Teadustaristu rahastamine

 

Teaduskollektsioonid

Teaduskollektsioon on püsivat teaduslikku väärtust omav ja peamiselt teadustegevuse eesmärgil kasutatav süstematiseeritud, säiliku tasandil kataloogitud või säilikuna dokumenteeritud artefaktide või looduslike objektide ning infokandjate kogu. Teaduskollektsiooni säilimise, arendamise ja teadustööks kättesaadavuse tagab kollektsiooni haldav teadus- ja arendusasutus.

Sama eriala teaduskollektsioonid moodustavad Eesti piires virtuaalse ühenduse ehk rahvuskollektsiooni. Rahvuskollektsioone on kokku kümme. Humanitaarteaduslike kollektsioonide alla kuuluvad arheoloogia, eesti keele, kultuuriloo, rahvaluule ja vanaraamatu rahvuskollektsioonid. Loodusteaduslike kollektsioonide alla kuuluvad botaanika, geoloogia, mikrobioloogia, mükoloogia ja zooloogia rahvuskollektsioonid.

Haridus- ja teadusministrit nõustab teaduskollektsioone puudutavates küsimustes ekspertnõukogu, kuhu kuuluvad kõikide rahvuskollektsioonide esindajad. Ekspertnõukogu hindab teaduskollektsiooniderahastamise taotlusi, teeb ettepanekuid teaduskollektsioonide rahastuseks, viib läbi kollektsioonide hindamist ning nõustab muudes küsimustes.

Teaduskollektsioonide ekspertnõukogu:
  • Lembi Lõugas – ekspertnõukogu esimees, Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi arheobioloogia ja muinastehnoloogia osakonna vanemteadur, esindab arheoloogia rahvuskollektsiooni;
  • Olle Hints – loodusteaduslike kollektsioonide aseesimees, Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi vanemteadur; esindab geoloogia rahvuskollektsiooni;
  • Mari Sarv – humanitaarteaduslike kollektsioonide aseesimees, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur, esindab rahvaluule rahvuskollektsiooni;
  • Olavi Kurina – Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur; esindab zooloogia rahvuskollektsiooni;
  • Liis Ermus – Eesti Keele Instituudi soome-ugri keelte ja murrete osakonna assistent ja helitehnik, esindab eesti keele rahvuskollektsiooni;
  • Merike Kiipus – Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu juhataja, esindab kultuuriloo ja vanaraamatu rahvuskollektsiooni;
  • Lea Leppik – Tartu Ülikooli Muuseumi teadusdirektor, esindab kultuuriloo rahvuskollektsiooni;
  • Thea Kull – Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi teadur, esindab botaanika rahvuskollektsiooni;
  • Ain Heinaru – Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi geneetika professor, esindab mikrobioloogia rahvuskollektsiooni;
  • Kadri Pärtel – Eesti Maaülikooli mükoloogiliste kogude kuraator, esindab mükoloogia rahvuskollektsiooni;
  • Priit Tamm – Eesti teadusagentuuri teadustaristute nõunik;
  • Martin Eessalu – Hariduse- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna peaekspert.

Iga viie aasta tagant viiakse läbi teaduskollektsioonide perioodiline hindamine, mille käigus hinnatakse kollektsioonide eelnevat tegevust ja nõuete täitmist. Järgmine perioodiline hindamine toimub 2016. aastal. Vahepealsel ajal võivad kollektsioonid soovi korral läbida ka erakorralise hindamise, mis toimub samade põhimõtete alusel. Sel juhul saavad kollektsioonid esitada ministeeriumile taotlusi hindamiseks iga aasta 15. oktoobriks. Aruandevorm tuleb esitada digiallkirjastatult e-posti teel martin.eessalu@hm.ee

Erakorralise hindamise aruandevorm
Erakorralise hindamise juhend

Perioodilise või erakorralise hindamise positiivselt läbinud kollektsioonid saavad Haridus- ja Teadusministeeriumilt taotleda rahastamist.

