Rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC

PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) on rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring.

Uuringu eesmärk on koguda teavet täiskasvanute igapäevaste tegevuste, näiteks lugemise, informatsiooni otsimise, arvutite ja infotehnoloogia kasutamise, samuti hariduse ning töökogemuse kohta. PIAACi tulemused aitavad poliitikakujundajatel paremini aru saada, kuidas haridus ja koolitus parandavad täiskasvanute põhioskusi, mis on vajalikud edukaks osalemiseks tööturul, poliitilistes protsessides ja kogukonnas. Täiskasvanute võtmeoskuste ja haridustaseme üheaegne mõõtmine annab poliitikakujundajatele täiskasvanute oskustest senisest palju täielikuma pildi.

PIAAC on kõige laialdasem täiskasvanute oskuste uuring, mis kunagi on läbi viidud. Uuringus osaleb 33 riiki, andmeid kogutakse ligi 150 000 elaniku kohta vanuses 16 kuni 65 aastat. Eestis korraldab uuringut Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Statistikaametiga.

Eesti osales uuringus esimest korda 2008–2015. Perioodil 2018–2024 osaleme PIAACi kordusuuringus. Tegemist on ajalist ja rahalist panust arvestades ühe mastaapsema uuringuga, millest Eesti osa võtab. Uuringu tulemused esitatakse temaatilistes aruannetes.

Lisainfo

PIAAC uuring 2008–2015

Kokku osales uuringus 33 riigi umbes 200 000 inimest vanuses 16 kuni 65 aastat, Eestist 7632 inimest. Mõõdeti kolme peamist infotöötlusoskust:

  • funktsionaalne lugemisoskus ja selle aluseks olevad baasoskused;
  • matemaatiline kirjaoskus;
  • tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskus.

Mitmed analüüsid on näidanud nende oskuste kasvavat tähtsust, et tööturul toime tulla. Ühtlasi on need oskused vajalikud ka edukaks toimetulekuks kaasaaegses infoküllases ühiskonnas. Vähemtähtis pole seegi, et need oskused on võrreldavalt mõõdetavad ja õpitavad, mis tähendab, et neid saab poliitika kujundamisega mõjutada.

Eestis arvestati PIAACi tulemusi näiteks elukestva õppe strateegia väljatöötamisel. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) on koostanud oma oskuste strateegia. Eestis viis PIAAC uuringut läbi Haridus- ja Teadusministeerium.

Uuringut rahastati Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist programmi „PIAAC-Eesti“ raames.

Olulisemaid tulemusi

  • Funktsionaalse lugemis- ja matemaatilise kirjaoskuse põhjal võib öelda, et Eesti hariduse kvaliteet on maailmas konkurentsivõimeline: alla 30-aastastest põhi- ja keskharidusega noortest on paremad vaid üksikute riikide analoogsed grupid, kõrgharidusega noorte oskused on keskmisel tasemel.
  • Meie arvutikasutusoskuse ja –julguse ning tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse tase on oodatust madalam. Heade ja väga heade probleemilahendusoskustega on vaid iga neljas täiskasvanu. 30% ei oska või ei julge uut tehnoloogiat kasutada.
  • Oskuste osas on Eesti pigem võrdne ühiskond: riigisisesed erinevused erineva hariduse, perekondliku tausta ja sooga inimeste vahel on võrreldes teiste riikidega suhteliselt väikesed. Tähelepanu vajaksid piirkondlikud ja kodusest keelest tulenevad erinevused ja tippude vähesus.
  • Oskuste kohta kehtib põhimõte: „kasuta või kaotad“, mis tähendab seda, et omandatud oskused on kerged kaduma, kui neile igapäevaelus või tööl kasutust ei leita. Seejuures on oskuste kasutussagedus Eestis keskmisel, tööl aga pigem alla keskmise taseme.

Aruanded

PIAACi 2008–2015 uuringu tulemuste põhjal avaldati kaheksa temaatilist aruannet.

