Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise ehk VÕTA eesmärgiks on muuta nähtavaks ja väärtustada kõiki inimese teadmisi ja oskusi, olenemata nende omandamise ajast, kohast ja viisist.

VÕTA on protsess, mille kaudu on võimalik läbi elu erinevatel viisidel õpitut ametlikult tunnustada.  Tunnustamine võib toimuda nii õppeasutuse juures õppekava täitmisel kui ka kutse omistamise kaudu.

Varasema õpi- ja töökogemuse hindamine on väljakutse nii inimesele kui õppeasutusele. Kogemuse hindamisel tuleb selgelt eristada kogemust ja sellest õpitut - see tähendab, et oluline ei ole töötatud aastate arv või ametikoht, vaid see, mida inimene selle kogemuse kaudu on omandanud, mida ta teab ja oskab. Seega nõuab varem õpitu hindamine inimeselt valmisolekut ja oskust oma kogemusi ning neist õpitut põhjalikult analüüsida.

Õppeasutuselt eeldab varasemate õpi- ja töökogemuse arvestamine arusaama sellest, et õppimine ei toimu vaid formaalhariduses, vaid on ajas jätkuv ning hõlmab ka mitteformaalset ja informaalset õppimist. Õppeasutused peavad olema valmis tunnustama väljaspool formaalharidust omandatud teadmisi ja oskusi võrdväärsetena formaalhariduses omandatud õpitulemustega. Lisaks tuleb õppeasutustel kokku leppida VÕTA protseduurides ja reeglites ning olla valmis igale inimesele individuaalselt lähenema.

VÕTA võimaluste kasutamise kohta õpingute alustamisel või jätkamisel konkreetses kõrgkoolis või kutsekoolis leiab rohkem infot huvipakkuva õppeasutuse kodulehelt või pöördudes kooli VÕTA nõustaja poole. Kutse omistamise võimaluste kohta annab teavet SA Kutsekoja veebilehekülg.

VÕTAt saab kasutada:

  • sisseastumisel õppeasutuse poolt seatud vastuvõtutingimuste täitmisel;
  • poolelijäänud õpingute jätkamiseks;
  • õppekava vahetamiseks;
  • õppekava täitmisel;
  • kutse omistamiseks.

VÕTA võimaldab arvestada:

  • varem õppeasutustes sooritatud õpinguid;
  • täienduskoolituses või iseseisvalt õpitut;
  • töökogemuse kaudu omandatud teadmisi ja oskusi.

Seejuures on kõige olulisem varem õpitu sisuline sobivus õppekava või kutsestandardiga.

VÕTA on kasulik õppijale, sest:

  • võimaldab keskenduda uute teadmiste ja oskuste omandamisele, vältides juba õpitu kordamist;
  • võimaldab vähendada õppekava läbimisele kuluvat aega;
  • soodustab teooria ja praktika vaheliste seoste tekkimist;
  • suurendab motivatsioon elukestvaks õppeks;
  • muudab nähtavaks omandatud oskused ja teadmised, suurendab seeläbi enesehinnangut ning annab personaalse rahulolu.

VÕTA on kasulik õppeasutusele, sest:

  • toetab täiskasvanud õppijate arvu suurenemist;
  • erineva tausta ja kogemustega õppijad rikastavad kaasõppijaid, koolitajaid ja kogu õppeprotsessi;
  • soodustab koostööd erinevate haridusasutuste vahel.

Vastavalt Kõrgharidusstandardile kehtestab kõrgkool üliõpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja korra. Järgnevalt leiad üldised põhimõtted, kuid kõrgkooliti on VÕTA taotlemise kordades ja protseduurides erinevusi, seepärast tutvu VÕTA reeglitega ka konkreetse kõrgkooli kodulehel või pöördu oma kooli VÕTA nõustaja poole. Sõltumata kõrgkoolist on VÕTA taotlemisel olulisim varem õpitu sisuline sobivus praeguse õppekava ja selle õpiväljunditega. See analüüs on taotleja kohustus, VÕTA nõustaja annab vaid suuniseid.

VÕTA-t saab kõrghariduses kasutada:

  • kõrgkooli kehtestatud vastuvõtutingimuste täitmiseks;
  • õppekava täitmisel eelnevate õpingute käigus (nii Eestis kui välismaal) omandatud ainepunktide arvestamisel (v.a lõputöö ja -eksam);
  • õppekava täitmisel täienduskoolituse raames, iseseisvalt õpitu ja töökogemusest saadud teadmiste ja oskuste arvestamisel ainepunktideks (v.a lõputöö ja -eksam).