Hindamise läbinud teaduskollektsioonid:

Asutus

Kollektsioon

Rahvuskollektsioon

Eesti Keele Instituut

Eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiiv

eesti keel

Eesti Kirjandusmuuseum

Eesti Rahvaluule Arhiivi rahvaluulekogud

rahvaluule

Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kogud

kultuurilugu

Vanaraamatu kollektsioon

vanaraamat

Eesti Maaülikool

Botaanilised kogud

botaanika

Mükoloogilised kogud

mükoloogia

Zooloogilised kogud

zooloogia

Mullamuuseum

geoloogia

Tallinna Tehnikaülikool

Geoloogia Instituudi geoloogilised kogud

geoloogia

Tallinna Ülikool

Ajaloo Instituudi arheoloogiakollektsioonid

arheoloogia

Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi haridusloolised kogud

kultuurilugu

Eesti Humanitaarinstituudi Eesti Semiootikavaramu

kultuurilugu

Akadeemilise Raamatukogu kultuuriloolised kogud

kultuurilugu

Tartu Ülikool

Arstiteaduskonna Inimese Mikrobioota Biopank

mikrobioloogia

Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi looduslike ja laboratoorsete mikroobitüvede kollektsioon

mikrobioloogia

Filosoofiateaduskonna eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv

eesti keel

Filosoofiateaduskonna arheoloogiakogud ja -arhiiv

arheoloogia

Tartu Ülikooli Raamatukogu vanaraamatu kogud

vanaraamat

Tartu Ülikooli Raamatukogu kultuuriloolised kogud

kultuurilugu

Ajaloo muuseumi kultuuriloolised kogud

kultuurilugu

Kunstimuuseumi kultuuriloolised kogud

kultuurilugu

Loodusmuuseumi geoloogiline kogu

geoloogia

Loodusmuuseumi mükoloogilised kogud

mükoloogia
Loodusmuuseumi zooloogilised kogud

zooloogia

Loodusmuuseumi botaanilised kogud

botaanika

Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teaduskogud

kultuurilugu

Teaduskollektsioonidele kehtivad nõuded, rahastuse taotlemise ja rahastamisotsuste tingimused ja kord on kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega „Teaduskollektsioonidele esitatavad nõuded ning teaduskollektsioonide finantseerimise taotlemise, taotluste läbivaatamise ja finantseerimise otsustamise tingimused ja kord“. Finantseerimise taotlemine toimub igal aastal Eesti Teadusinfosüsteemi kaudu. Taotluse esitamise tähtajaks on iga aasta 15. november.

Juhend taotlejale

Haridus- ja Teadusministeerium toetab teaduskollektsiooni säilimist, arendamist ja teadustööks kättesaadavaks tegemist aastas umbes  841 350 ulatuses.

Teadusraamatukogud

Teadusraamatukogu on avalikku teenust osutav raamatukogu, mille ülesanne on teadusinformatsiooni kogumine, säilitamine, töötlemine ja kättesaadavaks tegemine.

Teadusraamatukogule esitatavad nõuded, teadusraamatukogu nimetamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. Raamatukogude nimetamise taotlusi võetakse vastu igal aastal 1.-15. veebruarini. Taotlused vaatab läbi ning ettepanekud haridus- ja teadusministrile teadusraamatukogude nimetamiseks teeb selleks otstarbeks moodustatud teadusraamatukogude ja arhiivraamatukogude nimetamise komisjon.

Teadusraamatukogu ja arhiivraamatukogu nimetuse taotlemiseks laekunud taotluste läbivaatamiseks nõuandev komisjon:

  • Indrek Reimand – komisjoni esimees, Haridus- ja Teadusministeerium
  • Mats Estonius – Tallinna Ülikool
  • Andres Koppel – Eesti Teadlaste Liit
  • Anna Laido – Teadus- ja Arendusnõukogu
  • Margus Pärtlas – Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
  • Meeli Veskus - Kultuuriministeerium
  • Martin Hallik – Tartu Ülikooli
  • Liina Siib – Eesti Kunstiakadeemia
  • Jüri Lehtsaar – Eesti Maaülikool
  • Mart Ustav – Eesti Teaduste Akadeemia
  • Erkki Truve – Tallinna Tehnikaülikool

