Konkursid ja preemiad

Haridus- ja Teadusministeerium korraldab mitmeid konkursse ja annab välja preemiaid oma valitsemisalas. Seda tavaliselt koostöös valitsemisala asutustega.

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutab välja konkursi, et leida partner, kes koordineeriks elukestva õppe populariseerimis- ja teavitustegevusi ning täiskasvanuharidust edendavaid võrgustikke Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine (programm VÕTI)“ raames. 

Haridusvaldkonna arengukavas on 2035. a eesmärkidena seatud elukestvas õppes osaluse ja erialase haridusega inimeste osakaalu suurenemine. Täiskasvanute teadlikkuse suurendamiseks elukestvast õppest, positiivsete õpihoiakute kujundamiseks ning elukestvas õppes osaluse suurendamiseks viiakse programmi raames ellu populariseerimis- ja teavitustegevusi ning edendatakse piirkondlike võrgustike koostööd kogukondades.

Partner valitakse tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse perioodi lõpuni (31.12.2029). Konkursi tingimused ja kord on leitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt. Taotluste esitamise tähtaeg on 25. jaanuar 2024.

Digitaalselt allkirjastatud taotlused palume saata [email protected].

Lisainfo

Kairi Lõuk
Täiskasvanuhariduse poliitika valdkonna programmijuht
[email protected]
tel  735 0534

Lisa 1: Konkursi tingimused ja kord

Lisa 2: Taotlusvorm (.pdf)

Lisa 2: Taoltusvorm (.docx)

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutas välja konkursi, et leida elluviija noortele suunatud vabaajategevustele, mis aitavad ennetada riskioludes elavate noorte riskikäitumist ning toetavad noorte püsimist haridussüsteemis. Taotluste esitamise tähtaeg on 19.12.2023.

Konkursil edukaks osutunud organisatsioon peab pakkuma riskioludes elavatele noortele spordil või muul aktiivsel füüsilisel liikumisel põhinevat tegevust vaba aja sisustamiseks. Tegevuste eesmärk on ennetada ja vähendada noorte sotsiaalset tõrjutust, sh vaimse tervise ja tööturuprobleeme, toetada noorte püsimist haridussüsteemis ning aidata kaasa  aktiivse  eluhoiaku kujunemisele.


Riskioludes elavate noortena käsitletakse 7.-26. aastaseid noori, kellel erinevatest takistustest (sh majanduslikud, sotsiaalsed, hariduslikud) tulenevalt on oht eemalejäämiseks õpingutest, huvipõhisest tegevusest, tööelust ja ühiskonnast laiemalt. 

Toetatakse noortele pakutavate tegevuste (nt huviring, , sporditrenn, treening) läbiviimist, tegevuste üle-eestilise kättesaadavuse tagamist, juhendajatele vajalike koolituste korraldamist, tegevuste metoodika, sh mõjuhindamise metoodika arendamist, noortega seotud osapoolte koostöö edendamist ning kommunikatsiooni- ja teavitustegevusi.  

Lisaks liikumisele peavad elluviidavad tegevused arendama noortes üldoskusi ning soodustama kogukondlikku koostööd noorega seotud osapoolte vahel. 

Tegevuste üleriigilisel elluviimisel on oluline arvestada, et tegevused oleks kättesaadavad ka neis omavalitsustes, kus statistika järgi on keskmisest kõrgemad noorte võimalikku sotsiaalset tõrjutust iseloomustavad näitajad. Tegevuste elluviimisel ja metoodika arendamisel peab arvestama erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse kuuluvate noorte huvide ja arenguvajadustega.  

Kandideerimiseks on vajalik esitada selgepiiriline tegevuste pakett (teenus, programm), mille metoodika vastab teadusuuringutega kinnitatud teooriatele. Rahastataval tegevusel peab olema alusdokument (nt tegevuskava, õppekava, õppeprogramm), mis määrab õppe- ja kasvatuseesmärgid, õppe sisu ja mahu, metoodika põhimõtted, nõuded õppekeskkonnale ja juhendajatele ning tulemuslikkuse ja mõju hindamise alused. Tegevuste metoodika peab andma võimaluse metoodika või selle komponentide rakendamiseks erinevatel huvialadel.

Toetatavate tegevuste elluviimise periood on 01.01.2024 – 31.12.2028.
Konkursil osalemiseks tuleb esitada taotlus aadressile: [email protected]. Taotluse esitamise tähtaeg on 19.12.2023 kell 00:00. Tähtajast hiljem laekunuid taotlusi taotluste hindamisel ei arvestata.

Tegevuste eelarve on 1 898 436  eurot, mida rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi Haridus- ja noorteprogrammi ja 2021-2027 perioodi Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.2 „Noortevaldkonna arendamine“ tegevuse „Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ raames.  

E-koolikoti konkurss „Digitaalne kutseharidus“

Seekordsele kutsehariduse digitaalsete õppematerjalide konkursile „Digitaalne kutseharidus“ laekus 35 taotlust. Neist hindamisele läks 25 taotlust, millest auhinnatava koha pälvisid 23 taotlust, millele lisaks anti välja ka kaks eriauhinda. Komisjoni arvates oli konkursile laekunud õppematerjalide tase väga hea. Õppematerjalide hulgas oli nii terviklikke kursuseid kui ka pisikesi õpiampse.

Komisjoni tulemuste põhjal jaotuvad auhinna saajad järgmiselt:
Esimene koht, auhinnaks 500 eurot:

  • Piret Laan õppematerjalidega „Projektijuhtimine – lõimitud inglise keel“ ja „Metallitööde alused – lõimitud inglise keel“; 
  • Külli Šorin õppematerjalidega „Kaubanduse ajalugu“, „Suuhügieenitooted“, „Kampaania väljapanek“ ja "Pudeli pakkimine krepp-paberisse";
  • Aili Tervonen õppematerjalidega „Mehhiko toidukultuur“ ja „Perioodilise lõunasöögimenüü koostamine ja kujundamine suurköögile“; 
  • Janne Ojala õppematerjalidega „Töötamine kassaaparaadil“ ja „Sularahaarve koostamine“; 
  • Taisi Talviste õppematerjalidega „Magustoidud“; 
  • Edith Rozentov õppematerjaliga „Tõstukid“; 
  • Janne Muuli õppematerjaliga „Õmblused mööblikatete õmblemiseks“; 
  • Heria Lampp õppematerjalidega „Põhilised markeeringud pakenditel“, „Pakendid“, „Riskid laotöös“ ja „Kauba vastuvõtmine“.

Teine koht, auhinnaks 300 eurot:

  • Peep Peetersoo õppematerjaliga „Praktiline ürituse läbiviimine kaheksakohalise ümarlaua ning kolmekäigulise menüü näitel“; 
  • Liis Rüü õppematerjaliga „Formal Letters II“; 
  • Kerti Alev ja Ele-Liis Kreek õppematerjaliga „Viljakusest.ee digiõpik“; 
  • Ranert Lindt õppematerjaliga „Laotöös kasutatavad tõstukid“; 
  • Maarika Veigel õppematerjaliga „Töölehed 2 – kutseõppe lapsehoidja eriala“.

Kolmas koht, auhinnaks 200 eurot:

  • Ljudmila Aasamägi õppematerjaliga „Isiksuse areng – digipädevused“. 

Eriauhind suuruses 50 eurot pälvis Liliana Jüriso: tunnustame autorit konkursile esitatud õpiampsude eest („Töökeskkonna ohutegurid“, „Töökeskkonna ohutegurite sõnarägastik“, „Isikukaitsevahendid: kiiver“, „Tööga seotud vähk“, „Ohtlike kemikaalide töölehed“).

Eriauhind 200 eurot pälvis Indrek Liit: tunnustame autorit loomingulisuse eest konkursile esitatud õppematerjaliga „Muusikalised oskussõnad“.

Auhinna saajatega võetakse isiklikult ühendust.
 

Kutsehariduse digitaalsete õppematerjalide osakaal ja kvaliteet on E-koolikotis võrreldes üldhariduse materjalidega madal. Parema õppetöö läbiviimiseks on õppevara olemasolu märgilise tähtsusega. Seetõttu  on loodud konkurss, mis keskendub ainult kutsehariduse õppevara täiendamisele.
Konkursi eesmärkideks on tunnustada ja motiveerida õppevara koostajaid kvaliteetsete ja kasutajasõbralike materjalide loomisel ning täiendada kutsehariduse tasemeõppes kasutatava õppevara täiendamist.
Konkurssi toetatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“.

