Sa oled siin

Konkursid ja preemiad

Haridus- ja Teaduministeerium korraldab mitmeid konkursse ja annab välja preemiaid oma valitsemisalas. Seda tavaliselt koostöös valitsemisala asutustega.

 

Hetkel Oluline

Eestimaa õpib ja tänab

Selle aasta 15. märtsist 17. aprillini oli kõigil võimalik esitada tunnustamiseks suurepäraseid kandidaate 11 kategoorias. Lähemalt »

Aasta parim keeletegu

Auhind antakse eelmise aasta jooksul tehtud või lõpule viidud eesti keelele kasuliku, sellele suurimat avalikku toetust ja tähelepanu toonud teo eest. Esita 22. jaanuarini kandidaat!

Eesti Vabariigi teaduspreemiad

Preemiad määratakse Eesti teadustöötajatele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadustöö tulemuste eest.  Lähemalt allpool!

Täiskasvanute täienduskoolituse taotluste hindajate leidmiseks

Konkurss Euroopa Sotsiaalfondi tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ raames toimuva täiskasvanute täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse taotluste hindajate leidmiseks.
Täienduskoolituse riiklik koolitustellimus (RKT) on suunatud valdkonnas töötavale erialase väljaõppeta, ilma keskhariduseta või aegunud oskustega täiskasvanutele ametioskuste omandamiseks või uuendamiseks. Täienduskoolituse RKT koostamiseks esitavad kutseõppeasutused ja kutseõpet läbi viivad rakenduskõrgkoolid taotlused koos õppekavaga (mahus 1-3 lehekülge).
Kuulutame välja konkurssi järgnevate õppesuundadele esitatavate taotluste hindajate leidmiseks:
  • Tehnikaalade õppesuunas õppekavarühmad mehaanika ja metallitöö, elektrotehnika ja energeetika, elektroonika ja automaatika ning  mootorliikute, laevanduse ja lennundustehnika;
  • Arhitektuuri ja ehituse õppesuunas õppekavarühm ehitus ja tsiviilrajatised;
  • Isikuteeninduse õppesuunas õppekavarühmad majutamine ja toitlustamine ning reisimine, turism ja vaba aja veetmine. 
Hindamine toimub: 23. mai – 3. juuni 2016; edaspidi vastavate taotlusvoorude ajal paar korda aastas.
Ülesanded:
  • õppekavade hindamine erapooletult ja vastavalt hindamisjuhendile;
  • kirjaliku tagasiside andmine iga õppekava kohta.
Kandideerimiseks esitada CV ja motivatsioonikiri 10. maiks 2016 aadressil: kairi.solmann@hm.ee.

GLOBE Eesti õpilaste keskkonnauurimuste konkurss

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Globe Eesti konkursile on oodatud 5.-12. klasside õpilaste keskkonnaalased uurimused, põhikooli loovtööd ning GLOBE programmi tegevusi kajastavad tööd. Esitada saab nii individuaalselt valminud kui rühmatöid. Töö võib olla kirjutatud eesti, vene või inglise keeles.
GLOBE on ülemaailmne koolide keskkonna- ja teadushariduse programm, millest võtavad osa kooliõpilased 116 riigist, nende hulgas ka õpilased 79 Eesti koolist. Programmi eesmärkideks on tõsta õpilaste keskkonnaalast teadlikkust, toetada  uurimuslikku tegevust ning õpilaste, õpetajate ja teadlaste vahelist koostööd.
Konkursil osalemise tähtaeg on 15. mai. Tööd tuleb esitada Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdile Imbi Hennole e-mailil imbi.henno@hm.ee või posti teel Haridus- ja Teadusministeeriumi Tallinna esindusse (Tõnismägi 11, 15192, Tallinn).
Lisainfo imbi.henno@hm.ee või 7350284

Lõimumisprojektide konkurss koolidele

Lõimumisprojektide konkursiga toetatakse koolide koostööprojekte, mille sisuks on rahvusliku mitmekesisuse väärtustamine, eesti keele oskuse arendamine ning mis toetavad eesti ja eesti keelest erineva kodukeelega õpilaste ühistegevusi.
Toetuse saamiseks peavad projektist osa võtma vähemalt kaks kooli ja tegevuste planeerimisse tuleb kaasata õpilasi, 1.–3. klassis ka lapsevanemaid. Samuti tuleb tagada osalusvõimalus neile õpilastele, kes majanduslike või tervislike erisuste tõttu muidu ühistegevustest kõrvale jääma kipuvad.
Projekti tegevused toimuvad selle aasta aprillist kuni detsembrini.
Lõimumisprojektidele võivad toetust taotleda koolid, avalik-õiguslikud asutused, omavalitsus- ja riigiasutused ning noorsootöö valdkonnas tegutsevad mittetulundusühingud.
Toetust sai 2016. aastal taotleda kuni 8000.- eurot projekti kohta.
Lisainfo Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdilt Kersti Kivirüüdilt (kersti.kiviruut@hm.ee; 735 0229)