1 | 1
1 | 1

PIAAC Põhjamaade võrgustiku koostöös valmis 2015. aastal Eesti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani andmetel põhinev kogumik Adult Skills in the Nordic Region.

PIAACi uuringus töödeldakse isikuandmeid valimiisikutega kontakteerumiseks, PIAACi uuringus kogutud andmete ühendamiseks erinevate registrite andmetega ning temaatiliste analüüsiraportite, uuringute ja muude analüütiliste tekstide loomiseks.

PIAACi uuringud töötlevad isikuandmeid Haridus- ja Teadusministeerium vastutava töötlejana ning Statistikaamet volitatud töötlejana.

  • Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed vastutava töötlejana on: registrikood 70000740, asukoha aadress Munga 18, 50088 Tartu.
  • Statistikaameti andmed volitatud töötlejana on: registrikood 70000332, asukoha aadress Tatari 51, 10134 Tallinn.

Haridus- ja Teadusministeerium on määranud PIAACi Eesti andmekaitsespetsialisti, kelle kontaktandmed on:
e-posti aadress: [email protected]
postiaadress: Munga 18, 50088 Tartu
telefon: 7350204

PIAACi uuringus töödeldakse isikuandmeid kooskõlas Isikuandmete kaitse seaduse ja Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusega.

PIAACi uuringus kogutakse andmeid vastanute nõusolekul. Nõusolek kinnitatakse spetsiaalsel nõusolekuvormil allkirjaga enne küsitlusega alustamist.

PIAACi uuringus kogutavad põhiandmed vastanute kohta

  • Andmed haridustee kohta sh lõpetatud haridustasemed, kõrgeima haridustaseme õppevaldkond, kõrgeima haridustaseme omandamise aeg, katkestatud õpingud, pooleli olevad õpingud
  • Andmed mitteformaalse õppe kohta sh viimasel 12 kuul osaletud koolituste arv, viimase koolituse valdkond, kestus, eesmärk, osalemise rahastaja(d), tööalane kasu
  • Andmed tööturustaatuse kohta sh staatus uuringus osalemise hetkel, pausid töötamises ja nende põhjused, tööstaaž
  • Andmed praeguse või viimase töökoha kohta sh töö valdkond, amet, peamised tööülesanded, töötamise vorm, lepingu tüüp, erinevate tegevuste tegemine töökohal (nt artiklite lugemine, e-kirjade saatmine, blankettide täitmine), töötasu, organisatsiooni suurus
  • Andmed sotsiaal-demograafilise tausta kohta sh vanus, sugu, sünniriik, vanemate sünniriik, kodused keeled
  • Andmed igapäevaelus kasutatavate oskuste ja tehtavate tegevuste kohta sh arvuti jms digiseadmete kasutamine, artiklite/aruannete/juhendite lugemine, e-riigi teenuste kasutamine
  • Andmed töökeskkonna kohta sh töötavad, iseseisvus töökohal, meeskonnatöö, tagasiside
  • Andmed vastaja hoiakute ja tajutava elukvaliteedi kohta sh vabatahtlik töö, eluga rahulolu, tervisega rahulolu
  • Andmed valimiisiku perekonna kohta sh laste arv, 14-aastasena leibkonnas olnud inimeste arv, vanemate haridus ja töökoht
  • Andmed sotsiaal-emotsionaalsete oskuste kohta sh hinnangud oma püsivusele, emotsionaalsele stabiilsusele, korrahoidmisele, inimeste usaldamine

Registritest päritavad põhiandmed vastanute kohta

  • Andmed praeguse ja endise töökoha kohta
  • Andmed sissetuleku kohta
  • Andmed pere kohta sh abielustaatus, laste arv, vanemate sünniriik
  • Andmed kodakondsuse, päritolu ja elukoha kohta
  • Andmed haridustee kohta
  • Andmed töövõime kohta
  • Andmed saadud toetuste, hüviste ning kindlustuste kohta

