagame Šveitsiga 1.-2. kohta ning statistilise keskmise järgi oleme maailmas 7. kohal.
  • PISA 2022 järgi on Eesti tulemus loodusteadustes 526 punkti. Keskmiste tulemuste järgi paigutusid Eesti õpilased loodusteaduste valdkonnas Singapuri, Jaapani, Macau (Hiina), Taibei (Hiina) ja Korea järel 6. kohale. Euroopa riikide seas on Eesti 1. kohal.
  • PISA 2022 järgi paigutusid funktsionaalses lugemises Eesti õpilased Singapuri, Iirimaa, Jaapani, Taibei (Hiina) ja Korea järel 6. kohale. Eesti keskmine tulemus on 511 punkti, Euroopa arvestuses jagame 1.-2. kohta Iirimaaga.
5.12.2023 PRESSIKONVERENTS: PISA 2022 uuringu tulemuste tutvustamine

Eesti hariduse tugevused

  • Eesti laste teadmised on maailmas tipus ja Euroopas absoluutses tipus. Meie õpilaste tulemused langesid teiste riikidega võrreldes vähem, mis näitab, et suutsime koroonakriisi ajal õpet küllaltki hästi korraldada.  
  • Eesti lapsed usuvad, et nende tulemused on nende endi kätes. Sarnaselt 2018. a PISA tulemustele oleme ka nüüd edenemismõtteviisilt riikide võrdluses esimesel kohal (edenemismõtteviis e growth mindset tähendab uskumust, et inimese võimekus ja intelligentsus võivad pingutuse tulemusena areneda). 
  • Eesti lapsed tunnevad end koolis turvaliselt. Õpilaste turvatunne on kõrgem kui OECD riikides keskmiselt, seda eriti just turvalisema koolitee tõttu. Turvatunne klassiruumis ning kooli teistes ruumides on sarnane OECD keskmisega.
  • Eesti põhiharidus kujundab ennastjuhtivaid õppijaid. Eesti on riikide hulgas, kus seitse õpilast kümnest tunnevad, et nad on ennastjuhtivaks õppimiseks valmis. 
  • Eesti õpilased on väga heade teadmiste ja oskuste juures oma eluga valdavalt rahulolevad. 
  1. Eesti õpilaste hinnang oma eluga rahulolule (keskmiselt 6,91 punkti 10-pallisel skaalal) on kõrgem kui OECDs keskmiselt (6,75), sarnane Rootsi õpilastele (6,91) ja veidi madalam kui Soomes (7,41). 
  2. Poistel on kõrgem rahulolu kui tüdrukutel. 
  3. Parema sotsiaalmajandusliku taustaga õpilastel on kõrgem rahulolu kui kehvema taustaga õpilastel. 
  4. Eesti õppekeelega õpilaste rahulolu on kõrgem kui venekeelsete koolide õpilastel.
  • Koolijuhil ja õpetajal on Eestis suur autonoomia, oleme riikide võrdluses esimesel kohal õpetajate vabaduses kooli õppekava sisustamisel.

Väljakutsed Eesti hariduses, millega lähiaastatel aktiivselt tegeleme
 

  • Kvalifitseeritud õpetajate puudus on kasvanud võrreldes eelmise uuringu tulemustega. 
  • Õpilaste sotsiaalmajandusliku tausta mõju kvaliteetse hariduse saamisel on suurenenud, läheneme OECD keskmisele (Eesti 13,4%; OECD 15,5%).
  • Eesti õppekeelega koolide tulemused on paremad kui vene õppekeelega koolidel. 
  • Väiksemate linnade põhikoolide õpilaste tulemused on langenud, kuid Eesti maapiirkonna põhikoolide õpilaste tulemus on väga tugev, olles 34 punkti üle OECD keskmise.

PISA uuringute tulemused

1 | 1
1 | 1
1 | 1
1 | 1
1 | 1
1 | 1

Viimati uuendatud 11.12.2023