2016. aasta konkursi tingimused ja taotlusvorm

Aasta keeletegu

Haridus- ja Teadusministeerium annab igal aastal välja auhinna „Aasta keeletegu“. Auhind antakse eelmise aasta jooksul tehtud või lõpule viidud eesti keelele kasuliku, sellele suurimat avalikku toetust ja tähelepanu toonud teo eest.
Aasta parima keeleteo kandidaate saab 22. jaanuarini esitada keeleteo kodulehel või e-postiaadressil keeletegu@hm.ee või posti teel (aadressil Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu 50088, märksõna „Keeletegu”).
Keeleteoauhinna andmise eesmärgiks on tunnustada keeletegu ja selle tegijat, tõsta üldsuse keelealast aktiivsust ja aidata kaasa eesti keele alase tegevuse kroonika talletamisele.
Keeleteoauhinnaga tunnustatakse keeletegusid, mis:
  • tõstavad eesti keele tuntust ja mainet;
  • väärtustavad eesti keele oskust, õpetamist ja õppimist;
  • soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist;
  • edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda:

  • peaauhinna otsustavad koos kunagised ja praegune haridus- ja teadusminister (Jürgen Ligi, Jevgeni Ossinovski, Jaak Aaviksoo, Mait Klaassen, Rein Loik, Tõnis Lukas, Toivo Maimets, Peeter Olesk, Mailis Reps, Paul-Eerik Rummo);
  • rahvaauhind selgitatakse internetihääletuse teel.

Ministri käskkiri "Aasta keeleteoauhinna statuut"

Aasta keeleteoauhindade laureaadid:

  • 2015 Aasta keeletegu: Eesti Keele Instituudi e-keelenõu ja tasuta keelenõuanne (Eesti Keele Instituut)
    • Rahvaauhind ja ministrite esiletõstetud: „Hiiu sõnaraamat“ (Paul Kokla ja Meeli Sedrik)
  • 2014 Aasta keeletegu ja rahvaauhinna võitja: eesti keele e-õppe keskkond Keeleklikk (Leelo Kingisepp ja Marju Ilves)
    • Ministrid tõstsid esile eesti-võru keele sõnaraamatu koostamist (Võru Instituut)
  • 2013 Aasta keeletegu: lapse keelelist arengut toetavad mängud (Reili Argus, Cattre Hein)
    • Rahvaauhind: Võrumaa noorte keelelaager
    • Ministrid tõstsid esile Mulgi sõnastiku koostamist ja väljaandmist (Alli Laande, Karl Pajusalu, Kristi Ilves, Triin Todesk, Erna Elise Neimann, Mare Keldo, Asta Jaaksoo, Ilse Israel, Ants Taul, Asta Mäeorg, Hillevi-Kärt Muska, Helju Lehesmets)
  • 2012 Aasta keeletegu: sõnaraamat „Eesti keele sõnapered“ I–II (Silvi Vare)
    • Rahvaauhind: Eesti etümoloogiasõnaraamat (Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar)
    • Ministrid tõstsid esile "Kihnukielsed uudisõd“ Vikerraadios (Kaisa Laos, Külli Laos, Mark Soosaar, Raigo Tšetšin)
  • 2011 Aasta keeletegu: kõnetuvastusrakendusi nutitelefonidele (Tanel Alumäe, Kaarel Kaljurand)
    • Rahvaauhind: Võro keelepesä käivitamine ja arendamine (Mariko Faster, Triin Rõõmusoks, Egle Vodi)
    • Ministrid tõstsid esile eestikeelse repertuaari omandamist ja osavõttu noorte laulupeost „Maa ja ilm“ (Narva koorikool, direktor Marina Kossolapova) ja tunnustasid „Wiedemanni grammatika" tõlget eesti keelde (Heli Laanekask, Ellen Niit)
  • 2010 Aasta keeletegu ja rahvaauhind: eestikeelse hääljuhtimise loomine pimedate inimeste tehnilistele abivahenditele (Janar Vaik, Artur Räpp, Igor Markatšov, Sandra Meigas)
    • Ministrid tõstsid esile eestikeelset loome-, kontserdi- ja salvestustegevust (ansambel „Metsatöll“), näitust „Muuseum näitab keelt“(Eesti Rahva Muuseum) ja tunnustasid sõnaloomevõistlust „Sõnaus“ (Toomas Hendrik Ilves).
  • 2009 Aasta keeletegu: „Aabets“ (Kihnu aabits) (Külli Laos, Reene Leas, Evi Vesik)
    • Rahvaauhind: eesti keelt ja Eesti keelepoliitikat toetavate seisukohtade avalik esitamine (Sergei Metlev)
  • 2008 Aasta keeletegu ja rahvaauhind: eestikeelse väikelastekeskkonna http://mudila.lastekas.ee loomine (Janika Leoste)
  • 2007 Aasta keeletegu: Eesti rahva enda loodud noorte laulu- ja tantsupidu (Laulupeo korraldamise peakomisjon)
    • Rahvaauhind: doktoritöö võru kirjakeelest (Sulev Iva)
  • 2006 Aasta keeletegu: üleskutse „Kroon eesti keelele!“ (19 Eesti kooli)
    • Rahvaauhind: lavastus „Keeleuuenduse lõpmattu kurv“ (Anu Lamp)