Teadusraamatukogude küsimuses nõustab haridus- ja teadusministrit Teadusraamatukogude Nõukogu, kelle ülesanneteks on teadusraamatukogude:

  • tegevuse põhiküsimuste arutamine ning haridus- ja teadusministrile ettepanekute tegemine;
  • tegevuse koordineerimisega seotud ettepanekute esitamine haridus- ja teadusministrile;
  • komplekteerimiskava, lühi- ning pikaajaliste arengukavade ja ühisprojektide koostamine.

Teadusraamatukogude finantseerimise üldpõhimõttena on sätestatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses teadusinformatsiooni hankimine teadusraamatukogudele ühtse komplekteerimiskava alusel. Teadusraamatukogude ühtse komplekteerimiskava koostavad ning teevad selle igal aastal 1. novembriks Haridus- ja Teadusministeeriumile teatavaks teadusraamatukogud. Teadusinformatsiooni hankimise finantseerimist saavad Haridus- ja Teadusministeeriumilt taotleda haridus- ja teadusministri nimetatud teadusraamatukogud.

Teadusinformatsiooni hankimise eraldis on mõeldud:

  • teavikute jooksvaks ja järelkomplekteerimiseks teadus- ja arendustegevuse vajadustele vastavate kogude kujundamiseks;
  • elektroonilise teadusinformatsiooni hankimiseks, sealhulgas andmebaaside kasutuslitsentside ostmiseks;
  • teaduslikul otstarbel rahvusteavikute komplekteerimiseks.

Teadusraamatukogu omanik või haldaja esitab finantseerimistaotluse Haridus- ja Teadusministeeriumile igal aastal 1. novembriks. Finantseerimistaotlusele lisatakse:

  • komplekteerimiskava teadusvaldkondade kaupa koos prioriteetide äranäitamisega ja kohaga teadusraamatukogude ühtses komplekteerimiskavas;
  • kulutuste põhjendus kuni kolmel lehel koos teiste finantseerimisallikate loeteluga.

Teadusraamatukogudel on õigus esitada taotlusi elektroonilise teadusinformatsiooni ühishangete finantseerimiseks. Aastatel 2009-2014 rahastatakse elektroonilise teadusinformatsiooni ühishankeid programmi „E-teadusinfo“ kaudu. Programmi „E-teadusinfo" elluviijaks on Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium. Programmi kogumaksumus on 127 mln eurot. Programmi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning Eesti riigieelarve vahenditest.

Programmi „E-teadusinfo“ 2014. a eelarve ja tegevuskava

Teadus- või arhiivraamatukogu omanikul või haldajal on kohustus esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile aasta kulutuste aruanne paberkandjal ühes eksemplaris ja elektrooniliselt järgneva aasta 15. veebruariks.

Ülevaade teadus- ja arhiivraamatukogude finantseerimisest
2013. a eraldise jaotus

Teadustaristu teekaart

Teadustaristud on tingimused, ressursid ning nendega seotud teenused, mida teadlaskond vajab nii teaduse mõjusaks arendamiseks EL tasandil kui ka teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ning säilitamiseks. Teadustaristud hõlmavad peamist varustust, seadmeid, kollektsioone, arhiive ja ka struktureeritud informatsiooni, võimaldades teadustööks kasutada info-ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid taristuid ning teisi oma olemuselt unikaalseid taristu vorme.

Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi objektide loetelu:

Objektid on kinnitatud Vabariigi Valitsuse korraldusega Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ rakendusplaani lisana.

Teekaardi koosseisu lülitatavad infrastruktuurid võivad olla füüsilised objektid, teenust osutavad struktuurid ja liikmelisused rahvusvahelistes organisatsioonides. Nad võivad olla kas ühes kindlas kohas asuvad (single-sited, nt teleskoop, sünkrotron), hajus-struktuurid (distributed, nt biopankade võrgustik), millel võib olla ühine teenus või virtuaalsed (virtual, nt andmebaasid, arhiivid), millele on võimalik juurde pääseda lõppkasutaja töökohalt.