Valimiisikute õigused

  • õigus taotleda juurdepääsu enda kohta käivatele isikuandmetele;
  • õigus nõuda andmete parandamist;
  • õigus nõuda andmete kustutamist;
  • õigus piirata isikuandmete töötlemist;
  • õigus esitada vastuväiteid isikuandmete töötlemisele;
  • õigus nõuda isikuandmete ülekandmist;
  • õigus, et isiku kohta ei võetaks vastu otsust, mis põhineb automatiseeritud töötlusel;
  • õigus nõusoleku tagasivõtmisele.

Nimetatud õiguste kasutamiseks tuleb esitada allkirjastatud põhjendatud taotlus aadressile [email protected].

Lisaks on valimiisikutel oma isikuandmete väärkasutamise kahtluse korral võimalus kaevata Andmekaitse Inspektsioonile spetsiaalse rikkumisteate vormi kaudu, mis on leitav Andmekaitse Inspektsiooni kodulehel. Rikkumisteade tuleb saata aadressile [email protected].

Statistikaamet kasutab teiega kontakteerumiseks ja teie isiku kinnitamiseks teie isikuandmeid (eesnimi, perekonnanimi, e-postiaadress, telefoninumber, vanus, sugu) Rahvastikuregistrist. Statistikaametil on ligipääs Rahvastikuregistrile riikliku statistika tegemiseks riikliku statistika seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks. Riikliku statistika tegemiseks kogutud isikuandmete vastutav töötleja on Statistikaamet.

Andmete kogumise õiguslik alus

Haridus- ja Teadusministeeriumi õigus teadusuuringute läbiviimiseks tuleneb:

  1. Vabariigi Valitsuse seadus § 58 lg 1: Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, arhiivinduse, noorsootöö ja erinoorsootöö ja keele valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
  2. Eesti Vabariigi haridusseadus § 6 lg 2 p 9: Haridus-ja Teadusministeerium osaleb riikliku teaduspoliitika elluviimises ja tellib haridusalaseid uurimistöid.
  3. Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus § 5 lg 3: Ministeeriumi põhiülesanded: 3) poliitika mõju analüüsimine, uuringute korraldamine ja statistika koostamine.

Eesti kutsuti PIAACi uuringut läbi viima 17. oktoobril 2008 saabunud OECD kirjaga (AG/2008.646.ma) Haridus- ja Teadusministeeriumile.
Programm „PIAAC-Eesti“ kinnitati 16. veebruaril 2010. a haridus- ja teadusministri käskkirjaga nr 135.

PIAACi uuringu teine laine on kinnitatud haridus- ja teadusministri 8. juuni 2015 käskkirjaga 235 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ elluviimine“.

PIAACi läbiviimine on Täiskasvanuhariduse programmi 2019-2022 tegevuseks nr 2.5.

Andmete edastamine

Küsitlusega kogutud isikuandmeid ei edastata kolmandatele isikutele. Isikutel, kes ei ole konfidentsiaalsuslepinguga Haridus- ja Teadusministeeriumi ehk vastutava töötleja PIAACi analüütikud või konfidentsiaalsuslepinguga Statistikaameti töötajad, saavad andmetega töötada vaid Statistikaameti serveris teadlase töölaua teenuse raames vastava lepingu ja konfidentsiaalsuskohustuse sõlmimisel teaduslikul eesmärgil.

Andmete säilitamine ja kustutamine

Kogutud isikandmeid säilitatakse pseudonümiseeritud kujul 20 aastat, et oleks võimalik uuringuga kogutud andmeid võrrelda järgmiste PIAACi uuringute andmetega. Võti pseudonümiseeritud andmete tagasipööramiseks säilitatakse Statistikaametis ning sellele on juurdepääs vaid ühel volitatud töötajal. Teie pseudonümiseeritud andmed pööratakse tagasi isikuandmeteks registritest juurde seotud andmete värskendamiseks, kui see on vajalik teadusuuringu läbiviimiseks. Pärast andmete uuendamist need taas pseudonümiseeritakse.