Varasemaid õpinguid (sh täienduskoolitus) tõendatakse diplomi, tunnistuse või muu dokumendiga ning läbitud õppeainete ainekavaga. Töökogemuse kaudu ja iseseisvalt omandatut tõendatakse valminud tööde, töö kaudu omandatud oskuste kirjelduse, eneseanalüüsi, kutsetunnistuse või muude dokumentidega. Ülikoolil on õigus kehtestada varasemate õpingute ja töökogemuse tõendamise kohta lisanõudeid. Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas võib kõrgkool mitte arvestada teatud aastate taguseid õpinguid, eriti, kui taotleja pole õpitud valdkonnas töötanud. Kuigi õppekava, mooduli või õppeaine nimetus võib sama olla, on valdkonnad (IT, õigus, tehnikaalad jne) vahepeal nii hoogsasti arenenud, et teadmiste värskendamine on vältimatu. Eriti kehtib see õppeainete kohta, mille omandamine on eelduseks järgmistele õppeainetele ning on kriitilise tähtsusega edasistes õpingutes edukaks toimetulekuks või kui vastav temaatika on sees ka lõpueksamil. Samal põhjusel võib kõrgkool kinnitada nimekirja moodulitest/ainetest, mida VÕTA-ga üle kanda ei ole võimalik. Boonusena arvestab mõni kõrgkool (nt Eesti Maaülikool) oma õppekavadega seotud valdkondades kutse omandanutele sisseastumisel lisapunkte.

Hinnatakse:

  • mitte kogemust, vaid sellest õpitut;
  • teadmisi, oskusi, pädevusi, sh oskusi teadmisi üldistada ja rakendada;
  • vastavust teema, õppeaine, mooduli ning õppekava eesmärkidele ja õpitulemustele;
  • vastaval tasemel toimetulekut.

Olulise tähtsusega on taotlemisele eelnev enesehindamine ning tõendusmaterjali kogumine ja koostamine taotleja poolt. Hindamise käigus võidakse nõuda lisamaterjale, vajadusel kaastakse väliseksperte. VÕTA arvestamise aluseks saab olla ainult originaalsooritus, mistõttu ei saa taotleda varasema VÕTA otsuse ülekandmist. Üldjuhul on meie formaalharidussüsteem hierarhiline ning erinevad haridustasemed ja -astmed on omavahelt üsnagi kindlapiiriliselt eristatud, kuid kui olid gümnaasiumis või kutsekoolis eriliselt tubli ning õppisid rohkem ja süvendatult (nt osalesid teaduskoolis), siis mõtle läbi, kas varem õpitu tase vastab taotletava aine või mooduli õpiväljundite tasemele kõrgharidusõppes. Samasugune analüüs tuleks teha ka bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõppest magistriõppesse suundudes. Kõrghariduses tuleb erinevate õppeastmete vahelise VÕTA puhul jälgida ka seda, et üliõpilane peab saama õppeastmete peale kokku kindla arvu ainepunkte, I ja II aste kokku 300 EAP-d. VÕTA korras arvestatud õppeained kajastuvad kõrgkooli poolt väljastataval akadeemilisel õiendil.

VÕTA sammud:

1. VÕTA protsessi ja reeglitega tutvumine

Tutvu VÕTA üldpõhimõtete ja kõrgkooli VÕTA korra ja/või õppekorralduseeskirjaga. Tee kindlaks, millised on VÕTA tähtajad, nõutavad dokumendid ja kust Sa need saad, kellelt ja mis määras võtab kõrgkool VÕTA eest tasu. Selgita välja, kas õppekava vahetades, reimmatrikuleerimisel, külalis- või vahetusüliõpilasena on Sinu andmed läbitud õppeainete kohta õppeinfosüsteemis olemas ning saad oma õpitulemused üle kanda. Veendu, millised ja mis mahus varem läbitud ained saab üle kanda vaba- või valikainena ja millised kohustuslike ainetena, et ei tekiks probleeme õppekava täitmisel.  Kõrgkoolides toimuvad õppeaasta alguses VÕTA infotunnid, osale kindlasti! Kindlasti tuleb arvestada, et ka VÕTA taotlemisele kulub aega!

2. Õpiväljundite võrdlus ja eneseanalüüs

Tutvu oma õppekava ja õpiväljunditega ÕIS-is. Õpiväljund näitab, mida aine läbinu peab teadma/oskama. Võrdle varem õpitut õppekavaga mille soovid lõpetada. Töökogemusest ja iseseisvalt õpitu tõendamiseks tuleb alati kirjutada põhjalik eneseanalüüs, mille juures on soovitav võtta aluseks STARR meetod.