Nüüdisaegse õpikäsituse aluseks on põhimõte, et õppija vastutab ise oma õppimise eest ja kujundab teadlikult oma õpiteed. Tuleviku haridussüsteem peab võimaldama õppijal liikuda sujuvalt haridustasemete ja -liikide vahel ning teha senisest personaalsemaid valikuid. Eestis on uue haridusvaldkonna arengukava näol olemas visioon hariduse arengusuundadest, kuid puuduvad interdistsiplinaarsed uuringud, hindamaks õppijast lähtuva õppe ja paindlike õpiteede mõju õppijate teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemisele hariduse omandamise erinevatel etappidel ning lähtudes õppijate individuaalsest eripärast.

Uurimisprojekti peamine eesmärk on välja selgitada, millised õppijast lähtuva lähenemise ja paindlike õpiteede viisid annavad parimaid tulemusi õpieesmärkide saavutamisel, õpimotivatsiooni ning õppeprotsessiga rahulolu osas Eesti üldhariduskoolides.

Uurimisprojekti esimese etapi peamiseks väljundiks on rahvusvahelistel teadustöödel ja Eesti empiirilisel materjalil põhinev õppijast lähtuva õppe teoreetiline käsitus ehk kontseptsioon. Käsitusele tuginedes töötatakse projekti teises etapis välja kontseptsiooni rakendusmudelid või -stsenaariumid, koos teostatavuse ja mõjude esialgse analüüsiga.

Uurimisprojekti kestus on kuni 3 aastat ning konkursi eelarve on 300 000 eurot koos käibemaksuga, sisaldades asutuse üldkululõivu. Projektitaotluste täitmine toimus ETISe keskonnas ja esitamise tähtajaks oli 25.01.2021.

Täiendav info: 

Anneli Kährik (tel. 735 4024, 524 6218; email [email protected]​).

2022. aastal saavad õpetajad ja tugispetsialistid viiendat korda kandideerida riiklikule haridusstipendiumile, mille eesmärk on ergutada haridusvaldkonna arengut.

2023. aastaks määratavate stipendiumide prioriteetsed teemad on digipedagoogika rakendamineõpikäsituse ja selle muutumise toetamine ja kaasava hariduse rakendamine. Stipendium on hea võimalus parimate praktikate analüüsimiseks ja arendamiseks, nt  õppetöös ja praktikal osalemine, õppematerjalide koostamine, enesetäiendamine välisriigis jne.

Lisainfo

Kontakt: Maris Raimets, [email protected], tel 56255196

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Globe Eesti konkursile on oodatud 5.-12. klasside õpilaste keskkonnaalased uurimused, põhikooli loovtööd ning GLOBE programmi tegevusi kajastavad tööd. Esitada saab nii individuaalselt valminud kui rühmatöid. Töö võib olla kirjutatud eesti, vene või inglise keeles.

GLOBE on ülemaailmne koolide keskkonna- ja teadushariduse programm, millest võtavad osa kooliõpilased 116 riigist, nende hulgas ka õpilased 79 Eesti koolist. Programmi eesmärkideks on tõsta õpilaste keskkonnaalast teadlikkust, toetada  uurimuslikku tegevust ning õpilaste, õpetajate ja teadlaste vahelist koostööd.

Haridus- ja Teadusministeerium annab igal aastal välja auhinna „Aasta keeletegu“. Auhind antakse eelmise aasta jooksul tehtud või lõpule viidud eesti keelele kasuliku, sellele suurimat avalikku toetust ja tähelepanu toonud teo eest.

Keeleteoauhinna andmise eesmärk on tunnustada keeletegu ja selle tegijat, tõsta üldsuse keelealast aktiivsust ja aidata kaasa eesti keele alase tegevuse kroonika talletamisele.

Keeleteoauhinnaga tunnustatakse keeletegusid, mis:

  • tõstavad eesti keele tuntust ja mainet;
  • väärtustavad eesti keele oskust, õpetamist ja õppimist;
  • soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist;
  • edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
2020. aasta konkursil võitis rahvaauhinna õ- ja ö-hääliku piiritähise paigaldamine Saaremaale.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda:

  • peaauhinna otsustavad koos kunagised ja praegune haridus- ja teadusminister (Tõnis Lukas, Liina Kersna, Jaak Aab, Mailis Reps, Maris Lauri, Jürgen Ligi, Jevgeni Ossinovski, Jaak Aaviksoo, Mait Klaassen, Rein Loik, Toivo Maimets, Paul-Eerik Rummo);
  • rahvaauhind selgitatakse internetihääletuse teel.

Ministri käskkiri "Aasta keeleteoauhinna andmise kord"

Aasta keeleteoauhindade laureaadid:

  • 2022. aasta keeletegu on Eesti Keele Instituudi inspiratsioonipäev „Näitame keelt“, rahvaauhinna võitsid Eesti Keele Instituudi ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös valminud keeleajaloo teemalised keelekillud ETV-s.
  • 2021. aasta keeleteod: masintõlketehnoloogia arendamine ning Vikipeedia keeletoimetamistalgud ja vabatahtlik keeletoimetaja Kuriuss.
    Rahvas hääletas parimaks keeleteoks ALPA eestikeelsed digiõppemängud ja animeeritud rahvaluulevideod.
  • 2020. aasta keeleteod: Peep Nemvaltsi koostatud eesti teaduskeele kogumik „Eesti teaduskeel keelterikkas teadusmaailmas“ ja Narva eesti keele maja räpiooper „Karma“; rahvaauhind: õ- ja ö-hääliku piiritähise paigaldamise Saaremaale
  • 2019. aasta keeletegu: TTÜ kõnetuvastus ja TÜ masintõlge, rahvaauhind: Õigekirjagurmaani Instagram
  • 2018. aasta keeletegu: "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018" (Eesti Keele Instituut)
    Rahvaauhind: Vihikud "Iga päev on seiklus" (Peetri Lasteaed-Põhikool)
  • 2017. aasta keeletegu: "Sõna haaval. Emakeeltest tehiskeelteni" (Enn Ernits)
    Rahvaauhind: Klassi-Instagram "Roostikurebased" (Tartu Jaan Poska Gümnaasium)
  • 2016. aasta keeletegu: "Eesti kohanimeraamat" (Marja Kallasmaa)
    Rahvaauhind: Säutsupääsukese kalambuurid (Keiti Vilms)
  • 2015. aasta keeletegu: Eesti Keele Instituudi e-keelenõu ja tasuta keelenõuanne (Eesti Keele Instituut)
    Rahvaauhind ja ministrite esiletõstetud: „Hiiu sõnaraamat“ (Paul Kokla ja Meeli Sedrik)
  • 2014. aasta keeletegu ja rahvaauhinna võitja: eesti keele e-õppe keskkond Keeleklikk (Leelo Kingisepp ja Marju Ilves)
    Ministrid tõstsid esile eesti-võru keele sõnaraamatu koostamist (Võru Instituut)
  • 2013. aasta keeletegu: lapse keelelist arengut toetavad mängud (Reili Argus, Cattre Hein)
    Rahvaauhind: Võrumaa noorte keelelaager
    Ministrid tõstsid esile Mulgi sõnastiku koostamist ja väljaandmist (Alli Laande, Karl Pajusalu, Kristi Ilves, Triin Todesk, Erna Elise Neimann, Mare Keldo, Asta Jaaksoo, Ilse Israel, Ants Taul, Asta Mäeorg, Hillevi-Kärt Muska, Helju Lehesmets)
  • 2012. aasta keeletegu: sõnaraamat „Eesti keele sõnapered“ I–II (Silvi Vare)
    Rahvaauhind: Eesti etümoloogiasõnaraamat (Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar)
    Ministrid tõstsid esile "Kihnukielsed uudisõd“ Vikerraadios (Kaisa Laos, Külli Laos, Mark Soosaar, Raigo Tšetšin)
  • 2011. aasta keeletegu: kõnetuvastusrakendusi nutitelefonidele (Tanel Alumäe, Kaarel Kaljurand)
    Rahvaauhind: Võro keelepesä käivitamine ja arendamine (Mariko Faster, Triin Rõõmusoks, Egle Vodi)
    Ministrid tõstsid esile eestikeelse repertuaari omandamist ja osavõttu noorte laulupeost „Maa ja ilm“ (Narva koorikool, direktor Marina Kossolapova) ja tunnustasid „Wiedemanni grammatika" tõlget eesti keelde (Heli Laanekask, Ellen Niit)
  • 2010. aasta keeletegu ja rahvaauhind: eestikeelse hääljuhtimise loomine pimedate inimeste tehnilistele abivahenditele (Janar Vaik, Artur Räpp, Igor Markatšov, Sandra Meigas)
    Ministrid tõstsid esile eestikeelset loome-, kontserdi- ja salvestustegevust (ansambel „Metsatöll“), näitust „Muuseum näitab keelt“(Eesti Rahva Muuseum) ja tunnustasid sõnaloomevõistlust „Sõnaus“ (Toomas Hendrik Ilves).
  • 2009. aasta keeletegu: „Aabets“ (Kihnu aabits) (Külli Laos, Reene Leas, Evi Vesik)
    Rahvaauhind: eesti keelt ja Eesti keelepoliitikat toetavate seisukohtade avalik esitamine (Sergei Metlev)
  • 2008. aasta keeletegu ja rahvaauhind: eestikeelse väikelastekeskkonna http://mudila.lastekas.ee loomine (Janika Leoste)
  • 2007. aasta keeletegu: Eesti rahva enda loodud noorte laulu- ja tantsupidu (Laulupeo korraldamise peakomisjon)
    Rahvaauhind: doktoritöö võru kirjakeelest (Sulev Iva)
  • 2006. aasta keeletegu: üleskutse „Kroon eesti keelele!“ (19 Eesti kooli)
    Rahvaauhind: lavastus „Keeleuuenduse lõpmattu kurv“ (Anu Lamp)

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind on riigi keeleauhind, mis määratakse igal aastal ühele füüsilisele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.