PIAAC uuringu esimene etapp toimub 2021. aasta suvel.

Uuringu ajakava

  • ettevalmistav etapp, 2018–juuni 2021
  • uuringu esimene etapp, juuni–september 2021
  • uuringu teine etapp (põhiuuring), august 2022–aprill 2023
  • uuringutulemuste avalikustamine, 2024. aasta lõpp

Uuringu esimene etapp viiakse läbi valitud omavalitsustes. Esindatud on võimalikult erinevad piirkonnad – suur- ja väikelinnad, maapiirkond – ning kaasatud nii eesti kui vene emakeelega elanikud. Põhivalimisse kuulub 3200 ja reservvalimisse 640 inimest. Uuringus osalemiseks küsitakse valimisse sattunud inimestelt nõusolek. Küsitlus viiakse läbi vastaja kodus või mõnes muus küsitlejale ja vastajale sobivas kohas.

COVID-19 viiruse leviku ennetamine

Küsitluse turvaliseks läbiviimiseks võetakse kasutusele kõik Terviseameti poolt soovitatud kaitsevahendid COVID-19 leviku tõkestamiseks. Terviseamet avaldab oma kodulehel COVID-19 nädala epiidülevaate viiruse leviku kohta maakonniti. Jälgime olukorda iganädalaselt ning küsitleja ei alusta tööd enne, kui haigestumine piirkonnas on keskmine või alla selle. Kõik meie küsitlejad on läbinud Terviseameti poolt korraldatud COVID-19 leviku tõkestamise meetmete koolituse. Küsitleja hoiab terve küsitluse aja küsitletavaga kahemeetrilist distantsi ning on varustatud järgmiste kaitsevahenditega:

  • visiir ja mask;
  • desinfitseeriv vahend käte ja pindade puhastamiseks;
  • ühekordsed kummikindad;
  • prügikott isikukaitse- ja puhastusvahendite utiliseerimiseks.

Küsitluse läbiviimine

Küsitlus algab taustaküsimustiku täitmisega, mille käigus küsitleja ise kannab uuringus osaleja vastused arvutisse. Taustaküsimustiku täitmine võtab keskmiselt aega 30-45 minutit.

Järgnevalt lahendab uuringus osalev inimene iseseisvalt tahvelarvutis erineva raskusega ülesandeid. Ülesanded on uuringusse valinud rahvusvahelised ekspertgrupid. Ülesannete lahendamine võtab eeldatavalt aega umbes 40-50 minutit, kuid ajalist piirangut ei ole seatud.

Uuringu täitmisel on raskusaste individuaalne, st ülesannetega liigutakse edasi olenevalt sellest, kuidas vastatatakse eelnevatele küsimustele. Uuringu esimeses etapis vastab inimene vaid ühe juhuslikult selgunud põhioskuse küsimustele. Neid küsimusi on rohkem kui põhiuuringus, st keskmine vastamise aeg ei ole lühem. Põhiuuringus on eeldatavasti küsimuste arv väiksem, kuid igaüks lahendab ülesandeid kõigist kolmest oskuste moodulist.

Kuigi uuritavad oskused ei kata kõiki, mida edukas toimetulek ühiskonnas eeldab, on tegu oskustega, mis on:

  • laiapõhjalised ja vajalikud, et osaleda aktiivselt tööturul, hariduses ja ühiskonnaelus;
  • aluseks mitmete teiste oskuste omandamisele;
  • õpitavad, mistõttu saab neid poliitika kujundamisega mõjutada.

