Sa oled siin

Tööturu ja õppe tihedama seostamise programm

Programmi eesmärk on viia õppimisvõimalused vastavusse tööturu vajadustega. Samuti suurendada erialase kvalifikatsiooniga inimeste arvu nii nooremate kui ka vanemate seas.

Programmi maksumuseks on aastani 2020 kavandatud 51 miljonit eurot. Rahastamise mahtu täpsustatakse igal aastal riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve arutelude käigus.

Programm on koostatud Eesti elukestva õppe strateegia 2020 rakendamiseks.

 

 

 

 

Tegevused

Tööjõuvajaduse seire ja prognoosisüsteemi loomine

Luuakse ja käivitatakse oskuste arendamise koordinatsioonisüsteem OSKA, mis koondab info tööturul vajalike võtmeametite ja -oskuste kohta, et õppimisel ja õpetamisel saaks paremini arvestada tööturu vajadustega.
OSKA eesmärk on vähendada erialase kvalifikatsioonita inimeste arvu, sest hariduslike valikute tegemiseks on info tööturul toimuvate muutuste kohta kättesaadav.

Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamine

Põhikoolide, gümnaasiumide, kutsekoolide ja kõrgkoolide õppuritele luuakse võimalusi praktiliseks ettevõtlusõppeks. Ettevõtlikkust arendatakse kõigil haridustasemetel.
Töötatakse välja juhendmaterjalid ning õppevara, toetakse koostööd ettevõtjate, kohaliku kogukonna ja teiste organisatsioonidega.
Arendatakse ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe koostöövõrgustikku, kogutakse ja vahendatakse häid teadmisi ja kogemusi nii Eestist kui ka mujalt maailmast, kohandatakse neid kohalikele oludele ja toetakse nende rakendamist.
Õpetajakoolituse õppekavades arendatakse ettevõtlikkuse käsitlemist aineüleselt.

Kutsehariduse kvaliteedi hindamine

Kvaliteedi tõstmiseks akrediteeritakse kõigi kutsekoolide õppekavarühmad ja pakutakse koolidele sisehindamiseks koolitust ja nõustamist.

Kutsehariduse maine tõstmine

Arendatakse välja terviklik infopakett, et suurendada koolilõpetajate ning täiskasvanute teadlikkust kutseõppest ning kujundada elanikkonnas, eriti üldhariduskoolide õpilaste ja õpetajate seas, positiivset hoiakut kutsehariduse suhtes.
Töö ja meisterlikkuse väärtustamiseks, kutseõppe ja edukate kutseõppurite esiletõstmiseks jätkatakse kutsemeistrivõistluste korraldamist.
Kutseõppeasutuste töötajatele pakutakse kommunikatsioonialast täienduskoolitust ning individuaalset nõustamist.
Lisaks korraldatakse taotlusvoorud kutseõppeasutustele kutseõppe populariseerimiseks kohalikul või riigi tasandil.

Praktikasüsteemi arendamine

Praktikakorraldust kaasajastatakse märgatavalt. Koolitatakse praktikajuhendajaid, töötatakse välja praktikatoetused.
Õpetajakoolituse, õppeasutuste ja tööandjate koostöö toel suurendatakse õppurite valmisolekut tööturul toimetulekuks.
Arendatakse välja praktika infosüsteem ja koostatakse juhendmaterjale.

Õpipoisiõppe laiendamine

Õpipoisiõpe toimub praktikakohas ettevõttepoolse juhendaja käe all, teoreetilised teadmised omandatakse kutseõppeasutuses. Selle eesmärk on aidata kaasa kutseõppe seostamisele tööturu vajadustega, erialase kvalifikatsiooniga inimeste arvu suurendamisele, ettevõtetele sobiva tööjõu hankimisele ja koolitamisele.
Õpipoisiõpet eristab tavapärasest õppest eelkõige see, et õpipoisile makstakse tasu, vähemalt 2/3 õppemahust on praktiline õpe ja ettevõttel on suurem vastutus õppe läbiviimisel.
Tugevdatakse kutsekoolide ja  ettevõtjate koostöösuhteid, ettevõtteid kaasatakse õppeprogrammide koostamisse. Täiendavad õppekohad luuakse riikliku koolitustellimuse alusel, lähtuvalt ettevõtete vajadustest ja valmisolekust õpipoiste koolitamiseks.

Keeleõpe

Luuakse mitmekesiseid ja paindlikke võimalusi eesti keele omandamiseks eesti keelest erineva ema- või kodukeelega inimestele ja võõrkeelte omandamiseks
Praegune probleem on, et igal aastal tuleb tööturule suur hulk inimesi, kelle eesti keele oskus pole piisaval tasemel, et töötada erialaselt sobiva ametikohal, õppida soovitud õppeasutuses või lihtsalt tulla igapäevaelus toime.
 

Mõõdikud

Tegevus

Mõõdik

2014 algtase

2015

2020

OSKA süsteemi loomine

Tegutsevate valdkonnanõukogude arv

0

5+1

20+1

Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamine kõigil haridustasemetel

Ettevõtlusmooduli kasutusele võtnud õppeasutuste osakaal (%)

0

5

90

Kutsehariduse kvaliteedi tõstmine

Kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide õppekavarühmade akrediteerimiskordade arv

0

 

270

Kutsehariduse maine tõstmine

Õpilaste teadlikkus kutseõppe võimalustest –vastajate osakaal (%), kes on hästi kursis õppimisvõimalustega kutseõppeasutustes

61% põhikool

57% gümnaasium

 

70%

65%

Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses

Programmis osalevate õppeasutuste osakaal kõigist vastavatest õppeasutustest (%)

0

50

80

Õpipoisiõppe laiendamine

 

Õpipoisiõppes osalenute arv

583

 

700

8000

Õpipoisiõppes osalevate ettevõtete arv

 

100

350

Keeleõpe

Tegevuses osalenute arv

0

700

3000

 

Viimati uuendatud: 26. jaanuar 2016