TALIS

TALIS (The Teaching and Learning International Survey) on OECD poolt läbiviidav rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, millega kogutakse andmeid õppekeskkonna ning õpetajate töötingimuste kohta.

TALISe eesmärk on hankida võtmetähtsusega andmeid õpetajate, õpetamise ja õpetajate rolli kohta õppeprotsessis nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Andmete analüüs võimaldab võrrelda sarnaste väljakutsetega riike, et õppida erinevatest lähenemisviisidest ja nende mõjust õpikeskkonnale koolides ning arendada välja tipptasemel õpetaja elukutse. Uuring on ühtlasi heaks võimaluseks õpetajatele ja koolijuhtidele avaldada oma arvamust ning anda sellega panus hariduspoliitika kujundamisse.

Eesti on osalenud kõigis TALIS uuringutes. Esimene TALIS uuring viidi läbi 2008. aastal ning selles osales 24 riiki. 2013. aastaks kasvas osalejate arv juba 34 riigini ning 2018. aastal osales uuringus 48 riiki. 2024. a toimub TALISe uuring neljandat korda.

TALIS 2024 viiakse läbi ajavahemikul 12.02-29.03.2024. Põhiuuringusse valiti juhuvalimi teel igast riigist 200 kooli ning neist 20 õpetajat, kes õpetavad 7.-9. klassides ja koolijuht.

Uuringu tulemused avalikustatakse 2025. aastal.

Kontakt

  • Eneken Juurmann, haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõunik, Eesti esindaja TALIS 2024 juhtnõukogus, e-post: [email protected]
  • Gunda Tire, TALIS 2024 Eesti siseriiklik koordinaator, e-post: [email protected]

TALIS 2018

TALIS-e uuringus osales 3083 7.-9. klasside õpetajat ja 201 koolijuhti.

Uuring annab meile võimaluse saada teada, kuidas näevad õpetajaametit õpetajad ja koolijuhid ise.

Tulemustest saab välja tuua, et

  • Kasvanud on nende õpetajate hulk, kes tunnevad, et nende amet on ühiskonnas väärtustatud
  • Eesti õpetajad on hea erialase ettevalmistusega ja tunnevad, et saavad õpilastega hästi läbi
  • Endiselt on oluline küsimus õpetajate järelkasvu tagamine ja toetamine.

Eesti õpetajad tunnevad enam, et nende amet on väärtustatud

  • Kui 2013. a leidis ainult 13,7% õpetajatest, et nende amet on ühiskonnas väärtustatud, siis viie aastaga on see näitaja tõusnud 26,4%-ni (OECD riikide keskmine 25,8%).

  • Sealjuures on viimase viie aasta jooksul ametisse sisenenud õpetajate sea see näitaja oluliselt suurem – 39%.

  • Üle poolte uute sisenejate jaoks pole õpetajaamet olnud esimeseks karjäärivalikuks, kuid ametisse sisenemise peamisteks motiivideks on olnud soov panustada õpilaste arengusse, aidata kaasa sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele ning panustada ühiskonna arengusse.

  • Oma töö ja kooliga on õpetajad sealjuures üldiselt väga rahul.

Eesti õpetajad on hea ettevalmistusega, saavad õpilastega hästi läbi ja osalevad täiendkoolitustel

  • Eesti õpetajaskond paistab TALISes osalenud riikide võrdluses välja oma hea professionaalse ettevalmistuse, pikaajalise töökogemuse ning järjepideva professionaalse arendamise poolest.

  • Nii õpetajate kui koolijuhtide hinnangul valitsevad meie koolides õpilaste ja õpetajate vahel head suhted. Üha rohkem õpetajaid süstib õpilastesse usku, et nad suudavad koolis hästi toime tulla ning aitavad neil väärtustada õppimist.

  • Senisest enam tullakse toime käitumisprobleemide ohjamisega ning õpetajate enesetõhusus on võrreldes 2013. aastaga suurenenud.

  • Eesti õpetajad teistest riikidest vähem aega administratiivsetele ülesannetele nii klassi-tunnis kui ka väljaspool seda ning kasutavad tunnis rohkem aega tegelikuks õpetamiseks ja õppimiseks.