Lisaks vahetule oskuste mõõtmisele kogutakse PIAAC uuringu raames palju taustinfot ka näiteks vastanute haridustee, töökogemuse, sotsiaalmajandusliku tausta ja infotöötlusoskuste kasutussageduse kohta tööl ja kodus. Selle info kogumise eesmärk on muuhulgas võimaldada oskuste jaotuse analüüsimist ühiskonna erinevate gruppide lõikes ning hinnata oskuste taseme ja kasutussageduse mittevastavust. PIAACi taustinfo küsimustik avaldatakse pärast uuringu lõppemist.

2008.–2015. a taustinfo küsimustik koosnes kümnest suuremast plokist, vastavalt osadele nimetustega A – osa J.
Osa A – Üldine info vastaja kohta
Osa B – Haridus ja koolitus
Osa C – Praegune tööalane staatus ning tööajalugu
Osa D – Praegune töökoht
Osa E – Eelmine töökoht (kui vastaja küsitluse toimumise ajal ei töötanud)
Osa F – Töökohal kasutatavad üldised oskused
Osa G – Töökohal kasutatavad lugemis-, arvutus- ja IKT oskused
Osa H – Igapäevaelus kasutatavad lugemis-, arvutus- ja IKT oskused
Osa I – Mitmesugused küsimused vastaja kohta
Osa J – Taustinformatsioon pere, vanemate ja koduse keele kohta

Taustaküsimustiku kontseptuaalne raamistik (inglise keeles)

Infotöötlusoskused

PIAAC uuringu raames mõõdetakse laiapõhjalisi infotöötluseks vajalikke oskusi nagu funktsionaalne lugemisoskus, matemaatiline kirjaoskus ja probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas.

Lisaks sellele uuritakse lugemise aluseks olevaid baasoskusi.

Tegemist on oskustega, mis on eduka toimetuleku aluseks nüüdisaegses infoküllases ühiskonnas.

PIAACiga mõõdetakse järgmisi täiskasvanute põhioskusi:

  • Funktsionaalne lugemisoskus – võime mõista ja kasutada mitmesugustes kirjalikes tekstides leiduvat infot. See on teiste oskuste ning majandusliku ja sotsiaalse arengu põhitingimus.
  • Matemaatiline kirjaoskus – võime kasutada, tõlgendada ja edasi anda matemaatilist infot. See on väga tähtis oskus ajal, mil inimesed puutuvad igapäevaelus kokku üha mitmekesisema ja suurema hulga arvulise ning matemaatilise infoga. Matemaatiline kirjaoskus käib käsikäes lugemisoskusega ning on oluline hinnata, kuidas need kaks oskust on teineteisega seotud.
  • Probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas – võime leida, hinnata ja kasutada erinevatest allikatest pärit digitaalset teavet probleemide lahendamiseks, näiteks raamatu otsing raamatukogu elektroonilises kataloogis või vajaliku info leidmine keerulisel veebilehel.
  • Lugemise ja arvutamise baasoskused – need sisaldavad lugemise algoskusi nagu lause ja lõigu mõistmine ning matemaatika algoskusi nagu arvude mõistmine (näiteks kui palju on pildil objekte ja milline arv on suurim). See moodul aitab eristada neid, kellel puuduvad baasilised lugemisoskused, nendest, kes oskavad küll lugeda, ent kellel on raskusi loetust arusaamisega. 

Näidisülesanded

Kirjaoskus

Küsimus 1.

Lugege lasteaia reeglid läbi.

Küsimusele vastamiseks puudutage loendit.

Hiljemalt mis ajaks peaksid lapsed lasteaeda jõudma?

Küsimus 2.

Lugege artikkel läbi.

Küsimusele vastamiseks lohistage vastus õigesse kohta. 
Tuginedes toiduteadlaste juhistele, järjestage allpool toodud kolm säilitusviisi, lähtudes sellest, kui tõenäoliselt hoiavad need leiva värskena. 

Täiustatud kavandamissüsteem ehk APS

Küsimus 1.

Vaadake kaarti ja ülesande teksti. Küsimusele vastamiseks puudutage kaardi sihtkohti.

Kell on 8 hommikul. Palun täitke tekstis loetletud ülesanded. 