Teekaart on pikaajaline, 10-20 aasta perspektiiviga planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu uutest või kaasajastamist vajavatest riiklikult olulistest teaduse infrastruktuuriüksustest. Teekaarti täiendatakse iga kolme aasta tagant, et arvestada muutuvaid vajadusi ja võimalusi. Taristu lülitamine teekaardi koosseisu ei tähenda rahastamisotsust ega omista objektidele tähtsuse järjekorda, kuid teekaart on sisendiks edaspidistele investeeringuotsustele.

Eesti Teadusagentuuri juures tegutseb teadustaristu komisjon, kelle ülesandeks on Eesti Teadusagentuuri nõustamine teadustaristu teekaardi küsimustes, osalemine infrastruktuuri teekaardi uuendamisel, olemasolevate teekaardi objektide tegevuse analüüsimine ja ettepaneku tegemine teekaardi uuendamiseks.

Tuumiktaristu toetus

Tuumiktaristu on teadus- ja arendusasutusele kuuluv uurimisteemade täitmiseks vajalik taristu, mis on loodud avalikes huvides ja mida teadus- ja arendusasutuse kehtestatud tingimustel ja korras on võimalik kasutada ka teistel isikutel. Tuumiktaristu koondab kõrgetasemelist teadusaparatuuri või tehnoloogiaid ning kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Sellise taristu põhifunktsiooniks on teenindada oma ekspertiisi ja analüütiliste võimalustega valdkonna teadlasi, uurimis- ja arendusgruppe teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtlussektoris.

Tuumiktaristu loend kinnitatakse Eesti Teadusagentuuri juhatuse käskkirjaga. Tuumiktaristu toetuse taotlus esitatakse koos institutsionaalse uurimistoetuse taotlusega. Lisainfo kinnitatud tuumiktaristu loendi ja tuumiktaristu toetuse taotlemise kohta on kättesaadav Eesti Teadusagentuuri kodulehel.

Haridus- ja teadusministri määrus "Institutsionaalse uurimistoetuse taotlemise, määramise ja selle mahu muutmise tingimused ja kord"

Infrastruktuuri kulud

Riigi teadus- ja arendusasutuse infrastruktuurikulud kaetakse riigieelarvest selle ministeeriumi eelarve kaudu, kelle valitsemisalasse teadus- ja arendusasutus kuulub. Kohaliku omavalitsuse teadus- ja arendusasutuse infrastruktuurikulud kaetakse vastava valla või linna eelarvest.

Avalik-õigusliku juriidilise isikuna või selle asutusena tegutseva teadus- ja arendusasutuse infrastruktuurikulude katmist toetatakse riigieelarves selleks sihtotstarbeliselt ettenähtud vahenditest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu. Asutustele, kelle ei ole jätkuvaid sihtfinantseeritavaid teadusteemasid, eraldatakse infrastruktuuri kulude katmist institutsionaalse uurimistoetuse raames institutsionaalse uurimistoetuse mahu kinnitamise käskkirja alusel.

Eraõigusliku juriidilise isikuna tegutseva teadus- ja arendusasutuse infrastruktuurikulud katab eraõiguslik juriidiline isik. Eraõigusliku juriidilise isikuna tegutsev teadus- ja arendusasutus võib saada sihtotstarbelist toetust infrastruktuurikulude katmiseks riigieelarvest või valla või linna eelarvest.

Haridus- ja teadusministri määrus "Institutsionaalse uurimistoetuse taotlemise, määramise ja selle mahu muutmise tingimused ja kord"
Teadus- ja arendusasutuste infrastruktuurikulud 2014
Teadus- ja arendusasutuste infrastruktuurikulud 2013

 

Viimati uuendatud: 9. november 2015