Konkurss digitaalsete eestikeelsete kõrgkooli originaal- või tõlkeõpikute koostamiseks

Riikliku programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013–2017“ raames kuulutab Haridus- ja Teadusministeerium välja konkursi digitaalsete eestikeelsete kõrgkooli originaal- või tõlkeõpikute koostamiseks järgmistes valdkondades:
Täppisteadused: Optika
Tehnikateadused: Puidutöötlemine, Elektroonika alused
Arstiteadus: Inimese anatoomia II, Meditsiiniline mikrobioloogia, Farmatseutiline tehnoloogia
Keemia ja molekulaarbioloogia: Keemiliste mõõtmiste kvaliteet
Geo- ja bioteadused: Bioenergeetika, Kalade bioloogia 
Põllumajandusteadused: Karjandustehnika
Sotsiaalteadused: Õiguslikud regulatsioonid ja nende rakendamine
Humanitaarteadused: Keeletoimetamine, Eesti ajaloo historiograafia
Konkursil osalemiseks tuleb hiljemalt 31. jaanuaril  2017 esitada elektrooniliselt ja digiallkirjastatult järgmised materjalid:
  • taotluse esitanud kõrgkooli ja kontaktisiku andmed (töökoht, e-post, telefon);
  • kõrgkooli / kõrgkooli teaduskonna põhjendus ning kinnitus eestikeelse õpiku vajalikkuse kohta;
  • õpiku kättesaadavuse tagamise meetmed ning tingimused (nt digitaalsel kujul e-õppe infosüsteemides, kirjastuse või kõrgkooli veebilehel, e-raamatupoodides, multimeediakandjal jne);
  • üldandmed autori(te)  kohta (nimi, teaduskraad, töökoht, postiaadress, e-post, telefon);
  • üldandmed õpiku kohta (ligikaudne maht lehekülgedes,  õppeühikutes või ainepunktides, õpiku kavandatav valmimisaeg, võimalike kasutajate ligikaudne arv);
  • õpikus käsitletavate teemade loend;
  • originaalõpiku ühe tervikliku osa näidis koos  IKT-põhiste lahendustega (näiteks interaktiivsed testid, simulatsioonid, animatsioonid, videod jms) 
  • tõlkeõpiku tervikliku osa tõlkenäide koos originaaliga;
  • info tõlkelitsentsi hinna ja hankimise kohta;
  • õpiku koostamise tegevuste ajakava (tegevus, tähtaeg, vastutajad).
Materjalid tuleb saata eestikeelsete kõrgkooliõpikute  programmi rakendusüksusele SA Archimedes.
Lisainformatsioon: programmi koordineerija Asse Sild, asse.sild@archimedes.ee
telefon 699 9398.
Esitatud taotluste hulgast valitakse välja kuni 10 õpikukavandit ning SA Archimedes sõlmib kõrgkooli ja autori(te)ga kolmepoolse lepingu õpiku valmimise toetamiseks. Konkursitingimustele vastavate taotluste puudumisel võib juhtkomitee kuulutada välja uue konkursi.