3. VÕTA nõustaja poole pöördumine

Vajadusel pöördu eeltäidetud taotluse ja vajalike dokumentidega oma kooli VÕTA nõustaja poole.

4. Taotluse esitamine

Taotlus esitatakse reeglina õppeinfosüsteemis ning selle jaoks on koostatud ka juhendid. Vajadusel ole valmis esitama lisadokumente või vastama täpsustavatele küsimustele.

5. Taotluse hindamine

Sõltuvalt taotlusest ja kõrgkoolist annab hinnangu kas õppeainet õpetav õppejõud, õppekava juht või hindamiskomisjon.

6. Otsuse teatamine ja tagasiside andmine

Otsust koos komisjoni kommentaaridega näed samuti õppeinfosüsteemis peale vastava teate saabumist.

7. Vaidlustamine

Vaidlustamises ei ole iseenesest midagi halba, ent kuna vaidlustamise protsess on kõigile osapooltele töö- ja ajamahukas, siis on mõistlik püüda vaidlustamise vajadust ennetada.

Lõpetuseks on oluline on ka mõelda, millest ilma jääd, kui VÕTA taotluse esitad. Võib-olla loeb ainet suurepärane õppejõud, kaasatud on huvitavaid praktikuid või on planeeritud aine raames külaskäike ettevõtetesse.

Kuigi VÕTA on vahend, kuidas varem õpitut tunnustada, saab sellest protsessist ka õppida. VÕTA taotluse koostamisel õpid mõtestama ja väljendama oma senisest kogemusest õpitut ning andma ise adekvaatset hinnangut oma teadmiste, oskuste ja pädevuste ulatusele ja tasemele.

Kui oled oma varasemas haridus- ja tööelus juba nii mõndagi õppinud, saad õpitut kasutada oma kutseõpingute osana või kutse taotlemisel. Oluline on, et varem õpitu sobiks sisuliselt õppekava õpiväljunditega ja/või kutsestandardiga. VÕTA kasutamine aitab Sul kokku hoida aega ja saad keskenduda uute teadmiste ja oskuste omandamisele.

Kutsehariduses on VÕTAga võimalik arvestada 

  • varasemaid õpinguid;
  • täienduskoolitusel või iseseisvalt õpitut; 
  • töökogemuse kaudu saadud oskusi ja teadmisi (töökogemuseks loetakse ka vabatahtlik töö).

VÕTAt saab kasutada:  

1. kutsekooli sisseastumisel vastuvõtutingimuste täitmiseks, näiteks:

  • Kui Sul on jäänud põhikool lõpetamata, kuid oled vähemalt 22-aastane on Sul võimalik kutseõppeasutuses omandada kutsekeskharidus. Sinu varasematest õpingutest ja/või töökogemusest omandatud teadmiste ja oskustega arvestatakse kooli sisseastumisel ning võimalusel ka õppekava läbimisel.
  • Kui õpingute alustamise üheks tingimuseks on varasem erialane töökogemus või töötamine samas valdkonnas, siis saad tõendada oma erialast töökogemust näiteks tööandja kinnituskirjaga

2. õppekava täitmisel – aine, teema, mooduli või praktika arvestamiseks, näiteks:

  • Kui Su varasemad õpingud kutsekoolis on katkenud või vahetad kutsekooli, siis on võimalik juba varem läbitud ained/teemad/moodulid õpiväljundite sobivusel üle kanda ja arvestada õppekavas omandatuks. Kõige tõenäolisem on see sobivus jätkates samal või sarnasel erialal.
  • Kui oled katkestanud gümnaasiumi ja asunud õppima kutsekooli on Sul võimalik õpitu üle kanda kutsekeskhariduse õppekava üldõpingute moodulite läbimiseks. 
  • Kui omad erialast töökogemust ning soovid õppima asuda sama eriala töökohapõhisesse õppevormi (õpipoisi õppesse), siis saad tõendada oma erialaseid teadmisi ja oskusi õppekava täitmisel.
  • Kui asud kutsekooli uue eriala omandamiseks õppima juba mitmendat korda, siis saad õpiväljundite sobivusel varasemalt õpitud ained, teemad või moodulid arvestamiseks üle kanda.

VÕTA taotlemine kutsekoolis – kuidas see toimub?

1. VÕTA protsessi ja reeglitega tutvumine

Alusta kutsekooli õppekorralduseeskirja ning VÕTA korraga tutvumisest. Veendu, milliseid ja mis mahus varem läbitud aineid, teemasid, mooduleid ja praktikat saab arvestada õpingute läbimiseks. Tee ka kindlaks, millised on VÕTA taotlemise tähtajad ja nõutavad dokumendid (tõendusmaterjal).
VÕTA taotlemiseks saad vajalikku infot ja abi kooli VÕTA nõustajalt või kursuse juhendajalt.