Meil on ka kitsaskohti, mida me teame ja millega me tegeleme:

  • Jätkuvalt püsib lõhe Eesti õpetajate ning koolijuhtide tegelike praktikate ning uskumuste vahel – kuigi õpetajad hindavad ja teavad õpilasi aktiviseerivaid õpetamisviise, siis neid kasutatakse üldiselt teistest riikidest vähem.
  • Laiem üldsus hindab endiselt õpetajaametit kõrgemalt kui õpetajad ise.
  • Uuring toob välja vajaduse panustada enam alustavate õpetajate toetamisse, et uued tulijad kooli püsima jääksid.
  • Toetust vajavad oma karjääri jooksul ka kogenud õpetajad, sest kiiresti muutuv ühiskond ja vajadused seavad neile üha uusi väljakutseid. Näiteks IKT valdkond, mis on olnud üle pooltel õpetajatel osa tasemekoolitusest ja kolmveerandil osa ka hiljutisest täiendusõppest, aga ainult kolmandik tunneb end selles vallas hästi ettevalmistatud
  • Keskmine Eesti 7. – 9. klassi õpetaja on 49-aastane, 54% Eesti õpetajatest on vanemad kui 50 aastat. Eesti koolijuhid on keskmiselt 53 aastat vanad ning 21% meie koolijuhtidest on vanuses 60 ja enam. Meie suur väljakutse on endiselt õpetajate ja koolijuhtide järelkasvu tagamine, õpetaajameti atraktiivsuse kasvatamine ning kõigi õpetajate toetamine.

TALIS 2013

TALIS-e uuringus osales 3129 Eesti 7.–9. klassi õpetajat ja 197 koolijuhti ehk 38% põhikooli ülemise astme õpetajatest ja 49% koole, kus õpetatakse 7.–9. klassi.

Uuring näitab õpetajate ja koolijuhtide endi hoiakuid ning hinnanguid oma tööle ja töökeskkonnale.

Uuringus osales kokku 34 riiki.

  • Keskmine Eesti 7.–9. klassi õpetaja on pedagoogilise haridusega 48-aastane naine, kes on õpetajana töötanud 22 aastat. Võrreldes teiste riikidega on meie põhikooli ülemise astme õpetajad vanemad, pikema staažiga ja nende hulgas on vähem mehi. Viimase viie aasta jooksul on õpetajaskonna vananemine süvenenud.
  • Eestis on uuringus osalenud riikide seas üks madalaim õpilaste ja õpetajate suhtarv ning väikseimad klassid. Samas ilmnevad Eesti koolide ja klasside suuruses suured erinevused maapiirkonnas ja linnades asuvate koolide vahel. Õpilaste ja õpetajate keskmiselt madala suhtarvu varjukülg on, et õpilaste arvu languse tõttu töötavad pooled Eesti maapiirkondade koolide õpetajad osakoormusega, sest koolidel pole neile täiskoormust pakkuda.
  • Võrreldes 2008. aastaga on tunduvalt paranenud Eesti õpetajate hinnangud õpetajate ja õpilaste vahelistele suhetele. Kui viie aasta eest väitis 84% uuringus osalenud õpetajatest, et enamikke tema kooli õpetajaid huvitab, mida õpilased arvavad, siis nüüd väitis nii peaaegu 92% õpetajaid. Samas esineb direktorite hinnanguil sageli õpilastega seotud distsipliiniprobleeme, nagu kooli hilinemine, puudumine ja spikerdamine ning ka vaimne vägivald kaasõpilaste ning õpetajate suhtes.
  • Eesti õpetajatel on head enesetäiendamise võimalused ning õpetajad tegelevad enesetäiendamisega rohkem kui teiste riikide õpetajad keskmiselt. Enesetäiendustegevuste sisu peavad Eesti õpetajad valdavalt mõjusaks ja tajuvad nendes osalemise takistusi keskmisest vähemal määral.
  • Jätkuvalt püsib lõhe Eesti õpetajate tegelike õpetamispraktikate ning uskumuste vahel - kuigi õpetajad hindavad ja teavad õpilasi aktiviseerivaid õpetamisviise, siis neid kasutatakse üldiselt teistest riikidest vähem. Eesti koolijuhid on rahvusvahelises võrdluses vähem hõlmatud õppe-kasvatustööd toetavatesse tegevustesse.
  • Eesti õpetajad ja koolijuhid on oma tööga ja ka oma kooliga üldiselt rahul, kuid väga rahulolematud õpetajaameti staatusega ühiskonnas. Ainult 14% uuringus osalenud õpetajatest ja 12% koolijuhtidest usub, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud. Õpetajate rahulolematus ei tulene seega mitte niivõrd tööst ja koolikeskkonnast, kuivõrd õpetajate poolt tajutud õpetajaameti madalast staatusest ühiskonnas.

Viimati uuendatud 14.02.2024