Kavandage kiireim tee nende ülesannete täitmiseks. Pidage meeles ajapiiranguid. 

Kui olete lõpetanud, puudutage valikut RAKENDA.
Värskendatakse kaardi all näidatud kogusõiduaega.

Küsimus 2.

Vaadake kaarti ja ülesande teksti. Küsimusele vastamiseks puudutage kaardi sihtkohti.

Kell on 8 hommikul. Palun täitke tekstis loetletud ülesanded. 

Kavandage kiireim tee nende ülesannete täitmiseks. Pidage meeles ajapiiranguid. 

Kui olete lõpetanud, puudutage valikut RAKENDA.
Värskendatakse kaardi all näidatud kogusõiduaega.

Arvutusoskus

Küsimus 1.

Vaadake skaala jaotisi. Puudutage suurendusklaasi.
Puudutage vastusekasti ja sisestage klaviatuuril vastus küsimusele.

Milline on skaalal toodud kaal kilogrammides (kg)? Andke vastus ühe kümnendkoha täpsusega.

Küsimus 2.

Lugege teavet värvi Scrub & Wear kohta. Küsimusele vastamiseks puudutage teabelehte. 

Soovite oma majas ühe ruumi üle värvida.
Olete arvutanud ruumi seinte kogupindala ja otsustanud, et kannate peale vaid ühe värvikihi.

Leidke teabelehelt kõik andmed, mida vajate, et arvutada ostmiseks vajalik värvipurkide arv. 

Arvutusoskuse osad

Küsimus 1.

Küsimus 2.

Lugemisoskuse osad

Küsimus 1.

Lugege lauset. 

  • Puudutage nuppu JAH, kui lause on loogiline.
  • Puudutage nuppu EI, kui lause ei ole loogiline.

Küsimus 2.

Lugege artiklit, mida kuvatakse ekraanil. 

Kui jõuate lauseni, kus kaks sõna on alla joonitud, puudutage seda sõna, mis sobib lausesse. 

Funktsionaalse lugemisoskuse näidisülesanne

„Eelkooli reeglid“ on näide lihtsast funktsionaalse lugemisoskuse ülesandest. Vastajal paluti tekstis märkida, mis kell hiljemalt peavad lapsed lasteaias olema. Tegemist on trükitekstiga, mille kontekstiks on igapäevaelu. Ülesande lahendamine eeldab teksti põhjal info hankimist ja määratlemist.

Baasiliste lugemisoskuste näidisülesanded 

Sõnavaraülesanded

Iga sõnavaraülesanne koosnes pildist ja selle all olevatest sõnadest, millest üks tähistas pildil kujutatud objekti. Vastaja ülesanne oli tõmmata ring ümber juuresoleva pildiga sobivale sõnale.

Lause mõistmine

Lause mõistmise ülesannete puhul pidi vastaja hindama, kas lause on mõtestatud või mitte. Kui lause oli mõtestatud, pidi vastaja tõmbama ringi ümber vastusele JAH, kui lause oli mõttetu, siis vastusele EI.

Kolm tüdrukut sõi bussi. JAH EI
Mees sõitis rohelise autoga. JAH EI
Kõige kergem õhupall hõljus selges taevas. JAH EI
Mugav padi on pehme ja linn. JAH EI
Inimene, kes on kakskümmend aastat vana,
on vanem kui inimene, kes on kolmkümmend
aastat vana.
JAH EI

Lõigu mõistmine

Lõigu mõistmist mõõtnud ülesannete puhul paluti vastajal lugeda lõikudena esitatud teksti, milles ta pidid valima kahest allajoonitud sõnast ühe, mis sobis teksti sisuga, ja sellele ringi ümber tõmbama.