2. Õpiväljundite võrdlus ja analüüs

Juba enne VÕTA protsessi alustamist peaksid tutvuma oma õppekava ja selle õpiväljunditega, veendumaks, et saad VÕTA kasutada. Igal õppekava moodulil on õpieesmärk ja õpiväljundid, mis õppe lõppedes tuleb saavutada.
Kui oled õppekavaga tutvunud ja tead, et Sinu varasemalt õpitu ja/või töökogemusega omandatu sobib õpitava eriala õppekava õpiväljunditega, saad hakata koostama VÕTA taotlust. Lisada on vaja ka vajalik tõendusmaterjal.

Sõltuvalt sellest, mida soovitakse VÕTAga arvestada või tõendusmaterjaliks olla näiteks lõputunnistus, väljavõte õpitulemustest, tööleping, läbitud täienduskoolituse tunnistused jne. Töökogemusest ja iseseisvalt õpitu tõendamiseks ole valmis seda põhjalikumalt tõendama, näiteks koostama eneseanalüüsi või portfoolio, esitama praktilise töö käigus valminud esemed/tööd, kirjeldades saavutusi võistlustel või konkurssidel osalemist jne.

3. Taotluse esitamine 

Taotlus esitatakse reeglina õppeinfosüsteemis ning selle koostamise abistamiseks on koostatud juhendid. Vajadusel esita lisadokumente või vasta täpsustavatele küsimustele. 

4. Taotluse hindamine

Sõltuvalt taotlusest ja kutsekoolist annab hinnangu kas õpetaja, õppekava juht või hindamiskomisjon. Kool võib vajadusel Sinu varasemate õpingute või varasema töökogemuse hindamiseks anda Sulle praktilisi ülesandeid, viia läbi intervjuu või hinnata teadmisi ja oskusi muul viisil. 

5. Otsuse teatamine ja tagasiside andmine 

Otsust koos hindajate tagasisidega näeb samuti õppeinfosüsteemis peale vastava teate saabumist. 

6. Vaidlustamine 

Mitte alati ei lõppe VÕTA taotlemine arvestamisega. Otsus on võimalik Sul ka vaidlustada. Vaidlustamises ei ole iseenesest midagi halba, ent kuna vaidlustamise protsess on kõigile osapooltele töö- ja ajamahukas, siis on mõistlik püüda vaidlustamise vajadust ennetada.

VÕTA kasutamist kutsehariduses reguleerivad kutseharidusstandard ja kooli õppekorralduseeskiri. Täpsemat infot VÕTA kohta saad koolist ja kooli kodulehelt.

Kuidas on VÕTA mulle kasulik?

Kuigi VÕTA rakendamine üldhariduses ei ole veel nii laialt levinud, siis just täiskasvanute gümnaasiumites ja mittestatsionaarset üldharidusõpet pakkuvates gümnaasiumites/kutseõppeasutustes on see üha rohkem kasutusel. Seda soosib õppijate vanus ja suurem teadlikkus väljaspool kooli kogetu ja õpitu teadvustamisest. Ainult teadvustamisest ei piisa. Oluline on Sinu otsus ja valmisolek mõista ja mõtestada, kas Sinu teadmised ja oskused vastavad juba (mingis osas) õppekavas nõutud õpitulemustele/õpiväljunditele, kas oled valmis analüüsima seda ning esitama vajaliku tõendusmaterjali, sh vajadusel sooritama ka näiteks näidis- või lisatöö(d). VÕTA kasutamine on vabatahtlik ja selle protsessi algataja on alati õppija ehk taotleja!

VÕTAt üldhariduses saad kasutada:

  • poolelijäänud õpingute jätkamiseks;
  • õppekava täitmisel õpingute läbimiseks;
  • õppekava vahetamisel (nt kooli vahetades).

Näide: Õpilane töötas iluteenindajana (juuksur/küünetehnik) ning soovis täiskasvanute gümnaasiumi lõpetamiseks vajamineva uurimustöö või praktilise töö arvestamisel kasutada VÕTAt. Õpilane koostas enda tehtud tööde põhjal portfoolio ja esitas VÕTA komisjonile ning sai VÕTAga arvestatud praktilise töö.