Auhinna määrab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri juhitava komisjoni ettepanekul. Keeleauhind antakse laureaadile üle 24. veebruaril koos riigi teadus- ja kultuuripreemiatega. Esimest korda anti keeleauhind välja 1989. aastal. Alates 2004. aastast on auhind riiklik.

Ettepanekuid auhinna määramiseks võivad esitada:

  • juriidilised isikud, mille põhikirjas või -määruses on sätestatud eesti keele või kultuuri alane tegevus;
  • Haridus- ja Teadusministeerium;
  • isikud, kellele on antud F. J. Wiedemanni keeleauhind.

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid:

1989    Henn Saari

1990    Hella Keem, Erich Raiet

1991    Pent Nurmekund

1992    Rein Kull, Valev Uibopuu

1993    Rudolf Karelson, Uno Liivaku

1994    Nikolai Baturin, Paul Saagpakk

1995    Lennart Meri

1996    Juhan Peegel

1997    Eduard Leppik

1998    Mari Must, Huno Rätsep

1999    Tiiu Erelt, Uno Mereste

2000    Ellen Uuspõld

2001    Ülle Viks, Eduard Vääri

2002    Valdek Pall

2003    Mati Hint, Helju Vals

2004    Viivi Maanso

2005    Haldur Õim

2006    Heldur Niit

2007    Kristiina Ross

2008    Mati Erelt

2009    Ilse Lehiste

1010    Ain Kaalep

2011    Tiit-Rein Viitso

2012    Mari Tarand

2013    Valve-Liivi Kingisepp

2014    Arvo Krikmann

2015    Leelo Tungal

2016    Uno Laur

2017    Marja Kallasmaa

2018    Reet Kasik

2019    Krista Kerge

2020    Helle Metslang

2021    Jüri Viikberg

2022    Mare Koit

2023 Peeter Päll

Vastavalt riigi teaduspreemiate põhimäärusele määratakse teaduspreemiad Eesti teadustöötajatele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadus- ja arendustöö tulemuste eest.

Riigi teaduspreemiad 2023

 Mihkel Zilmer ja Asta Õim pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (40 000 eurot). 

Riigi teaduspreemiad eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest (20 000 eurot)

  • Tomi Sebastian Koivisto ja Luca Marzola (täppisteaduste alal)
  • Tuuli Käämbre (keemia ja molekulaarbioloogia alal)
  • Vitali Sõritski (tehnikateaduste alal)
  • Irja Lutsar ja Tuuli Metsvaht (arstiteaduse alal) 
  • Tuul Sepp (geo- ja bioteaduste alal) 
  • Veiko Uri  (põllumajandusteaduse alal)
  • Mall Leinsalu, Rainer Reile ja Aleksei Baburin (sotsiaalteaduste alal) 
  • Enn Küng (humanitaarteaduste alal) 

Riigi teaduspreemiad 2022

 Ingrid Rüütel ja Ene-Margit Tiit pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (40 000 eurot). 

Riigi teaduspreemiad eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest (20 000 eurot)

  • Ivo Heinmaa ja Raivo Stern (täppisteaduste alal)
  • Priit Väljamäe (keemia ja molekulaarbioloogia alal)
  • Ants Kallaste, Toomas Vaimann, Anton Rassõlkin ja Hans Tiismus (tehnikateaduste alal)
  • Pärt Peterson ja Kai Kisand (arstiteaduse alal) 
  • Siim Veski ja Anneli Poska (geo- ja bioteaduste alal) 
  • Ebe Merilo ja Hannes Kollist (põllumajandusteaduse alal)
  • Veronika Kalmus, Marju Lauristin, Anu Masso, Signe Opermann, Peeter Vihalemm ja Triin Vihalemm (sotsiaalteaduste alal) 
  • Karsten Brüggemann (humanitaarteaduste alal) 

Riigi teaduspreemiad 2021

Toomas-Andres Sulling ja Jüri Talvet pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (40 000 eurot). 

Riigi teaduspreemiad eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest (20 000 eurot)

  • Gert Hütsi, Martti Raidal ja Hardi Veermäe (täppisteaduste alal)
  • Enn Lust ja Alar Jänes (keemia ja molekulaarbioloogia alal)
  • Maarja Grossberg ja Jüri Krustok (tehnikateaduste alal)
  • Eero Vasar, Mario Plaas, Mari-Anne Philips ja Liina Haring (arstiteaduse alal) 
  • Jonne Kotta (geo- ja bioteaduste alal) 
  • Merike Sisask (sotsiaalteaduste alal) 
  • Epp Annus (humanitaarteaduste alal) 

Riigi teaduspreemiad 2020

Jüri Allik ja Richard Villems pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (40 000 eurot). 

Andres Metspalu - teaduspreemia väljapaistva avastuse eest (50 000 eurot)

Riigi teaduspreemiad eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest (20 000 eurot)

  • Laur Järv, Manuel Hohmann ja Margus Saal (täppisteaduste alal)
  • Tõnis Timmusk (keemia ja molekulaarbioloogia alal)
  • Marina Trapido, Niina Dulova, Marina Kritševskaja ja Sergei Preis (tehnikateaduste alal)
  • Ana Rebane (arstiteaduse alal) 
  • Urmas Kõljalg ja Kessy Abarenkov (geo- ja bioteaduste alal) 
  • Tobias Ley, Mart Laanpere, Kairit Tammets, Terje Väljataga, Katrin Poom-Valickis, Luis Pablo Prieto Santos, Maria Jesús Rodriguez-Triana ja Paul Seitlinger (sotsiaalteaduste alal) 
  • Marika Mägi (humanitaarteaduste alal) 

Riigi teaduspreemiad 2019

Anne Luik ja Peeter Saari - riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (40 000 eurot)

Mart Ustav - teaduspreemia väljapaistva avastuse eest (50 000 eurot)

Riigi teaduspreemiad eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest (20 000 eurot)

  • Arvet Pedas (täppisteaduste alal)
  • Tõnu Esko, Reedik Mägi, Krista Fischer, Lili Milani (keemia ja molekulaarbioloogia alal)
  • Irina Hussainova (tehnikateaduste alal)
  • Allen Kaasik (arstiteaduse alal) 
  • Urmas Saarma (geo- ja bioteaduste alal) 
  • Marika Mänd (põllumajandusteaduste alal)
  • Allan Puur (sotsiaalteaduste alal) 
  • Rein Raud (humanitaarteaduste alal) 

Riigi teaduspreemiad 2018

Mall Hiiemäe ja Agu Laisk - riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (40 000 eurot)

Ahto Buldas - teaduspreemia väljapaistva avastuse eest (50 000 eurot)

Riigi teaduspreemiad eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest (20 000 eurot)

  • Ülle Kotta (täppisteaduste alal);
  • Tanel Tenson (kollektiivi juht), Vasili HauryliukArvi JõersNiilo KaldaluKarin KogermannÜlo MaiväliMarta Putrinš (keemia ja molekulaarbioloogia alal);
  • Jarek Kurnitski (tehnikateaduste alal);
  • Joel StarkopfAnnika Reintam Blaser (arstiteaduse alal);
  • Ülo Niinemets (geo-ja bioteaduste alal);
  • Rein Drenkhan (põllumajandusteaduste alal);
  • Ringa Raudla (sotsiaalteaduste alal);
  • Martin Ehala (humanitaarteaduste alal).

Riigi teaduspreemiad 2017

Gennadi Vainikko ja Enn Tõugu - riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (40 000 eurot)

Riigi teaduspreemiad eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest (20 000 eurot)

  • Elmo Tempel (täppisteaduste alal);
  • Mait MetspaluToomas KivisildLuca PaganiMonika KarminLauri Saar ja Richard Villems (keemia ja molekulaarbioloogia alal);
  • Marlon Gerardo Dumas Menjivar (tehnikateaduste alal);
  • Tambet Teesalu (arstiteaduse alal);
  • Olev Vinn (geo- ja bioteaduste alal);
  • Kalev Jõgiste (kollektiivi juht), Marek Metslaid ja Kajar Köster (põllumajandusteaduste alal);
  • Lauri Mälksoo (sotsiaalteaduste alal);
  • Heiki Valk (humanitaarteaduste alal).