Tekst 2: Kiri toimetajale

Toimetajale: Eile teatati, et bussisõidu maksumus tõuseb. Piletite hinnad tõusevad alates järgmisest naisest / kuust kahekümne protsendi võrra. Olles igapäevane ühistranspordi kasutaja, olen sellest jalast / hinnatõusust häiritud. Ma saan aru, et kütuse / õpilase hind on tõusnud. Ma saan ka aru, et sõitjad peavad bussiteenuse eest õiglast hinda / madu maksma. Olen nõus maksma natuke rohkem, sest ma sõltun bussist, et eesmärgile / tööle saada. Kuid kahekümneprotsendiline tõus / onu on liiga suur.

Selle hinnatõusuga on eriti raske nõustuda, teades, et linnal on plaanis uus staadion ehitada. Valitsus kulutaks selle projekti peale miljoneid, kuigi meil on üks teadus / staadion juba olemas. Kui staadioni ehitus edasi lükata, saaks osa sellest rahast bussipiletite hindade / vaadete tõusu kompenseerimiseks kasutada. Siis saame mõne aasta pärast otsustada, kas meil on tõesti veel ühte spordirõivast / spordiväljakut vaja. Andke palun linnavalitsusele teada, et see küsimus teile korda läheb, tulles järgmisele avalikule koosolekule /raamile.

Matemaatilise kirjaoskuse näidisülesanne

„Tuulegeneraatorid“ on keskmise raskusastmega ülesanne, kus vastajal paluti juuresolevas artiklis sisalduva info põhjal kirja panna, kui palju tuulegeneraatoreid oleks tarvis, et asendada tuumajaama toodetava elektri kogust. Ülesande kontekstiks on ühiskond ja kogukond. Selle sisus on nii koguseid kui arve ning lahenduse leidmiseks tuleb arvutada.

Tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse näidisülesanne

„Veebiotsing“. Selles ülesandes pidi vastaja panema ennast tööotsija rolli ning otsima ja hindama tööga seotud infot kunstlikus veebikeskkonnas, milles oli võimalik kasutada tavapärase veebikeskkonnaga sarnaseid töövahendeid. Vastajal oli võimalik klõpsata linkidel, liikuda lehtede vahel, kasutades selleks nuppe „Edasi“ ja „Tagasi“ ning ikooni „Avaleht“, samuti sai lisada järjehoidjatesse lehti ja vaadata või muuta neid, mis olid sinna juba lisatud. Ülesande alguses avanes vastaja ees otsingumootori leht, millel oli esitatud loetelu viie töövahendusfirma veebilehtedest.

Ülesande edukaks lahendamiseks pidi vastaja külastama kõiki veebilehti ja tegema kindlaks, kas info saamine vabade töökohtade kohta eeldab veebilehe kasutajaks registreerumist või tasu maksmist. Ühele või teisele veebilehele jõudmiseks pidi vastaja klõpsama vastaval lingil. Veebilehelt vajaliku info saamiseks võis olla vaja täiendavat navigeerimist (näiteks lehele „Rohkem infot“, vaata „Veebiotsing 2“). Kui asjakohane info oli leitud (vaata „Veebiotsing 3“), pidi vastaja otsustama, kas see vastab seatud kriteeriumidele või mitte. Kui vastas, pidi ta lisama selle lehe järjehoidjatesse ja liikuma pärast seda „Tagasi“ nupu kaudu otsingumootori lehele. Kui info kriteeriumidele ei vastanud (veebileht nõudis kasutajaks registreerumist või tasu maksmist), pidi kasutaja liikuma tagasi otsingumootori lehele, antud lehekülge järjehoidjatesse lisamata.

"Veebiotsing 1"

"Veebiotsing 2"

"Veebiotsing 3"

PIAACi andmeid saavad kasutada kõik huvilised, kuid andmete kasutamisel tuleb silmas pidada, et oskuste tulemused on esitatud tõepäraste väärtustena ja andmeanalüüsis tuleb sellest tulenevalt arvesse võtta teatud iseärasusi. IEA on andmete korrektseks analüüsimiseks loonud SPSS andmeanalüüsi tarkvaral toimiva programmi Data Analyzer.