Näide: 9. klassi asus õppima täiskasvanu, kes töötas puhastusteenindajana ning puutus oma töös igapäevaselt kokku erinevate kemikaalide ja puhastusvahenditega. Õpilane esitas ülevaate enda igapäevastest tööülesannetest ning tööprotsessidest, kus ta tõi ka näiteid, et milliseid aineid võib koos kasutada ja milliseid mitte jne. Samuti selgitas ta oma ülevaates, milliseid tagajärgi võib põhjustada valede ainete koos kasutamine. VÕTAga oli võimalik arvestada osa keemia õppeainest.

VÕTAga saad arvestada näiteks varasemate õpingute tulemusi (nt teises koolis läbitud aineid/kursusi), iseseisvalt õpitut, huvihariduses omandatud, töökogemust, vabatahtlikutööd, kaitseväes omandatud, täienduskoolitust ja/või muudest kogemustest saadud teadmisi ja oskusi.

Näide: Täiskasvanute gümnaasiumisse asus õppima õpilane, kellel oli lõpetatud muusikakool. Arvestades muusikakoolis omandatud teadmisi ja praktilisi oskusi, oli VÕTAga võimalik arvestada gümnaasiumi muusikaõpetuse aine.

Pea meeles, et mitte igasugust olemasolevat teadmist ja oskust ei saa VÕTAga arvestada – oluline on teadmisi ja oskusi võrrelda õppekavas kirjeldatu ja nõutuga. Pane ka tähele, et VÕTA kasutamisel võivad olla koolipoolsed piirangud. Näiteks ei pruugi kõik koolid kanda üle teatud aine (nt matemaatika) viimase kursuse hinnet. VÕTA taotlemist võivad piirata ka tähtajaline või sisuline aegumine.

Kuidas toimub VÕTA protsess?

Alustada tuleb alati oma õppeasutuse VÕTA korra/regulatsiooniga tutvumisest. Sealt leiad, kuidas on korraldatud VÕTA protsess konkreetses koolis, mida on võimalik VÕTAga arvestada ja mida mitte, milline on taotlusvorm ja millised tõendusmaterjalid tuleb esitada jne. VÕTA taotlemisega on üldjuhul seotud ka kindlad kuupäevad, seega järgi ka neid!

Üldistatult koosneb VÕTA protsess järgmistest etappidest:

1. õpilane tutvub õppekava õpitulemuste/õpiväljunditega ja analüüsib, kas tema olemasolevad teadmised ja oskused võivad sobida arvestamiseks;
2. õpilane ehk taotleja pöördub kooli VÕTA nõustaja poole sooviga täpsustada oma võimalusi VÕTA taotlemisel;
3. nõustaja selgitab taotlejale VÕTA taotlemise kriteeriume, millele võib järgneda see, et

  • varasem õpitu ei vasta VÕTA taotlemise kriteeriumidele ja protsess ei lähe edasi või
  • varasemad õpingud ja/või töökogemus on taotlemiseks sobiv ja õpilane (ehk taotleja) täidab/koondab vastavad dokumendid ning esitab need ettenähtud kujul;

4. kui taotlemine jätkub, siis dokumendid kontrollitakse ning vajadusel palutakse neid taotlejal täiendada;
5. kui taotlus vastab nõuetele, edastatakse taotlus VÕTA hindajale/ hindamiskomisjonile;
6. hindaja/ hindamiskomisjon vaatab taotluse läbi (vajadusel küsib täiendavaid materjale, kasutab täiendavaid hindamismeetodeid, nt palub teha näidistöö või viib läbi intervjuu jne) ja teeb otsuse taotletu arvestamise osas, mis võib olla 

  • positiivne (ka osaliselt) – taotlejat teavitatakse sellest ja arvestatud õpingud/töökogemus fikseeritakse õppekava täitmise osana või
  • negatiivne – taotlejat teavitatakse sellest ja tal on võimalik otsus vaidlustada  (selleks on õppeasutused kehtestanud vastava korra).

Pane tähele, et mitte alati ei pea VÕTA taotlemine lõppema arvestamisega. Küll aga on hindajal/ hindamiskomisjonil kohustus tehtud otsust põhjendada.

Nõuanded enne, kui asud VÕTAt taotlema

VÕTA protsessi algatajaks on õppija ehk taotleja. Taotlusprotsessi oluliseks võtmetegijaks on aga ka nõustaja, kes aitab mõista taotlemisega seotud kriteeriume ja reegleid. VÕTA taotlejaid nõustav inimene on igas koolis.

Soovitused enne VÕTA nõustaja poole pöördumist:

Küsi endalt:

  • missugused on minu oskused ja teadmised, mis võiksid õppekava õpiväljunditest/õpitulemustest lähtuvalt VÕTA abil arvestamiseks sobida?
  • kas minu õpitu vastab aine/mooduli õpitulemustele/õpiväljunditele?
  • kas minu teadmised ja oskused on piisaval tasemel ja ajakohased, et neid VÕTA abil arvestada või oleks mul kasulik midagi juurde õppida?