Riigi teaduspreemiad 2016

Ülo Lepik ja Raimund-Johannes Ubar - riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (40 000 eurot)

Riigi teaduspreemiad eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest (20 000 eurot)

  • Urmas Nagel ja Toomas Rõõm (täppisteaduste alal);
  • Tõnis Kanger (keemia ja molekulaarbioloogia alal);
  • Maarja Kruusmaa (tehnikateaduste alal);
  • Sulev Kõks ja Külli Kingo (arstiteaduse alal);
  • Martin Zobel (kollektiivi juht), John DavisonMari MooraMaarja Öpik (geo- ja bioteaduste alal);
  • Arne Sellin (põllumajandusteaduste alal);
  • Tiina Randma-Liiv (sotsiaalteaduste alal);
  • Tõnu-Andrus Tannberg (humanitaarteaduste alal).

Riigi teaduspreemiad 2015

Jüri Engelbrecht ja Anto Raukas - riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (40 000 eurot)

Riigi teaduspreemiad eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest (20 000 eurot)

  • Tarmo Uustalu (täppisteaduste alal);
  • Andres Merits (keemia ja molekulaarbioloogia alal);
  • Alvo Aabloo (tehnikateaduste alal);
  • Vallo Tillmann (arstiteaduse alal);
  • Tiina Nõges (kollektiivi juht), Helen AgasildPriit Zingel (geo- ja bioteaduste alal);
  • Toomas Paalme (põllumajandusteaduste alal);
  • Jaanus Harro (sotsiaalteaduste alal);
  • Krista Kodres (humanitaarteaduste alal).

Riigi teaduspreemiad 2014

Ain Heinaru ja Enn Tarvel  -  riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (40 000 eurot)

Riigi teaduspreemiad eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest (20 000 eurot)

  • Eve Oja – täppisteaduste alal uurimuste tsükli „Operaatorideaalid ja tensorkorrutised Banachi ruumide struktuuri-uuringutes” eest;
  • Kaido Tammeveski – keemia ja molekulaarbioloogia alal uurimuste tsükli “Funktsionaalsed materjalid elektrokeemilisteks rakendusteks” eest;
  • Dmitri Vinnikov (kollektiivi juht), Indrek Roasto ja Tanel Jalakas - tehnikateaduste alal uurimuste tsükli „Uudsed alalispingemuundurid taastuvenergeetikas“ eest;
  • Aleksandr Žarkovski – arstiteaduse alal uurimuste tsükli „Aju plastilisuse regulatsiooni molekulaarsed mehhanismid” eest;
  • Leho Tedersoo – geo- ja bioteaduste alal uurimuste tsükli „Seente elurikkuse ja biogeograafia globaalsed mustrid” eest;
  • Krista Lõhmus ja Ivika Ostonen-Märtin – põllumajandusteaduste alal uurimuste tsükli „Juurtoitumise strateegiad metsade jätkusuutlikkuse tagamisel muutuvates kliima- ja maakasutuse tingimustes” eest;
  • Ellu Saar – sotsiaalteaduste alal uurimuste tsükli „Hariduslik stratifikatsioon ja elukestev õpe” eest;
  • Andres Ilmar Kasekamp – humanitaarteaduste alal uurimuste tsükli „Balti riikide poliitiline areng“ eest.

Riigi teaduspreemiad 2013

Maie Kalda ja Enn Mellikov – riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (40 000 eurot)

Riigi teaduspreemiad eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest (20 000 eurot):

  • Mikhail Brik – täppisteaduste alal uurimistöö „Ab initio and semi-empirical modeling of physical properties of pure and doped functional materials” eest;
  • Jaanus Remm – keemia ja molekulaarbioloogia alal uurimuste tsükli “Ribosoomide biogenees ja funktsioneerimine bakterites” eest;
  • Jaan Eha ja Mihkel Zilmer – arstiteaduse alal uurimuste tsükli „Südame- ja veresoonkonna siirdemeditsiinilised uuringud” eest;
  • Tarmo Soomere - tehnikateaduste alal uurimuste tsükli „Merelt lähtuvate ohtude kvantifitseerimine ja minimeerimine Läänemere ranniku kontekstis“ eest;
  • Peeter Hõrak – geo- ja bioteaduste alal uurimuste tsükli „Immuunfunktsioon ja oksüdatiivne stress loomaökoloogilises kontekstis” eest;
  • Veiko Uri – põllumajandusteaduste alal uurimuste tsükli „Produktsioon, süsiniku akumulatsioon ning lämmastikuringe kiirekasvulistes lehtpuupuistutes” eest;
  • Rainer Kattel – sotsiaalteaduste alal uurimuste tsükli „Innovatsiooni-ja majanduspoliitika areng ja juhtimine Kesk- ja Ida-Euroopa riikides 2000ndatel aastatel” eest;
  • Andres Tvaur – humanitaarteaduste alal uurimuste seeria „The Migration Period, Pre-Viking Age and Viking Age in Estonia“ eest.

Teaduspreemia väljapaistva avastuse eest – välja andmata

Riigi teaduspreemiad 2012

Ülo Lumiste ja Heidi-Ingrid Maaroos – riigi teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (40 000 eurot).

Riigi teaduspreemiad eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest (20 000 eurot):

  • Jaan Janno – täppisteaduste alal uurimistöö „Pöördülesanded mittehomogeensete materjalide ja keskkondade omaduste määramiseks“ eest;
  • Mart Loog – keemia ja molekulaarbioloogia alal uurimuste tsükli „Rakkude pooldumist reguleerivad fosforüleerimislülitid“ eest;
  • Kai Kisand– arstiteaduse alal uurimuste tsükli „Kandidoosi uued tekkemehhanismid“ eest;
  • Ülo Mander ja Kalle Kirsimäe – geo- ja bioteaduste alal uurimuste tsükli „Ökotehnoloogia maastike aineringe reguleerimisel“ eest;
  • Jaan Liira – põllumajandusteaduste alal uurimuste tsükli „Elurikkuse ja selle funktsioonide seosed ruumiprotsessidega kaasaegses põllumajandusmaastikus“ eest;
  • Eiki Berg – sotsiaalteaduste alal uurimuste tsükli „Identiteedid, konfliktne enesemääratlemine ja de facto riigid“ eest;
  • Mart Kalm – humanitaarteaduste alal uurimuste seeria „Võim ja Arhitektuur. Eesti Vabariigi esindusarhitektuur 1918-1940“ eest.

Riigi teaduspreemiad 2011

Vladimir Hižnjakov ja Ülo Lille – riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (38 347 eurot).

Eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antavad 19 174 euro suurused riigi teaduspreemiad:

  • Gennadi Vainikko – täppisteaduste alal uurimuste tsükli „Südamlikud Volterra integraalvõrrandid“ eest;
  • Peep Palumaa – keemia ja molekulaarbioloogia alal uurimuste tsükli „Tsingi ja vase rakulised funktsioonid ning roll Alzheimeri tõve patoloogias“ eest;
  • Mart Min – tehnikateaduste alal teadustöö „Signaalid impedants-spektroskoopias: originaalsed meetodid, uudsed rakendused“ eest;
  • Eduard Maron – arstiteaduse alal uurimuste tsükli „Paanikahäire teket ja kulgu mõjutavad neurobioloogilised tegurid“ eest;
  • Anne Kahru – geo- ja bioteaduste alal uurimuste tsükli „Sünteetiliste nanoosakeste ökotoksikoloogia ja toksilisuse mehhanismid“ eest;
  • Asko Lõhmus – põllumajandusteaduste alal uurimuste tsükli „Metsakasvatuse ökoloogilise säästvuse edendamine “ eest;
  • Tiit Tammaru – sotsiaalteaduste alal uurimuste tsükli „Rahvastikurühmade linnastumine, eeslinnastumine ja vastulinnastumine Eestis“ eest;
  • Valter Lang – humanitaarteaduste alal uurimuste tsükli „Eesti ja Baltimaade pronksi- ja rauaaeg“ eest.

47 934 euro suurune riigi teaduspreemia teadusharu paradigmat ja maailmapilti mõjutava väljapaistva avastuse eest jäeti ettepanekute mittelaekumise tõttu välja andmata.

Riigi teaduspreemiad 2010

Marika Mikelsaar ja Arvo Ots – riigi teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (600 000 krooni).