  • OECD mikroandmetega avalikuks kasutamiseks mõeldud andmebaas (Public Use Data File)

    Andmebaas on kättesaadav OECD kodulehel, kust on võimalik mikroandmeid endale riikide kaupa alla laadida. Tegu on andmebaasiga, kus ei näidata andmeid, mis võiksid kombinatsioonides võimaldada isikute kaudset tuvastamist.
  • PIAAC Põhjamaade andmebaas

    Eesti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koostöös valmib 2014. aasta märtsis PIAAC Põhjamaade andmebaas, mis sisaldab lisaks nimetatud riikide küsitlusandmetele ka mitmesugust infot erinevatest registritest. Registriandmed puudutavad haridust ja omandatud kutseid, hõivet ja töötust, töötasu, eri toetusi ja riiki kolimist. Andmebaasi avamise hetkel sisaldab see registriandmeid 2008. ja 2011. aasta kohta. Tulevikus lisatakse andmebaasi ka aastate 2014. ja 2017. kohta käivad tunnused. Andmete esitamisel on peetud silmas, et isikuid poleks võimalik tuvastada.

    Sellele andmebaasile pääsevad ligi vaid teadlased ja analüütikud Taani Statistikaameti kaudu, esitades selleks taotluse Taani Riiklikule Sotsiaaluuringute Keskusele. Taotluse peavad heaks kiitma kõigi viie riigi PIAAC projektijuhid.

  • Rahvusvaheline andmebaas, mida on võimalik kasutada veebipõhise analüüsiprogrammi International Data Explorer abil

Ka see andmebaas on kättesaadav OECD kodulehelt. Analüüsiprogrammi võimalused erinevaid analüüsimeetodeid kasutada on piiratud, kuid sellega on väga mugav teha lihtsaid risttabeleid ja kiireid ülevaateid nii tabelite kui ka joonistena. Programmi suur eelis on, et see ei nõua andmete allalaadimist ning võtab ise arvesse tuletatud väärtustest ja replikatsiooni kaaludest tulenevaid erisusi, samuti on analüüsid sellega kiiremad. Ka saab programmiga teha sobivaid jooniseid.

Analüüsiprogrammi vajakajäämised lisaks analüüsimeetodite piiratustele:

  • selles andmebaasis pole kõiki tunnuseid;
  • vähem kui 60 vaatlusega gruppide kohta käivaid tulemusi ei näidata;
  • sagedusanalüüsides esitatakse üksnes osakaalud, vastavate vaatluste arvu valimis ei ole võimalik näha.

PIAAC-Eesti esimese uuringu raames toimus kaheksa avalikku koolitust, kus tutvustati PIAAC uuringut, andmete iseärasusi ja nendega arvestamist andmeanalüüsil, lisaks ka PIAACi seoseid nt PISA uuringuga.

Et PIAACi andmete kasutamine võib eeldada pisut suuremat süvenemist, loodi lisaks e-koolituste sari „Kuidas analüüsida PIAACi andmeid Stataga?“. See pakub kõigile huvilistele tutvuda andmeanalüüsi võimalustega täpselt siis, kui huvi tekib, ja vaadata iga klippi täpselt nii mitu korda, kui soovi on. Sarjas on hetkel neli videot, milles Andres Võrk õpetab, kuidas analüüsida PIAACi andmeid Stataga. Koolitussari puudutab PIAACi  2008.–2015. a uuringu andmete analüüsi.

„PIAACi andmed Statas: andmete importimine ja ühendamine“

„PIAACi andmed Statas: kuidas saada Statasse käsud, mida on PIAACi andmete analüüsimiseks vaja?“

„PIAACi andmed Statas: käskude paketi PIAACTOOLS kasutamine“

„PIAACi andmed Statas: käskude paketi REPEST kasutamine“

1 | 1

Viimati uuendatud 31.12.2023