Nendele küsimustele ei saa Sa enne vastata, kui oled tutvunud õppekavaga, mille alusel õpid või soovid õppima asuda. Õppekavas esitatud õpitulemused/õpiväljundid näitavad, mida aine läbinu peab teadma/oskama.

  • Olles veendunud, et sinu olukorras on VÕTA taotlemine eesmärgipärane, püüa kokku koguda võimalikult palju tõendusmaterjali. Sõltuvalt viisist, kuidas on teadmised ja oskused varasemalt omandatud, võib tõendusmaterjaliks olla näiteks eelneva õppeasutuse hinneteleht/tunnistus, täienduskoolituse tunnistus, tööleping ja ametijuhend, praktika aruanne, koostatud projektid, projektis osalemist tõendavad dokumendid jne.
  • Sellist olukorda, kus juba omandatud teadmised ja oskused kattuvad üks ühele eesseisva aine/kursuse oodatavate õpitulemuste/õpiväljunditega, esineb harva. See on tõenäoline, kui sama või sarnane kursus läbiti teises koolis. Seega on VÕTA protsessis levinud, et taotleja peab tegema eneseanalüüsi, millest selguvad tema omandatud teadmised ja oskused. Oluline on meeles pidada, et analüüsi eesmärk ei ole kogemustest ülevaate andmine, vaid kogetust õpitu kirjeldamine. Eneseanalüüsil aitab Sind näiteks STARR meetod.

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist üldhariduses võimaldab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 17 lg 4.

Siit leiad vastused enim levinud küsimustele VÕTA kohta. Küsimused on jagatud viide plokki:

  • üldised küsimused
  • tõendusmaterjal
  • eneseanalüüsi koostamine
  • VÕTA kooli astumisel, kooli vahetamisel, õpingute lõpetamisel
  • õpitu ja kogetu aegumine ja vananemine. 

ÜLDISED KÜSIMUSED

Mis on formaalne, mitteformaalne ja informaalne õpe?

Formaalõpe on koolieelses lasteasutuses, üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolis õppekava alusel toimuv eesmärgistatud õpe, mida viivad läbi spetsiaalse ettevalmistuse ja kvalifikatsiooniga õpetajad või õppejõud.

Mitteformaalõpe on eesmärgistatud vabatahtlik õpe, mis toimub kindla õppeprogrammi alusel ja kindlatele huvirühmadele erinevates keskkondades. Mitteformaalse õppe võimalusi pakuvad noorsootöö, huviharidus, vabaharidus ja täiskasvanute täienduskoolitused.

Informaalõpe võib õppija seisukohast lähtudes olla nii eesmärgistatud kui eesmärgistamata õppimine, mis toimub igapäevaelu situatsioonides.

Mis on õpiväljundid?

Õpiväljundid on teadmised, oskused ja hoiakud, mille õppija peab õppeaine või õppekava läbimisel omandama ning mille rakendamise oskust ta peab olema võimeline demonstreerima.

Kui varasemalt läbitud aine ja VÕTAga arvestada soovitava aine õpiväljundid kattuvad osaliselt, kas siis saab VÕTAt rakendada?

Jah, VÕTAt saab rakendada ka osaliselt. Täpsemalt on vastavad protseduurid kirjeldatud koolide VÕTA-juhistes.

Kas on kehtestatud maksimaalne maht, millest rohkem ei saa VÕTAt taotleda?

Riiklikul tasandil maksimaalset VÕTAga ülekantavat mahtu kehtestatud ei ole. See on koolide enda reguleerida ja selle kohta tuleb uurida kooli VÕTA-juhistest ja/või VÕTA nõustajalt.

Kas ma saan kutsehariduses läbitud ained üle kanda kõrgharidusse?  

Kui õpiväljundid on võrreldavad ja nende saavutatus VÕTA protsessi kaudu tõendatud, on võimalik kanda läbitud ained ühest õppetasemest teise.

Kas VÕTAga arvestatakse ka täienduskoolitustel õpitut?

Jah, arvestatakse, kui täienduskoolituse tulemusena saavutatud õpiväljundid kattuvad aine õpiväljunditega, mida soovitakse ära arvestada. Oluline on info maht ja sisukus täienduskoolituse tunnistusel (ja selle lisadel), kuna see peab andma põhjaliku ülevaate õpiväljundite saavutatuse ja hindamise kohta.

Kui ma teen ära VÕTA avalduse, kas siis juba ongi minu varasemad õpingud ja töökogemus arvestatud?