Riigi teaduspreemiad eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest (300 000 krooni):

  • Hannes Tammet – täppisteaduste alal uurimuste tsükli «Atmosfääri aerosooli ja aeroioonide tekkeprotsesside ja evolutsiooni uurimine, aeroioonide liikuvusspektromeetria meetodite ja aparatuuri arendamine» eest;
  • Maris Laane – keemia ja molekulaarbioloogia alal uurimuste tsükli «Inimese polügeenseid komplekstunnuseid reguleerivad genoomilõigud» eest;
  • Rein Kuusik (kollektiivi juht), Andres Trikkel ja Tiit Kaljuvee – tehnikateaduste alal tööde tsükli «Uurimusi happeliste gaaside emissiooni piiramiseks energeetikas» eest;
  • Irja Lutsar – arstiteaduse alal uurimuste tsükli «Infektsioonide käsitlus omandatud immuunpuudulikkusega isikutel» eest;
  • Hannes Kollist (kollektiivi juht), Heino Moldau ja Triin Vahisalu – geo- ja bioteaduste alal uurimuste tsükli «Taimede stressitaluvus» eest;
  • Tõnu Püssa – põllumajandusteaduste alal uurimuste tsükli «Taimsed toidulisandid ja nende antioksüdantne toime loomsetes toitudes» ja monograafia «Principles of Food Toxicology» eest;
  • Anu Realo – sotsiaalteaduste alal uurimuste tsükli «Isiksus ja stereotüübid kultuuridevahelises perspektiivis» eest;
  • Irina Belobrovtseva ja Svetlana Kuljus – humanitaarteaduste alal monograafiate «Mihhail Bulgakovi romaan «Meister ja Margarita». Kommentaarid», «Roman M. Bulgakova «Master i Margarita». Kommentarij» Tallinn, 2006 ja «Roman M. Bulgakova «Master i Margarita». Kommentarij» Moskva, 2007 eest.

Riigi teaduspreemiad 2009

Dimitri Kaljo ja Kalju Kask – Riigi teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (600 000 krooni)

Hillar Aben (kollektiivi juht), Leo Ainola, Johan Anton ja Andrei Errapart – riigi teaduspreemiad innovaatilise tooteni viinud väljapaistva teadus- ja arendustöö eest (750 000 krooni) - töö eest “Integraalse fotoelastsusmeetodi teooria, mõõtmistehnoloogia ja aparatuuri väljatöötamine ja rakendamine jääkpingete mõõtmisel klaasitööstuses”.

Nelja eelmise aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest 300 000 krooni suurused riigi teaduspreemiad:

  • täppisteadusedAleksei Šerman – uurimuste tsükli “Magnetiline ühismõõdutus, pseudopilud ja faaside eraldumine vaskperovskiitides” eest;
  • keemia ja molekulaarbioloogiaÜlo Langel (kollektiivi juht), Margus Pooga, Mats Hansen, Ursel Soomets ja Kalle Kilk – uurimuste tsükli “Rakusisesed märklauad” eest;
  • tehnikateadusedMalle Krunks – uurimuste tsükli “Vedeliksadestuse tehnoloogiad konkurentsivõimelisele päikeseenergeetikale” eest;
  • arstiteadusedPärt Peterson – publikatsioonide tsükli “Tsentraalse immuuntolerantsuse molekulaarsed mehhanismid” eest;
  • geo- ja bioteadusedMeelis Pärtel – tööde tsükli “Makroökoloogilised protsessid eluslooduse mitmekesisuse mõjutajana” eest;
  • põllumajandusteadusedErkki Truve (kollektiivi juht), Merike Sõmera ja Maria Cecilia Sarmiento Guérin – uurimuste tsükli “Taimeviiruste ja taimede kaitsemehhanismide uurimine” eest;
  • sotsiaalteadusedTiiu Paas – uurimuse “Regionaalsete majandusprotsesside analüüs ja modelleerimine: Eesti majandusareng EL-i ja Läänemere regiooni kontekstis” eest;
  • humanitaarteadusedArvo Tering – monograafia “Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561–1798” eest.

Riigi teaduspreemiad 2008

Valdek Kulbach ja Tiina Talvik - pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest 600 000 krooni suurused riigi teaduspreemiad.

Nelja eelmise aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest 300 000 krooni suurused riigi teaduspreemiad:

  • täppisteadusedTiit Kutser – uurimuste tsükli “Optiline kaugseire veekeskkonna uuringutes” eest;
  • keemia ja molekulaarbioloogia: Maido Remm – uurimuste tsükli “Inimgenoomi bioinformaatiline analüüs” eest;
  • tehnikateadusedEnn Lust – uurimuste tsükli “Tahkeoksiidkütuseelementides ja elektrilise kaksikkihi kondensaatorites ning kompaktsete ja poorsete elektroodide ning elektrolüütide vahelisel piirpinnal toimuvate protsesside seaduspärasuste komplekssed uuringud” eest;
  • arstiteadusedTõnis Timmusk – publikatsioonide tsükli “Närvisüsteemi haiguste molekulaarsetest mehhanismidest” eest;
  • geo- ja bioteadusedValdur Saks (kollektiivi juht), Jüri Engelbrecht, Enn Seppet ja Marko Vendelin – tööde tsükli “Molekulaarne süsteemne bioenergeetika” eest;
  • põllumajandusteadusedMarika Mänd (kollektiivi juht), Ants-Johannes Martin ja Reet Karise – uurimuste tsükli “Tolmeldajaid ja kultuurtaimede tolmeldamist mõjutavad tegurid” eest;
  • sotsiaalteadusedVello Andres Pettai – uurimuste tsükli “Poliitiliste institutsioonide mõjud poliitilisele kultuurile postkommunistlikes riikides” eest;
  • humanitaarteadusedLinnart Mäll – uurimuste tsükli “Ida mõtteloo humanistlikud baastekstid globaliseeruva tsivilisatsiooni kontekstis” eest.

Riigi teaduspreemiad 2007

Jaan Einasto (kollektiivi juht), Maret Einasto, Enn Saar ja Erik Tago - teadusharu paradigmat ja maailmapilti mõjutava väljapaistva avastuse eest 500 000 krooni suurune riigi teaduspreemia – tööde eest teemal “Tumeaine avastamine galaktikate ümbruses ning universumi kärgstruktuur”.

Ülo Kaasik ja Ants Viires - pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest 300 000 krooni suurused riigi teaduspreemiad.

Nelja eelmise aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest 150 000 krooni suurused riigi teaduspreemiad:

  • täppisteadused: Tõnu Kollo – uurimuste tsükli “Mitmemõõtmelised maatrikstehnikal põhinevad statistikamudelid” eest;
  • keemia ja molekulaarbioloogia: Mihkel Kaljurand (kollektiivi juht), Mihkel Koel ja Merike Vaher – teadustööde tsükli “Elektromigratsioonilised meetodid bioprotsesside analüüsis” eest;
  • tehnikateadused: Jaan Aarik, Aleks Aidla, Kaupo Kukli, Väino Sammelselg ja Teet Uustare – uurimuste tsükli “Dielektriliste materjalide aatomkihtsadestamise tehnoloogia arendamine” eest;
  • arstiteadused: Mati Rahu – uurimuste tsükli “Haiguste ja nende mõjurite esinemine Eesti rahvastikus” eest;
  • geo- ja bioteadused: Peeter Nõges ja Ingmar Ott – monograafia “Verevi järv – teravalt kihistunud hüpertroofne veekogu” ja siseveekogude ökoloogiat käsitlevate teadusartiklite eest;
  • põllumajandusteadused: Mihkel Jalakas – monograafia “Veise tiinuse ja sünnituse patoloogia” ning vaagna ja udara kandeaparaadi anatoomia ning obsteetrilise pelvimeetria alaste uurimuste eest veisel;
  • sotsiaalteadused: Maaja Vadi – uurimuste tsükli “Organisatsiooniline käitumine siirdemajanduses” eest;
  • humanitaarteadused: Mall Hiiemäe – folkloristika alase uurimistöö eest.

Riigi teaduspreemiad 2006

Ago Samoson (kollektiivi juht), Tiit Tuherm, Jaan Past, Andres Reinhold ja Tiit Anupõld - innovaatilise tooteni viinud väljapaistva teadus- ja arendustöö eest 500 000 krooni suurune riigi teaduspreemia – tööde eest teemal “Ülikiire proovirotatsiooni tehnika arendamine”.

Lembit Allikmets ja Mihkel Veiderma - pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest 300 000 krooni suurused riigi teaduspreemiad.