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind on riigi keeleauhind, mis määratakse igal aastal ühele füüsilisele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.

Auhinna määrab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri juhitava komisjoni ettepanekul. Keeleauhind antakse laureaadile üle 24. veebruaril koos riigi teadus- ja kultuuripreemiatega. Esimest korda anti keeleauhind välja 1989. aastal. Alates 2004. aastast on auhind riiklik.

Ettepanekuid auhinna määramiseks võivad esitada:

  • juriidilised isikud, mille põhikirjas või -määruses on sätestatud eesti keele või kultuuri alane tegevus;
  • Haridus- ja Teadusministeerium;
  • isikud, kellele on antud F. J. Wiedemanni keeleauhind.

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid:

1989    Henn Saari

1990    Hella Keem, Erich Raiet

1991    Pent Nurmekund

1992    Rein Kull, Valev Uibopuu

1993    Rudolf Karelson, Uno Liivaku

1994    Nikolai Baturin, Paul Saagpakk

1995    Lennart Meri

1996    Juhan Peegel

1997    Eduard Leppik

1998    Mari Must, Huno Rätsep

1999    Tiiu Erelt, Uno Mereste

2000    Ellen Uuspõld

2001    Ülle Viks, Eduard Vääri

2002    Valdek Pall

2003    Mati Hint, Helju Vals

2004    Viivi Maanso

2005    Haldur Õim

2006    Heldur Niit

2007    Kristiina Ross

2008    Mati Erelt

2009    Ilse Lehiste

1010    Ain Kaalep

2011    Tiit-Rein Viitso

2012    Mari Tarand

2013    Valve-Liivi Kingisepp

2014    Arvo Krikmann

2015    Leelo Tungal

2016    Uno Laur

Eesti Vabariigi teaduspreemiad

Eesti Vabariigi teaduspreemiaid määratakse Eesti teadustöötajatele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadustöö tulemuste eest. Igal aastal määratakse:

  • kaks preemiat pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest;
  • kaheksa aastapreemiat eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde esiletõstmiseks;
  • teaduspreemia väljapaistva avastuse eest – vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest.

Parimaid teadustöid tõstetakse esile kaheksas teadus- ja arendustegevuse valdkonnas:

  • täppisteadused;
  • keemia- ja molekulaarbioloogia;
  • tehnikateadused;
  • arstiteadus;
  • geo- ja bioteadused;
  • põllumajandusteadused;
  • sotsiaalteadused;
  • humanitaarteadused.

Riigi teaduspreemiate komisjon kuulutab preemiate konkursi välja preemiate määramise aastale eelneva aasta 21. novembriks. Ettepanekuid preemia määramiseks võivad komisjonile esitada ülikoolide ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogud, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikud, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Teenusmajanduse Koda.

Aastapreemia kandidaadi ülesseadmiseks esitada:

  • motiveeritud esildis (kuni 3 lk); teaduskollektiivi puhul formuleerida iga kollektiivi liikme isiklik teaduslik panus;
  • curriculum vitae (kuni 3 lk);
  • tulemusega seotud eelmise nelja aasta (2013-2016) jooksul ilmunud publikatsioon(id).

Riigi teaduspreemiate komisjon ootab ettepanekuid 16. detsembriks 2016. a aadressil: Eesti Teaduste Akadeemia, Kohtu 6, 10130 Tallinn. Materjalid esitada paberkandjal või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna mälupulgal.

Aastapreemiaga varem autasustatud teadustöötajaid ja teaduskollektiive võib taasesitada aastapreemia määramiseks 10 aasta möödudes preemia määramisest uuel tasandil teadustöö eest.

Aastapreemia saanud teadustööde tsükli ühtegi osa ei ole lubatud kaasautorite poolt järgmistel aastatel aastapreemiale esitatavate teadustööde tsüklite osana kasutada.

Preemiad määrab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri esildisel komisjoni ettepanekute alusel. Preemiad antakse preemiate saajatele üle Eesti Vabariigi aastapäeval.

Üliõpilaste teadustöööde riiklik konkurss

Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on väärtustada teadus- ja arendustegevust üliõpilaskonnas, stimuleerida üliõpilaste aktiivsust teadus- ja arendustegevuse alal ning avaldada tunnustust teadus- ja arendustegevuses väljapaistvaid tulemusi saavutanud üliõpilastele ja üliõpilaskollektiividele.