Ainult avalduse või taotluse vormistamisest VÕTA arvestamiseks ei piisa. Sõltuvalt koolist ja ülekantavatest õpingutest, töökogemusest, tuleb tõendada teadmiste, oskuste omandatust. Selleks näeb kool ette erinevad tegevused (eneseanalüüsi koostamine, tõendusmaterjaliga kinnitamine vmt).

Kas VÕTA on tasuline?

Kutse- ja üldhariduskoolides VÕTA kasutamisel täiendavaid tasusid õppijale ei rakendu, see on tasuta. Paljudel kõrgkoolidel on siiski kehtestatud menetlustasud.

Kas saab arvestada terve mooduli või osad teemad?

VÕTAga saab arvestada terveid mooduleid ja teemasid, välja arvatud lõpueksam või lõputöö.

Kui mul on VÕTA tehtud, kas ma siis võin sinna ainesse ikkagi minna?

Kui soovite siiski aines osaleda, ei ole VÕTA kasutamine otstarbekas ja eesmärgipärane. VÕTAt kasutatakse, et hoida kokku õppija aega ja mitte õppida korduvalt neid asju, mida õppija juba teab ja oskab.

Kust saan näha oma varasemalt läbitud õppeaineid/õppetulemusi (seda just juhul, kui ülikool on pooleli jäänud ja õppetulemuste tõendit/akadeemilist õiendit ei ole)?

Tõendi saamiseks tuleb pöörduda kooli poole, kus õpingud pooleli jäid.

Kuidas saan teise ülikooli aineid üle kanda?

Õpinguid tõendavaid dokumente ei pea esitama juhul, kui õppeinfosüsteemis on õppeaine sooritamine tõendatud. Kui õpinguandmeid ÕIS-is ei ole (õpingud välisülikoolis, õpingutest on möödunud aastaid), tuleb lisaks VÕTA taotlusele esitada õpinguid tõendavad dokumendid (originaal ja koopia), näiteks tunnistus, väljavõte akadeemilisest õiendist, õpingute sisu kirjeldav dokument vms ja muud materjalid (näiteks portfoolio, loometöö jms).

Kuidas ma pean tõendama enda kogemusest õpitut?

Kogemusest õpitu tõendamise puhul tuleb lähtuda kooli korrast. Üldjuhul tõendatakse kogemusest õpitut läbi eneseanalüüsi ja erinevate tõendusmaterjalide esitamise. Võib ette tulla ka praktiliste tööde kaudu oskuste, teadmiste demonstreerimist.

Kas kõiki varasemalt läbitud õppeaineid/täiendusõpet saab üle kanda?

Alati päris kõike varasemalt läbitud õppeaineid ja täienduskoolitusi üle kanda ei saa. Ülekantavatel ainetel, kogemusel peab olema selge seos õpitava eriala, õppekava, ainete õpiväljunditega ja seda peab võimaldama koolis kehtestatud VÕTA kord.

Kool võib kehtestada ka piiranguid, milliseid õpiväljundeid on lubatud VÕTAga üle kanda ja milliseid õpiväljundeid on kindlasti kohustuslik omandada kooli õppekavajärgse õppe kaudu.


TÕENDUSMATERJAL

Mis on tõendusmaterjal? Millised on tõendusmaterjalid, mida peab taotluse juurde lisama?

Tõendusmaterjalide täpse määratluse kohta on soovitatav uurida konkreetse kooli VÕTA korda. Üldjuhul on aine ülekandmiseks ja arvestamiseks hinneteleht, töökogemuse tõendamiseks näiteks tööleping koos ametijuhendiga. Sageli tõendusmaterjalist üksinda ei piisa ja vajalik on täiendav analüüsi vmt. Oluline on esitada originaaldokumendid!  
See, mida taotluse juurde tuleb lisada, sõltub sellest, mida üle kantakse. 

Mida kirjeldan töökogemuse üle kandmisel?

Töökogemuse ülekandmisel on oluline analüüsida kogemusest õpitut, mitte niivõrd kogemust ennast. Seda võimaldab hästi mõtestada ja struktureerida STARR tehnika, millest paljud koolid töökogemuse ülekandmisel on ka lähtunud.  

Miks ei piisa tõendusmaterjalina ainult diplomist ja hinnetelehest?

Sõltuvalt sellest, mida soovitakse VÕTAga arvestada võib vahel piisata tõendusmaterjalina ka diplomist ja hinnetelehest. Juhul, kui see on mingi konkreetse oskusega seotud õpiväljund, on koolil siiski vaja rohkem infot ja tõendusmaterjali, mida ei ole sageli võimalik ainult diplomi või tunnistusega hinnata.  


