Haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna juhi Haana Zuba-Reinsalu sõnul toovad atesteerimine ja karjäärimudel koostoimes koolidesse rohkem professionaalsust ja motiveeritust nii õpetamise kui juhtimise tasandil. “Eestis kehtib kõigile üldhariduse õpetajatele ühtne õpetaja palga alammäär, kuid õpetajate vastutus, töökoormus, tulemuse ootus ja selle eest makstav tasu ei ole kõikides koolides tasakaalus. Koolijuhtidel on ka praegu võimalus luua oma karjäärisüsteeme, kuid seda ei ole laialdaselt rakendatud. Iga õpetaja vajab oma ametis kindlust ehk selget karjääriperspektiivi, tööle vastavat õiglast tasustamist ja professionaalse arengu tunnustamist. Mul on heameel, et Eesti astub sammu edasi, mis on paljudes haridussüsteemides juba tehtud. Üleriiklik karjäärimudel loob struktuuri, mis seob omavahel õpetaja kvalifikatsiooni, professionaalse arengu, vastutuse ja rolli koolis ning töötasu. Karjäärimudel on ühtne kokkulepitud raamistik, mille astmed saavad koolid sisustada ise vastavalt oma kooli õppe- ja tööprotsesside vajaduste ning eripäraga,“ selgitas Zuba-Reinsalu.
Karjäärimudel peab pakkuma üheselt arusaadavat motiveerivat arenguteekonda alustavast õpetajast staažika õpetajani. Mudel kaasab koolijuhte õpetaja tööd koos nendega mõtestama ja ühist arusaama looma. Iga õpetaja saab selles mudelis liikuda oma tugevuste ja töörollide järgi, kas spetsialiseerudes aine- või kutseõpetajana, lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikuna, arendades uurimistööd ja innovatsiooni või panustades kooli juhtimisse ja kogukonda. Näiteks õpikogukondade eestvedamine, mentorlus ja alustavate õpetajate juhendamine, piirkondlike või rahvusvaheliste projektide juhtimine, erinevad metoodilised tegevused on vaid mõned näited õpetajate tööülesannetest, mis on suunatud õppija arengu toetamisele ning millega õpetajad igapäevaselt tegelevad. Õpetaja ametis on erinevaid tööülesandeid ja -rolle, milles on võimalik kasvada ja areneda ning suurema vastutuse ja tööpanusega koolis kaasneb kõrgema töötasu võimalus.
Samasuguse ülesehitusega karjäärimudel luuakse ning töötasu alammäär kehtestatakse nii üldhariduse- kui ka kutseõpetajatele. Mudel annab õpetaja alampalga ja töökoha garantii ka tööd alustavatele õpetajatele, kes veel õpivad kas õpetajakoolituses või magistrantuuris. Õpetajate järelkasvu tagamiseks on oluline, et nii noorena ametisse astuv kui ka karjääripööret tegev õpetaja näeks õpetajatöös perspektiivi ja arenguvõimalusi ning oleks motiveeritud omandama magistritasemel kõrgharidust või läbima õpetajakoolitust.
Koolijuhtimisel on samuti väga oluline roll õpetajate motivatsiooni ja järelkasvu vaates. Kooli pidaja peab edaspidi korraldama iga direktoriga kord aastas arenguvestluse ning viienda tööaasta jooksul ka atesteerimise. Hiljuti läbiviidud atesteerimise piloteerimises tunnustasid koolijuhid kõrgelt võimalust hindamise käigus ka ise õppida ja koolijuhtimise heade praktikatega tutvuda. Atesteerimist viib läbi kooli pidaja moodustatud komisjon ning selle tulemusel saab koolijuht tagasisidet oma tööle ja talle ametikohast tulenevalt seatud nõuetele.
Õpetajate karjäärimudel ja koolijuhtide atesteerimise kohustus hakkavad kehtima 1. märtsil 2026. Haridus- ja Teadusministeerium jätkab rakendusaktide väljatöötamisega, mis aitavad karjäärimudeleid ja atesteerimissüsteeme luua.
Lisainfo:
Riigikogu 17.12.2025 pressiteade: Riigikogu võttis vastu seaduse õpetajate karjäärimudeli loomiseks