Konkursi kuulutab igal aastal hiljemalt 30. juunil välja haridus- ja teadusminister käskkirjaga järgmistes valdkondades:

  • bio- ja keskkonnateadused;
  • ühiskonnateadused ja kultuur;
  • terviseuuringud;
  • loodusteadused ja tehnika.

Konkurss kuulutatakse välja järgmistel astmetel:

  • rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustööd;
  • magistriõppe üliõpilaste teadustööd;
  • doktoriõppe üliõpilaste teadustööd.

Konkursil võivad osaleda kõik konkursi toimumisega samal või sellele eelneval kalendriaastal:

  • Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registris registreeritud õppekavade järgi õppivad üliõpilased;
  • välisriigis õppivad Eesti Vabariigi kodakondsusega või Eestis alalist elamisluba omavad üliõpilased;
  • eelnevatest koosnevad kollektiivid.

Konkursil osalemiseks esitab üliõpilane konkursi toimumisega samal või sellele eelneval kalendriaastal valminud ja nõuetekohaselt vormistatud uurimistöö (esimese või teise aasta üliõpilane erandina ka referatiivse töö), publikatsiooni või muu materjali töö kohta.

Konkursi läbiviimiseks moodustab haridus- ja teadusminister teadus- ja arendustegevuse eri valdkondade tunnustatud teadlastest, Eesti Teadusagentuuri ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatest kuni 16-liikmelise konkursikomisjoni. Konkursi tulemused kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga konkursikomisjoni ettepanekule tuginedes.

Kasvatusteaduslike tööde riiklik konkurss

Kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi eesmärk on väärtustada ja ergutada kasvatusteaduslikku uurimistööd, õhutada selle tulemuste publitseerimist ja avaldada tunnustust kasvatusteaduslike uurimustööde tegijatele.

Konkursi kuulutab igal aastal välja haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Konkurss kuulutatakse välja kaheksas kategoorias:

  • eesti keeles publitseeritud teadustööd/artiklid;
  • võõrkeeles publitseeritud teadustööd/artiklid;
  • publitseeritud ja/või aprobeeritud doktoritööd (preemia auhind on Heino Liimetsa nimeline);
  • magistritööd;
  • populaarteaduslikud tööd;
  • didaktilis-rakenduslikud tööd;
  • õpikud (üld-, kutse- ja kõrgharidusõpikud, mida täiendavad metoodilised juhendmaterjalid ja õpetajaraamat).

Konkursi läbiviimiseks moodustatakse Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi, Sihtasutuse Eesti Teadusagentuuri ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatest 8-liikmeline konkursikomisjon. Konkursitulemused kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga tuginedes konkursikomisjoni ettepanekule. Parimaid konkursitöid auhinnatakse rahalise auhinnaga ning nende autoreid ja juhendajaid tunnustatakse tänukirjaga.

Teaduse populariseerimise projektikonkurss

Teaduse populariseerimise riikliku projektikonkursi eesmärk on toetada kavandatavaid tegevusi, mille kaudu toimub teadustegevuse tutvustamine ja laiemale avalikkusele mõistatavamaks tegemine, teaduse, teadussaavutuste ja teadlaste töö populariseerimine ning huvi äratamine teadustegevuse ja teadlase elukutse vastu.

Konkursi kuulutab igal aastal välja haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Konkursil võivad osaleda ja taotlusi konkursil osalemiseks võivad esitada kõik teadust populariseerivad füüsilised ja juriidilised isikud. Konkursile saab esitada taotlusi järgnevates kategooriates:

  • õpilastele ja avalikkusele suunatud ürituste, teaduspäevade, konkursside ja muude teadust populariseerivate tegevuste korraldamine;
  • õpiotstarbeliste audio-visuaalsete materjalide koostamine;
  • näituste korraldamine ja väiksemahuliste eksponaatide soetamine;
  • muude teadust populariseerivate ürituste ja tegevuste läbiviimine.

Konkursile esitatud projektide läbivaatamiseks moodustab haridus- ja teadusminister konkursikomisjoni, kuhu kuuluvad Eesti Teadusagentuuri, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning muude organisatsioonide esindajad.

