Õpetajate ja koolijuhtide täiendusõpe ning hindamine peab toetama selliste pädevuste arengut. Õpetajate järelkasvu tagamiseks tuleb tõsta ameti mainet ja staatust. Amet peab muutuma köitvaks valikuks nii võimekatele noortele kui ka teise valdkonna töökogemusega inimestele.
Nii õpetajatel kui ka haridusasutuste juhtidel peab olema võimalik hinnata oma kutseoskuste taset, saada tagasisidet oma töösoorituse ja arenguvajaduste kohta ning tasu vastavalt oma panusele ja töö tulemuslikkusele. Tutvu haridusasutuse juhi kompetentsimudeliga.
Programm „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ on koostatud Eesti elukestva õppe strateegia 2020 rakendamiseks.
Programmi maksumuseks on aastani 2020 kavandatud ligi 30 miljonit eurot, millele lisandub õpetajate töötasu. Rahastamise mahtu täpsustatakse igal aastal riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve arutelude käigus.
Dokumendid
Eesmärgid
Programmi eesmärk on viia õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine ning hindamine vastavusse nüüdisaegse õpikäsitusega ning suurendada nende ametite köitvust.
- Õpetajate ja haridusasutuste juhtide täiendusõppesüsteemi kujundamine
- Õpetaja ja haridusasutuse juhi ameti atrakatiivsuse suurendamine ja väärtustamine
Tegevused
Senine õpetajate ja koolijuhtide killustatud täienduskoolitus asendatakse keskselt pakutava süsteemse ja kvaliteetse täiendusõppega, mis lähtub hariduspoliitikast ja uuringutest. Täiendusõppe korraldamine ja personaliarendus koondatakse erinevatest ministeeriumi sihtasutustest ühte (v. a. HITSA pakutav täiendusõpe).
Täiendusõppe kvaliteedi tagamiseks uuendatakse kvaliteedinõudeid koolituse pakkujale.
Algatatakse ja korraldatakse koolide ja ülikoolide ühiseid arendus- ja uuringuprojekte uueneva õpikäsituse rakendamiseks.
Õppimisel ja õpetamisel rakendatakse digitehnoloogiat senisest otstarbekamalt ja tulemuslikumalt (vt digipöörde programm), edendatakse koolimeeskondade koostöö- ja koosõppevorme.
Arendatakse välja õpetajahariduse kompetentsikeskused õpetajakoolituse eest vastutavate ülikoolide juures. Arendatakse õppejõudude pädevusi (sh rahvusvahelisel tasandil), et ka kõrgkoolis õpetamine lähtuks muutunud õpikäsitusest.
Õpetajakoolitusasutused arendavad välja praktilise tööga tihedalt seotud esma- ja täiendusõppekoolituse õppekavad õpetajatele ning loovad rohkem paindlikke võimalusi õpetajatele lisaeriala omandamiseks.
Luuakse võimalused asuda õpetajaametisse alternatiivsete õpiteede ja töökogemuse kaudu.
Koostöös partnerkoolidega edendatakse õpetajakoolituse praktikakorraldust.
Õpetajate keskmine töötasu tõstetakse tasemele, mis on võrdne Eesti kõrgharidusega spetsialisti keskmise palgaga.
Töötasu vastavusse viimiseks tööpanuse ja tulemuslikkusega töötatakse välja õpetajate ja õppejõudude töö tulemuslikkuse hindamise ja tasustamise alused.
Nüüdisajastatakse haridusasutuste juhtide pädevusnõuded ning luuakse neile töö- ja arengualase tagasiside andmise süsteem (hindamissüsteem), mida toetab ka e-lahendus.
Luuakse õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppe tõhusust toetavad infosüsteemid, mis lubavad hinnata oma koolitusvajadust ning leida sobivat koolitust.
Käivitatakse koolijuhtide järelkasvuprogramm, kuhu valitakse konkursi alusel parimad kandidaadid.
Luuakse õpetajaameti mainekuvandit tõstvad programmid, et õpetajaamet muutuks arvestatavaks valikuks nii noortele kui ka neile, kes kaaluvad elukutsevahetust.
Mõõdikud
Mõõdikud |
Algtase (aasta) |
2015 |
2020 |
Madalal tasemel oskustega (PISA uuringus alla 2. taseme saavutanud) õpilaste osakaal (%)
|
PISA 2012 9,1 10,5 5,0 |
8,3 9,2 5,0 |
PISA 2018 7,5 8,0 5,0 |
Põhikoolist väljalangevus kolmandas kooliastmes (%). |
0,60 (2012) |
Hoida taset |
<1 |
Õppetöö katkestajate määr (%)
|
1,1 (2012) 25,8 (2012) |
1 24 |
<0,8 <20 |
Osakaal koolitustel (maht vähemalt 30 akad t) osalenud õpetajatest ja haridusasutuse juhtidest, kes said koolituse lõppedes kvalifikatsiooni |
95% |
96% |
97% |
Koolijuhtide osakaal (%), kes võtsid ette meetmeid, toetamaks õpetajate koostööd uute õpetamispraktikate väljaarendamiseks |
TALIS 2013 58 |
Ei mõõdeta |
TALIS 2018 75 |
Õpilaste osakaal (%), kes väidavad, et on koolis õnnelikud |
PISA 2012 66 |
Ei mõõdeta |
PISA 2018 72 |
30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal (%) üldhariduskoolides |
10,30% (2012) |
11 |
>12,5 |
Konkurents õpetajakoolituse õppekohtadel |
Täpsustub 2015 |
Täpsustub 2015 |
Konkurss on kasvanud |
Õpetajate sooline struktuur naised/mehed (%) üldhariduskoolides |
85,7% : 14,3% (2012) |
84:16 |
75 : 25 |
Õpetajate osakaal (%), kes leiavad, et amet on ühiskonnas väärtustatud (TALIS) |
13,7 (2013) |
Ei mõõdeta |
20 |
Viimati uuendatud 16.06.2023