Noortevaldkond ja noortepoliitika

Noortevaldkonda kuulub noorsootöö, huviharidus, ande- ja noortepoliitika.

Noortepoliitika kujundab taustsüsteemi, mis toetab 7-26 aastaste noorte arenguks ja heaoluks eelduste ja võimaluste loomist ning ka valdkonna jätkusuutlikkust. Noortepoliitikal on olulised seosed järgnevate valdkondadega: haridus, sotsiaal, tööhõive-, kultuur, keskkond ja riigikaitse.

Noortepoliitika kujundamine on Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas lisaks haridus-, teadus-, arhiivi-ja keelepoliitikale.

Noortevaldkonna eest vastutavaks ministeeriumiks on Haridus- ja Teadusministeerium, mis kujundab terviklikku ja lõimitud noortepoliitikat. HTM-i rakendusasutus on Haridus- ja Noorteamet (Harno), mis muu hulgas koordineerib ja viib ellu noortevaldkonna tegevusi riikliku noortepoliitika raames.

Tervikuna vastutavad HTM ja Harno noortevaldkonna arengukava eesmärkide saavutamise eest haridus- ja noorteprogrammi tegevuste elluviimise kaudu. Kaasaegse noortevaldkonna kujunemisloo kohta Eestis saab täpsemalt lugeda Tartu Ülikooli Narva kolledži poolt koostatud õppematerjalist.

Noortevaldkonna strateegilise planeerimise ajajoon

  • Riigi tasandil toimub noortevaldkonna arengu strateegiline planeerimine aastast 2001, kui koostati „Eesti noorsootöö kontseptsioon“ ja „Eesti noorsootöö arengukava aastateks 2001–2004“. Aastal 1999 võeti vastu noorsootöö seadus.  
  • 2006. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks „Noorsootöö strateegia 2006–2013“. Strateegiaga võeti eesmärgiks kujundada välja ja rakendada noore tegelikest vajadustest ning väljakutsetest lähtuv koordineeritud ja eesmärgikindel tegutsemine erinevates eluvaldkondades ehk lõimitud noortepoliitika. Strateegia täitmise koondhinnang on toodud "Noorsootöö strateegia 2006–2013"  lõpparuandes
  • Lõimitud noortepoliitika elluviimiseks on kõigil ministeeriumidel oma vastutusvaldkondades kohustus arvestada noori puudutavate otsuste tegemisel noortepoliitika põhimõtetega. Aastal 2006 võeti vastu huvikooli seadus.
  • 2013. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks „Noortevaldkonna arengukava 2014–2020“. Arengukava aluseks võeti noorte olukord ja selle muutustrendid, ühiskonna arengud ja riigi ees seisvad väljakutsed, noortevaldkonna olukord ning suundumused Euroopas ja kogu maailmas. Arengukava täitmise kohta on võimalik lugeda siit.
  • 2021. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“. Arengukava lähtub senistest riigi ja rahvusvahelise tasandi kokkulepetest ja otsustest. Selles seatud eesmärgid ja tegevussuunad tulenevad noorte ees seisvatest väljakutsetest, noortevaldkonna seisust ja arenguvajadustest, ühiskonna ja riigi suundumustest ning lõimitud noortepoliitika põhimõtetest. Arengukava on sündinud koostöös noorte ja teiste noortevaldkonna osapoolte ning partneritega ning selle keskmes on erinevate väljakutsetega noored vanuses 7–26 eluaastat. 
  • Aastatel 2021–2035 keskendutakse noortevaldkonnas eesmärkidele ja tegevustele, mis aitavad saavutada positiivset muutust kõige olulisemate noorte ja ühiskonna ees seisvate väljakutsete osas. Arengukava üldeesmärk  - noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Arengukava ei kajasta teiste noortega seotud eluvaldkondade ja strateegiate noortele suunatud meetmeid, kuid omab nendega tihedaid seoseid.
  • Riigikogus menetleb juhtivkomisjonina noortevaldkonna teemasid kultuurikomisjon. 

Arengukava elluviimine

Arengukava elluviimine toimub haridus- ja noorteprogrammi kaudu.

Programmi tegevuste planeerimise ja elluviimise aluseks on noortevaldkonna arengukava strateegilised eesmärgid: 

  • HOOG - Noored on loov ja ühiskonda hoogsalt edasiviiv jõud – hariduse, kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade nügijad ning eestvedajad. 
  • OSA - Noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud. 
  • ISE - Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks. 
  • KINDLUS - Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil. 

Arengukava elluviimises osalevad lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Haridus- ja Noorteametile ka Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium ja Riigikantselei ning teised osapooled, eelkõige noortevaldkonna asutused ja organisatsioonid ning kohalikud omavalitsused.

Noortevaldkonna tegevusi viiakse ellu  ka Euroopa Liidu programmide Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpus kaudu. 

Rahvusvaheline koostöö

Noortepoliitika kujundamisel ja elluviimisel Eestis on suur roll nii Euroopa Liidu kui ka Euroopa Nõukogu noortepoliitikal. Koostöö põhineb Euroopa Nõukogu noortevaldkonna strateegiale 2030, mille eesmärgiks on Euroopa noorte võimestamine, et nad aktiivselt hoiaks ja kaitseks inimõigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid ning saaks neist ise kasu. Strateegia põhimõtteid viiakse ellu konkreetsemate prioriteetide ja tegevuskavade põhjal, millest viimane on loodud aastateks 2020–2021.

Eestil on noortevaldkonnas kahepoolne koostööleping Belgia flaami kogukonnaga ning tihe kogemustevahetus Soomega. Koostöö on suunatud eeskätt noortevaldkonna töötajate ja  organisatsioonide kogemuste vahetusele. Flandria koostöös osalevad lisaks Eestile ka Läti ja Leedu noortevaldkonna partnerid. Võimalused noortevaldkonna osapoolte koostööks on esile toodud ka mitmetes valdkondadeülestes rahvusvahelistes koostöölepetes. Täpsem info ministeeriumi välislepingute lehelt.

Viimati uuendatud 07.02.2024