Kuidas tõendada tööd vabatahtlikuna? Kui projektides osalemine on andnud kogemusi ja kogemustest õpitu sobib eriala aine arvestamiseks, siis kuidas seda paremini tõendada?

Vabatahtlikuna tehtud tööd saab vaadelda töökogemuse kirjeldamisena. Seega kehtib siin sama põhimõte – vajalik on analüüsida kogemusest õpitut. Abiks on siin STARR tehnika, millest oli juttu varasemalt ka töökogemuse käsitlemisel.  

Kas koolil on õigus VÕTA protsessi käigus tõendatavat teadmist, oskust kontrollida?

Jah, on küll. 

ENESEANALÜÜSI KOOSTAMINE

Kas kogemuse olemasolust ei piisa, miks ma pean midagi analüüsima?

VÕTA hindamise üks peamisi põhimõtteid on hinnata mitte kogemuse olemasolu, vaid kogemuse läbi saadud teadmisi ning oskuseid. Nende tõendamise üks levinum viis on analüüsi koostamine. Kool võib olla valinud tõendamiseks ka teisi hindamismeetodeid.

VÕTA KOOLI ASTUMISEL, KOOLI VAHETAMISEL, ÕPINGUTE LÕPETAMISEL

Kuidas mõjutavad VÕTA-ga ülekantud ained keskmist hinnet ja seeläbi cum laude saamise võimalusi?

Kui on soov cum laudega lõpetada, siis ilmselt peab kaaluma ülekandmist. Kui varem õpitu ülekandmisel hindamissüsteemid ühtivad, siis õppeainete ülekandmisel läheb kirja originaalsooritus ehk kirja vastav varasem hinne. See on kõige valutum variant ja säilivad kõik võimalused cum laudeks.

Hindamissüsteemide erinevuse korral läheb enamasti kirja arvestus. Töökogemus ning täiendõpe on mitte eristav. Nendel kahel juhul võib keskmine juba saada mõjutatud.

Kas üht ja sama õppeainet on võimalik erinevates koolides VÕTA-ga uuesti üle kanda?

Üht ja sama õppeainet on võimalik erinevates koolides VÕTAga üle kanda juhul, kui ülekantava aine õpiväljundid kattuvad ning on tõendatud nende omandamine. Iga kord toimub sel juhul uus hindamine. Näiteks kui õppija on väga hea soome keele oskusega, saab ta seda üle kanda õppides nii kutseõppeasutuses turismindust kui kõrgkoolis turundust (nt lasta arvestada vabaainena). Oskus on alles ja tõendatav sõltumata haridusasutusest. 

Kas madalamal õppetasemel või -astmel õpitut võib arvestada kõrgemal õppetasemel või -astmel (nt kas gümnaasiumis õpitut kutseharidusse või kutseõppeasutuses õpitut arvestada bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõppes)?

Õppijakeskse ja väljundipõhise õppe ning VÕTA põhimõtetest lähtudes tuleb esmajoones jälgida varem õpitu taseme vastavust taotletava aine või mooduli õpiväljundite tasemele.


ÕPITU JA KOGETU AEGUMINE JA VANANEMINE

Kust läheb aegumise piir? Kas haridus aegub?

Siin sõltub palju sellest, mida soovitakse üle kanda. Kui see on näiteks mingi keele oskus, siis tõenäoliselt see ei aegu (eeldusel, et keelt kasutatakse aktiivselt). Kui tegemist on aga kiirelt areneva valdkonnaga (nt tehnoloogia, IT), siis tuleb koolipoolsetel spetsialistidel kriitiliselt hinnata ülekantava teadmise, oskuse ajakohasust. Koolidel on õigus kehtestada erinevate erialade, ainete suhtes VÕTA rakendamise ajalised piirid.

Kui kaua aega tagasi lõpetatud kooli lõputunnistust/ kursuse tunnistust või töökogemust võib varasemate õpingute tulemuste arvestamiseks kasutada?

Oluline on mitte aeg, vaid et vajalikud õpiväljundid oleks saavutatud. Varem õpitu aegumise kriteeriumi kehtestamise korral tuleb arvestada, et VÕTA taotlejad on erineva taustaga ja aegumispiiri seadmine ei ole alati põhjendatud (nt eelkõige õpingute ja töökogemuse kombineeritud taotluse korral). Olulisem kui õpingute või töökogemuse aeg on see, kas taotleja suudab tõestada, et on varem omandatud pädevusi regulaarselt kasutanud ja neid seeläbi n-ö aktuaalsena hoidnud.


 










 

Viimati uuendatud 19.12.2023