Nelja eelmise aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest 150 000 krooni suurused riigi teaduspreemiad:

  • täppisteadused: Arvi Freiberg (kollektiivi juht), Margus Rätsep ja Kõu Timpmann – uurimuste tsükli “Fotosünteetiliste valgusergastuste polaron-iseloom” eest;
  • keemia ja molekulaarbioloogia: Ülo Niinemets – uurimuste tsükli “Lenduvate orgaaniliste ühendite emissiooni füsioloogia” eest;
  • tehnikateadused: Enn Mellikov (kollektiivi juht), Mare Altosaar, Sergei Beresnev ja Andres Öpik – teadustöö “Päikeseelementide uued materjalid ja konstruktsioonid” eest;
  • geo- ja bioteadused: Kalle Olli – uurimistööde tsükli “Funktsionaalsed protsessid ja bioloogilised interaktsioonid planktonikooslustes” eest;
  • põllumajandusteadused: Ülle Jaakma (kollektiivi juht), Triin Hallap, Jevgeni Kurškin ja Andres Valdmann – teadustööde tsükli “Veiste sigimise füsioloogia ja patoloogia, rõhuasetusega viljakust mõjutavatele teguritele ja reproduktsiooni biotehnoloogia meetodite edasiarendamisele” eest;
  • sotsiaalteadused: Talis Bachmann – uurimuste tsükli “Kognitiivsete protsesside eksperimentaalne ja teoreetiline uurimine” eest;
  • humanitaarteadused: Anu Mänd – monograafia “Linna pühadering. Pidukultuur Läänemere idaranniku hansalinnades 1350–1550” eest.

Riigi teaduspreemiad 2005

Ea Jansen ja Ilmar Koppel - pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest 300 000 krooni suurused riigi teaduspreemiad.

Nelja eelmise aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest 150 000 krooni suurused riigi teaduspreemiad:

  • täppisteadused: Martti Raidal - tööde tsükli “Kvarkide ja leptonite ühendteooriast” eest;
  • keemia ja molekulaarbioloogia: Maia Kivisaar - uurimuste tsükli “Bakterigenoomi mutagenees-adaptatsioonimehhanism keskkonna stressi tingimustes” eest;
  • tehnikateadused: Jakob Kübarsepp (kollektiivi juht), Ants Lõhmus, Irina Hussainova ja Rünno Lõhmus - tööde tsükli “Mikro- ja nanotehnoloogiliste uurimismeetodite arendamine tööstuslike materjalide väljatöötamiseks” eest;
  • arstiteadused: Jaanus Harro - afektide neurobioloogilise regulatsiooni alaste uurimistööde eest;
  • geo- ja bioteadused: Tiiu Märs - uurimistööde tsükli “Keskpaleosoiliste selgroogsete evolutsioon ja levik põhjapoolkera meredes ning nende praktiline väärtus geoloogias” eest;
  • sotsiaalteadused: Jüri Allik - eksperimentaal-, sotsiaal- ja isiksusepsühholoogiliste uurimistööde eest;
  • humanitaarteadused: Magnus Ilmjärv - Eesti ja teiste Balti riikide välispoliitika alaste uurimuste – monograafia “Hääletu alistumine” ja teiste publikatsioonide eest.

Riigi teaduspreemiad 2004

Tšeslav Luštšik ja Sulev Vahtre - pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest 300 000 krooni suurused riigi teaduspreemiad.

Nelja eelmise aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest 150 000 krooni suurused riigi teaduspreemiad:

  • täppisteadused: Nikolai Kristoffel ja Teet Örd – tööde tsükli “Magneesiumdiboriidi ülijuhtivuse mehhanism” eest;
  • keemia ja molekulaarbioloogia: Margus Lopp (kollektiivi juht), Tõnis Kanger ja Anne Paju – tööde tsükli “Uued asümmeetrilised reaktsioonid ja nende katalüsaatorid” eest;
  • tehnikateadused: Arkadi Berezovski – töö ““Faasisiirdefrondid martensiitsetes tahkistes” eest;
  • arstiteadused: Eero Vasar (kollektiivi juht), Sulev Kõks, Vallo Volke ja Vootele Võikar – uuringutsükli “Psühhofarmakoloogiline ja geenitehnoloogiline lähenemisviis negatiivsete emotsioonide neurobioloogiliste mehhanismide selgitamiseks” eest;
  • geo- ja bioteadused: Helgi Arst – tööde tsükli “Mitmekomponendiliste looduslike vete optilised omadused ja veealune valgusväli” eest;
  • põllumajandusteadused: Malle Mandre (kollektiivi juht), Katri Ots, Jaan Klõšeiko ja Henn Pärn – tööde tsükli “Metsaökosüsteemi dünaamika ja okaspuude ökofüsioloogiline seisund looduslikes ning antropogeensetes stressitingimustes” eest;
  • sotsiaalteadused: Mikko Lagerspetz – tööde tsükli “Postsotsialistliku siirde mõjud Eesti ühiskonnas” eest;
  • humanitaarteadused: Mati Laur – uurimuse “Eesti 18. sajandi ajalugu” eest.

Riigi teaduspreemiad 2003

Jaan Einasto ja Ain-Elmar Kaasik - pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest 300 000 krooni suurune riigi teaduspreemiad.

Nelja eelmise aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest 150 000 krooni suurused riigi teaduspreemiad:

  • täppisteadused: Vladimir Hižnjakov – tööde tsükli “Mitmekvandiliste protsesside mittehäirituslik teooria” eest;
  • keemia ja molekulaarbioloogia: Tõnis Pehk – tööde tsükli eest kiraalsete molekulide tuumamagnetresonantsspektromeetria alal;
  • tehnikateadused: Meelis Mihkla, Arvo Eek, Einar Meister ja Heiki-Jaan Kaalep – töö “Eesti keele tekst-kõne süntees” eest;
  • arstiteadused: Andres Metspalu – genoomiuuringute eest;
  • geo- ja bioteadused: Juta Haberman, Avo Miidel, Tiina Nõges, Ervin Pihu ja Anto Raukas – Peipsi järve uuringuid käsitlevate monograafiate: “Lake Peipsi. Geology”, “Peipsi”, “Lake Peipsi. Flora and Fauna” ja “Lake Peipsi. Meteorology, Hydrology, Hydrochemistry” eest;
  • põllumajandusteadused: Riho Gross (kollektiivi juht) ja Tiit Paaver – tööde tsükli “Ohustatud ja kasvatatavate kalaliikide geneetiliste ressursside uuringud” eest;
  • sotsiaalteadused: Urmas Varblane – uuringute tsükli “Otseste välisinvesteeringute mõju siirderiikide majanduse konkurentsivõime tõstmisele” eest;
  • humanitaarteadused: Mari Must – monograafiate “Vene laensõnad eesti murretes” ja “Põhjaeesti keskmurre: häälikulisi ja morfoloogilisi peajooni” eest.

Riigi teaduspreemiad 2002

Erast Parmasto - pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest antav 200 000 krooni suurune riigi teaduspreemia.

Nelja eelmise aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest 100 000 krooni suurused riigi teaduspreemiad:

  • täppisteadused: Ene Ergma – tööde tsükli “Kompaktsete objektidega kaksiktähtede evolutsioon” eest;
  • keemia ja molekulaarbioloogia: Nigulas Samel (kollektiivi juht), Ivar Järving, Reet Koljak, Karin Valmsen ja Külliki Varvas – tööde tsükli “Prostaglandiinide biosüntees selgrootutes” eest;
  • tehnikateadused: Jüri Elken (kollektiivi juht), Jüri Kask, Tarmo Kõuts, Uno Liiv ja Tarmo Soomere – tehnikateaduste alal Saaremaa süvasadama võimalike asukohtade hüdrodünaamiliste ja geoloogiliste uuringute eest;
  • arstiteadused: Marika Mikelsaar – uurimuste tsükli “Inimese normaalne mikrofloora ja olulisemad bakteriaalsed infektsioonid Eestis” eest;
  • geo- ja bioteadused: Raivo Mänd (kollektiivi juht), Peeter Hõrak, Indrek Ots ja Toomas Tammaru – tööde tsükli “Baasuuringud evolutsioonilise loomaökoloogia vallas – bioloogilise mitmekesisuse huvides” eest;
  • põllumajandusteadused: Anne Luik (kollektiivi juht), Külli Hiiesaar, Aare Kuusik, Enno Merivee ja Luule Metspalu – entomoloogiliste uurimuste eest keskkonnasäästliku taimekaitse arendamiseks (1998–2001);
  • sotsiaalteadused: Kalevi Kull – tööde tsükli “Jakob von Uexküll ja biosemiootika distsiplinaarsed piirid” eest.

Riigi teaduspreemiad 2001

Karl Rebane - pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest antav 200 000 krooni suurune riigi teaduspreemia.