Eesti teaduse populariseerimise auhinna riiklik konkurss

Eesti teaduse populariseerimise auhinna riikliku konkursi eesmärk on:

  • väärtustada ja ergutada tegevusi, mille kaudu toimub teadustegevuse tutvustamine avalikkusele;
  • avaldada tunnustust sellesuunalise silmapaistva töö eest üksikisikutele ja kollektiividele, kes on olnud edukad teaduse, teadussaavutuste ja teadlaste töö populariseerimisel laiemale avalikkusele mõistetavamaks tegemisel ja/või edukalt äratanud noortes huvi teaduse ja teadlase ning inseneri elukutsete vastu.
Konkursi kuulutab igal aastal hiljemalt 30. juunil välja haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Konkursil võivad osaleda ja taotlusi konkursil osalemiseks esitada kõik Eestis teadust populariseerinud üksikisikud ja kollektiivid. Konkursi kandidaatideks võivad olla nii tegevteadlased, teaduskollektiivid, trükiväljaannete esindajad, audio-visuaalse meedia ja elektrooniliste kanalite esindajad, innovatiivsete meetodite kasutajad kui ka teised üksikisikud ja kollektiivid.

Taotlusi konkursil kandideerimiseks võivad eelpoolnimetatud isikud ja kollektiivid esitada ise ja auhinnale kandideerimiseks võib esitada ka teisi isikuid ja kollektiive nende nõusolekul. Konkursile võib kandideerimiseks esitada ühekordseid tegevusi või tegevuste sarju, originaaltrükiseid, artikleid või artiklite sarju, telesaateid või -sarju, audio-visuaalseid materjale, veebilehekülgi.

Õpilasleiutajate riiklik konkurss

Õpilasleiutajate riikliku konkursi eesmärk on väärtustada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni õpilaskonnas, stimuleerida õpilaste aktiivsust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alal ning avaldada tunnustust teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis väljapaistvaid tulemusi saavutanud õpilastele ja õpilaskollektiividele, nende juhendajatele ja õpetajatele ning õppeasutustele.

Konkursi kuulutab igal aastal hiljemalt 30. juunil välja haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Konkurss kuulutatakse välja järgmistes kategooriates:

  • 1.–4. klass;
  • 5.–9. klass;
  • 10.–12. klass.

Konkursil võivad osaleda kõik konkursi väljakuulutamise hetkel 6–19-aastased Eestis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivad õpilased ning nimetatud isikutest koosnevad kuni 3-liikmelised õpilaskollektiivid (edaspidi osaleja). Konkursil osalemiseks esitab osaleja Sihtasutusele Eesti Teadusagentuur konkursi toimumisega samal või sellele eelneval kalendriaastal valminud nõuetekohaselt vormistatud konkursitöö (näiteks joonise, kontseptsioonikirjelduse, kasuliku mudeli, prototüübi või muu materjali). Konkursil osalemiseks võib konkursitöö esitada ka osaleja juhendaja või õpetaja osaleja nõusolekul.

Konkursi läbiviimiseks moodustab haridus- ja teadusminister teadus- ja arendustegevuse eri valdkondade tunnustatud teadlastest, disaineritest, inseneridest, õpetajatest, leiutajatest, Eesti Teadusagentuuri, teaduskeskuse AHHAA ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatest kuni 18-liikmelise konkursikomisjoni. Konkursi tulemused kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga, tuginedes konkursikomisjoni ettepanekule.

Õpilaste teadustööde riiklik konkurss

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on:

  • väärtustada teadus- ja arendustegevust noorte hulgas;
  • stimuleerida noorte aktiivsust teadus- ja arendustegevuse alal;
  • avaldada tunnustust teadus- ja arendustegevuses väljapaistvaid tulemusi saavutanud noortele.

Konkursi kuulutab käskkirjaga igal aastal hiljemalt 31. detsembriks välja haridus- ja teadusminister. Konkursil võivad osaleda kõik konkursi väljakuulutamise hetkel 14-19-aastased Eestis õppivad õpilased ja üliõpilased, kes on õppima asunud konkursi väljakuulutamise aastal, ning nimetatud isikutest koosnevad kuni kolme-liikmelised kollektiivid.

Konkursi läbiviimiseks moodustab haridus- ja teadusminister teadus- ja arendustegevuse erinevate valdkondade tunnustatud teadlastest ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajast vähemalt seitsme-liikmelise konkursikomisjoni.

Konkurss toimub kahes voorus. Esimeses voorus hindab konkursikomisjon konkursile laekunud konkursitöid ning valib välja konkursitööd, mille autorid kutsutakse teise vooru. Teises voorus toimub intervjuu esimese vooru läbinud konkursitööde autoritega. Konkursitulemused kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga konkursikomisjoni ettepanekule tuginedes.

 

Viimati uuendatud: 13. jaanuar 2017