Nelja eelmise aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest 100 000 krooni suurused riigi teaduspreemiad:

  • täppisteadused: Eve Oja – tööde tsükli “Banachi ruumide aproksimatsiooniomadused ja kaasruumide geomeetria” eest;
  • keemia ja molekulaarbioloogia: Mati Karelson – monograafia “Molekulaardeskriptorid kvantitatiivsetes struktuur-omadus sõltuvustes” eest;
  • tehnikateadused: Rein Munter (kollektiivi juht), Juha Kallas, Sergei Preis ja Marina Trapido – tööde tsükli “Täiustatud oksüdatsiooni protsessid loodusvee varude kaitseks ja vee säästvaks kasutamiseks” eest.
  • arstiteadused: Aleksander Žarkovski (kollektiivi juht), Anti Kalda ja Allen Kaasik – tööde tsükli “Närvirakkude kahjustus ja ravimsõltuvus: molekulaarsed mehhanismid ja farmakoloogiline preventsioon” eest;
  • geo- ja bioteadused: Dimitri Kaljo (kollektiivi juht), Leho Ainsaar, Linda Hints, Tõnu Martma ja Jaak Nõlvak – tööde tsükli “Isotoopuuringute tulemusi Eesti paleosoilise arenguloo selgitamisel (ordoviitsiumi ja siluri stratigraafia, klimatoloogia ja okeanoloogia)” eest;
  • põllumajandusteadused: Ülo Mander (kollektiivi juht), Valdo Kuusemets, Krista Lõhmus, Ain Kull ja Hannes Palang – põllumajandusteaduste alal tööde tsükli “Põllumajandusmaastike muutused: mõju aineringele ja selle reguleerimine ökotehnoloogiliste võtetega” eest;
  • sotsiaalteadused: Talis Bachmann – monograafia “Mikrogeneetiline lähenemine teadvustatud psüühikale” ja teiste publikatsioonide eest;
  • humanitaarteadused: Peeter Torop – uurimuste eest slavistika, tõlketeooria ja semiootika valdkonnas.

Riigi teaduspreemiad 2000

Endel Lippmaa - pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest antav 200 000 krooni suurune riigi teaduspreemia.

Nelja eelmise aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest 100 000 krooni suurused riigi teaduspreemiad:

  • täppisteadused: Peeter Saarile – tööde tsükli “Laialivalgumatud valguslained” eest;
  • keemia ja molekulaarbioloogia: Jaak Järv – tööde tsükli “Bioaktiivsete ainete toimemehhanismi ja spetsiifilisuse kvantitatiivse analüüsi meetodite arendamine ja rakendused” eest;
  • tehnikateadused: Hiie Hinrikus – 1996.–1999. aasta publikatsioonide tsükli “Elektromagnetväljad biomeditsiinitehnikas” eest;
  • arstiteadused: Toomas Veidebaum – uuringute “Molekulaarsed markerid vähiepidemioloogias” eest;
  • geo- ja bioteadused: Olevi Kull ja Ülo Niinemets –uurimistööde tsükli “Fotosünteesi kohanemine lehestikus” eest;
  • sotsiaalteadused: Kalev Katus (kollektiivi juht), Allan Puur, Luule Sakkeus ja Asta Põldma – monograafia “Rahvastiku vananemine Eestis” eest;
  • humanitaarteadused: Tiiu Erelt (kollektiivi juht), Tiina Leemets, Sirje Mäearu ja Maire Raadik – “Eesti keele sõnaraamatu ÕS 1999” ja sellega seotud keelekorralduslike raamatute ja artiklite eest.

Riigi teaduspreemiad 1999

Pavel Bogovski - pikaajalise tulemusliku teadustöö eest antav 200 000 krooni suurune riigi teaduspreemia;

Nelja eelmise aasta jooksul avaldatud teadustööde eest 100 000 krooni suurused riigi teaduspreemiad:

  • täppisteadused: Ülo Lumiste - uurimuste tsükli “Semiparalleelsed alammuutkonnad aegruumivormides” eest;
  • keemia ja molekulaarbioloogia: Agu Laisk ja Vello Oja - monograafia “Lehe fotosünteesi dünaamika” eest;
  • tehnikateadused: Raimund-Johannes Ubar - töö “Digitaalsüsteemide disaini ja diagnostika uued meetodid” eest;
  • arstiteadused: Raivo Uibo - uurimuse “Autoimmuunhaiguste tekkemehhanismid ja immunodiagnostika” eest;
  • geo- ja bioteadused: Jaanus Paal (kollektiivi juht), Silvia Sepp, Malle Leht, Tõnu Möls - tööde tsükli “Eesti taimekoosluste ja mõnede taimetaksonite mitmekesisus” eest;
  • põllumajandusteadused: Tamara Enno, Hilma Peuša, Oskar Priilinn, Hans Küüts - uurimistööde tsükli “Nisu haiguskindluse geneetika ja aretus” eest;
  • sotsiaalteadused: Rein Taagepera - tööde eest üldpolitoloogia ja valimissüsteemide valdkonnas;
  • humanitaarteadused (preemia jaguneb kaheks 50 000 krooni suuruseks osaks): Toomas Karjahärm - monograafiate “Ida ja Lääne vahel”, “Venestamine Eestis 1880--1917” ja “Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850--1917” eest ning Arvo Krikmann - monograafia “Sissevaated folkloori lühivormidesse. Põhimõisteid, þanrisuhteid, üldprobleeme” eest.

Riigi teaduspreemiad 1998

Juhan Peegel - pikaajalise tulemusliku teadustöö eest antav 200 000 krooni suurune riigi teaduspreemia;

1997. aastal avaldatud teadustööde eest 100 000 krooni suurused riigi teaduspreemiad:

  • täppisteadused: Jaan Einasto (kollektiivi juht), Maret Einasto, Vaikko Saar, Erik Tago - töö “Universumi ehituse korrapära uurimine” eest;
  • keemia ja molekulaarbioloogia: Ilmar Koppel (kollektiivi juht), Peeter Burk, Vahur Mäemets, Ivo Leito - töö “Happelis-aluseliste tasakaalude uurimine gaasifaasis ja lahustes” eest;
  • tehnikateadused: Enn Mellikov (kollektiivi juht), Mare Altosaar, Malle Krunks, Jüri Krustok, Vello Valdna - töö “Pooljuhtmaterjalid päikeseenergeetikale ja optoelektroonikale” eest;
  • arstiteadused: Mihkel Zilmer (kollektiivi juht), Rein Teesalu, Raul Talvik, Tiina Talvik, Jüri Samarüütel - töö “Oksüdatiivse stressi patogeneetiline aspekt arteriaalse hüpertensiooni, südamepuudulikkuse, sepsise ja ajukahjustuse puhul” eest;
  • geo- ja bioteadused: Martin Zobel (kollektiivi juht), Kristjan Zobel, Meelis Pärtel, Mari Moora, Jaan Liira - uurimistööde tsükli “Taimeliikide kooseksisteerimise ja liigifondi teooria” eest;
  • põllumajandusteadused: Viive Rosenberg - töö “Kartuli meristeemi omaduste uurimine taimede haiguskindluse ja saagikuse suurendamise eesmärgil” eest;
  • sotsiaalteadused: Jüri Allik - sotsiaalteaduste alal 1997. aastal avaldatud teadustööde eest ;
  • humanitaarteadused: Eva Aaver, Leo Anvelt (postuumselt), Heli Laanekask, Abel Nagelmaa - monograafia “Otto Wilhelm Masingu” kirjad Johann Heinrich Rosenplänterile 1814--1832” eest.

Riigi teaduspreemiad 1997

Viktor Palm - pikaajalise tulemusliku teadustöö eest antav 200 000 krooni suurune riigi teaduspreemia;

1996. aastal avaldatud teadustööde eest 100 000 krooni suurused riigi teaduspreemiad:

  • täppisteadused: Ago Samoson - töö “Kvadrupooltuumade kahedimensionaalne kõrge lahutusega tuumaresonantsspektromeetria mitteorienteeritud pulbrilistes ja amorfsetes tahkistes” eest;
  • keemia ja molekulaarbioloogia: Mart Ustav - töö “Papilloomiviiruste genoomi replikatsiooni ja onkogeenide uurimine” eest;
  • arstiteadused: Mati Rahu (kollektiivi juht), Tiiu Aareleid, Kaja Gornoi, Heldi Thomson - töö “Vähktõbi Eestis 1968-1992: haigestumus, levimus, elulemus ja suremus” eest;
  • geo- ja bioteadused (preemia jaguneb kaheks 50 000 krooni suuruseks osaks): Tõnu Meidla - töö “Eesti hilisordoviitsiumi ostrakoodid” eest ning Urmas Kõljalg - töö “Seeneperekond Tomantella ja suguluses olevad perekonnad parasvöötmelises Euraasias” eest;
  • sotsiaalteadused: Wolfgang Drechsler - töö “Johann Ulrich von Cramer ja demonstreeriv meetod õigusteaduses” eest;
  • humanitaarteadused (preemia jaguneb kaheks 50 000 krooni suuruseks osaks): Valter Lang - töö “Muistne Rävala. Muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksul” eest ning Karl Pajusalu - töö “Mitmepoolsed lingvistilised kontaktid Lõuna-Eestis. Verbi murdelõpu variatsioonid Karksis” eest.

Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on väärtustada teadus- ja arendustegevust üliõpilaskonnas, stimuleerida üliõpilaste aktiivsust teadus- ja arendustegevuse alal ning avaldada tunnustust teadus- ja arendustegevuses väljapaistvaid tulemusi saavutanud üliõpilastele ja üliõpilaskollektiividele.

Konkursi kuulutab igal aastal hiljemalt 30. juunil välja haridus- ja teadusminister käskkirjaga järgmistes valdkondades:

  • bio- ja keskkonnateadused;
  • ühiskonnateadused ja kultuur;
  • terviseuuringud;
  • loodusteadused ja tehnika.

Konkurss kuulutatakse välja järgmistel astmetel:

  • rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustööd;
  • magistriõppe üliõpilaste teadustööd;
  • doktoriõppe üliõpilaste teadustööd.

Konkursil võivad osaleda kõik konkursi toimumisega samal või sellele eelneval kalendriaastal:

  • Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registris registreeritud õppekavade järgi õppivad üliõpilased;
  • välisriigis õppivad Eesti Vabariigi kodakondsusega või Eestis alalist elamisluba omavad üliõpilased;
  • eelnevatest koosnevad kollektiivid.

Konkursil osalemiseks esitab üliõpilane konkursi toimumisega samal või sellele eelneval kalendriaastal valminud ja nõuetekohaselt vormistatud uurimistöö (esimese või teise aasta üliõpilane erandina ka referatiivse töö), publikatsiooni või muu materjali töö kohta.

Konkursi läbiviimiseks moodustab haridus- ja teadusminister teadus- ja arendustegevuse eri valdkondade tunnustatud teadlastest, Eesti Teadusagentuuri ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatest kuni 16-liikmelise konkursikomisjoni. Konkursi tulemused kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga konkursikomisjoni ettepanekule tuginedes.

Kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi eesmärk on väärtustada ja ergutada kasvatusteaduslikku uurimistööd, õhutada selle tulemuste publitseerimist ja avaldada tunnustust kasvatusteaduslike uurimustööde tegijatele.

Konkursi kuulutab igal aastal välja haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Konkurss kuulutatakse välja kaheksas kategoorias:

  • eesti keeles publitseeritud teadustööd/artiklid;
  • võõrkeeles publitseeritud teadustööd/artiklid;
  • publitseeritud ja/või aprobeeritud doktoritööd (preemia auhind on Heino Liimetsa nimeline);
  • magistritööd;
  • populaarteaduslikud tööd;
  • didaktilis-rakenduslikud tööd;
  • õpikud (üld-, kutse- ja kõrgharidusõpikud, mida täiendavad metoodilised juhendmaterjalid ja õpetajaraamat).

Konkursi läbiviimiseks moodustatakse Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi, Sihtasutuse Eesti Teadusagentuuri ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatest 8-liikmeline konkursikomisjon. Konkursitulemused kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga tuginedes konkursikomisjoni ettepanekule. Parimaid konkursitöid auhinnatakse rahalise auhinnaga ning nende autoreid ja juhendajaid tunnustatakse tänukirjaga.

Teaduse populariseerimise riikliku projektikonkursi eesmärk on toetada kavandatavaid tegevusi, mille kaudu toimub teadustegevuse tutvustamine ja laiemale avalikkusele mõistatavamaks tegemine, teaduse, teadussaavutuste ja teadlaste töö populariseerimine ning huvi äratamine teadustegevuse ja teadlase elukutse vastu.

Konkursi kuulutab igal aastal välja haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Konkursil võivad osaleda ja taotlusi konkursil osalemiseks võivad esitada kõik teadust populariseerivad füüsilised ja juriidilised isikud. Konkursile saab esitada taotlusi järgnevates kategooriates:

  • õpilastele ja avalikkusele suunatud ürituste, teaduspäevade, konkursside ja muude teadust populariseerivate tegevuste korraldamine;
  • õpiotstarbeliste audio-visuaalsete materjalide koostamine;
  • näituste korraldamine ja väiksemahuliste eksponaatide soetamine;
  • muude teadust populariseerivate ürituste ja tegevuste läbiviimine.

Konkursile esitatud projektide läbivaatamiseks moodustab haridus- ja teadusminister konkursikomisjoni, kuhu kuuluvad Eesti Teadusagentuuri, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning muude organisatsioonide esindajad.

Eesti teaduse populariseerimise auhinna riikliku konkursi eesmärk on:

  • väärtustada ja ergutada tegevusi, mille kaudu toimub teadustegevuse tutvustamine avalikkusele;
  • avaldada tunnustust sellesuunalise silmapaistva töö eest üksikisikutele ja kollektiividele, kes on olnud edukad teaduse, teadussaavutuste ja teadlaste töö populariseerimisel laiemale avalikkusele mõistetavamaks tegemisel ja/või edukalt äratanud noortes huvi teaduse ja teadlase ning inseneri elukutsete vastu.

Konkursi kuulutab igal aastal hiljemalt 30. juunil välja haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Konkursil võivad osaleda ja taotlusi konkursil osalemiseks esitada kõik Eestis teadust populariseerinud üksikisikud ja kollektiivid. Konkursi kandidaatideks võivad olla nii tegevteadlased, teaduskollektiivid, trükiväljaannete esindajad, audio-visuaalse meedia ja elektrooniliste kanalite esindajad, innovatiivsete meetodite kasutajad kui ka teised üksikisikud ja kollektiivid.

Taotlusi konkursil kandideerimiseks võivad eelpoolnimetatud isikud ja kollektiivid esitada ise ja auhinnale kandideerimiseks võib esitada ka teisi isikuid ja kollektiive nende nõusolekul. Konkursile võib kandideerimiseks esitada ühekordseid tegevusi või tegevuste sarju, originaaltrükiseid, artikleid või artiklite sarju, telesaateid või -sarju, audio-visuaalseid materjale, veebilehekülgi.

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on:

  • väärtustada teadus- ja arendustegevust noorte hulgas;
  • stimuleerida noorte aktiivsust teadus- ja arendustegevuse alal;
  • avaldada tunnustust teadus- ja arendustegevuses väljapaistvaid tulemusi saavutanud noortele.

Konkursi kuulutab käskkirjaga igal aastal hiljemalt 31. detsembriks välja haridus- ja teadusminister. Konkursil võivad osaleda kõik konkursi väljakuulutamise hetkel 14-19-aastased Eestis õppivad õpilased ja üliõpilased, kes on õppima asunud konkursi väljakuulutamise aastal, ning nimetatud isikutest koosnevad kuni kolme-liikmelised kollektiivid.

Konkursi läbiviimiseks moodustab haridus- ja teadusminister teadus- ja arendustegevuse erinevate valdkondade tunnustatud teadlastest ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajast vähemalt seitsme-liikmelise konkursikomisjoni.

Konkurss toimub kahes voorus. Esimeses voorus hindab konkursikomisjon konkursile laekunud konkursitöid ning valib välja konkursitööd, mille autorid kutsutakse teise vooru. Teises voorus toimub intervjuu esimese vooru läbinud konkursitööde autoritega. Konkursitulemused kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga konkursikomisjoni ettepanekule tuginedes.

Õpilasleiutajate riikliku konkursi eesmärk on väärtustada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni õpilaskonnas, stimuleerida õpilaste aktiivsust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alal ning avaldada tunnustust teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis väljapaistvaid tulemusi saavutanud õpilastele ja õpilaskollektiividele, nende juhendajatele ja õpetajatele ning õppeasutustele.

Konkursi kuulutab igal aastal hiljemalt 30. juunil välja haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Konkurss kuulutatakse välja järgmistes kategooriates:

  • 1.–4. klass;
  • 5.–9. klass;
  • 10.–12. klass.

Konkursil võivad osaleda kõik konkursi väljakuulutamise hetkel 6–19-aastased Eestis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivad õpilased ning nimetatud isikutest koosnevad kuni 3-liikmelised õpilaskollektiivid (edaspidi osaleja). Konkursil osalemiseks esitab osaleja Sihtasutusele Eesti Teadusagentuur konkursi toimumisega samal või sellele eelneval kalendriaastal valminud nõuetekohaselt vormistatud konkursitöö (näiteks joonise, kontseptsioonikirjelduse, kasuliku mudeli, prototüübi või muu materjali). Konkursil osalemiseks võib konkursitöö esitada ka osaleja juhendaja või õpetaja osaleja nõusolekul.

Konkursi läbiviimiseks moodustab haridus- ja teadusminister teadus- ja arendustegevuse eri valdkondade tunnustatud teadlastest, disaineritest, inseneridest, õpetajatest, leiutajatest, Eesti Teadusagentuuri, teaduskeskuse AHHAA ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatest kuni 18-liikmelise konkursikomisjoni. Konkursi tulemused kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga, tuginedes konkursikomisjoni ettepanekule.

Viimati uuendatud 08.02.2024