Noorsootöö

Noorsootöö loob noore jaoks soodsad tingimused oma võimete avastamiseks ja huvidega tegelemiseks.

Noorsootöös osalemine annab  teadmised, kogemused ja oskused, et noor oskaks ja tahaks ümbritsevas elukorralduses kaasa rääkida ja ise muutusi algatada, toetab tulevikutöö planeerimist ning annab mitmekülgsed kogemused elus toimetulekuks. Eesti noorsootöö on mitmekesine, mis tähendab, et iga noor saab valida endale sobiva tegevusvõimaluse, kohtuda sarnaste huvidega eakaaslastega ja saada kuuluvus- ja koostöökogemus. Noorsootöö korraldamine lähtub noorest, tema huvidest ja vajadusest ning loob noore jaoks turvalise keskkonna oma võimete proovile panemiseks.

Noorsootöö korraldus 

Eesti noorsootöö korralduse kontekstis on omavalitsus ja riik partnerid. Riik loob seadusliku ja strateegilise raamistiku ning toetab omavalitsusi prioriteetsete teemade arendamisel ja teenuste tagamisel, kuid noorsootöö peamiseks korraldustasandiks on kohalik omavalitsus. Riigi tasandil juhib valdkonda Haridus- ja Teadusministeerium ning selle rakendusasutus Haridus- ja Noorteamet. Ministeeriumile on noorsootöö juhtimisel olulisteks partneriteks valdkonnas katusorganisatsioonidena tegutsevad noorsootöö- ja noorteühingud. 

Noorsootöö korraldamise kohustuse seab valla- või linnavalitsusele kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ning peamised ülesanded tulevad noorsootöö seadusest. Omavalitsustele toetuv korraldusmudel põhineb olulisel noorsootöö läbiviimise lähtekohal, et noorsootöö peab olema noorele võimalikult lähedal ning arvestab täiel määral riigi halduskorralduses kehtivat kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõtet. 

Kohalikel omavalitsustel on võim ja võimalus luua noori toetav arengukeskkond. Selleks määrab valla- või linnavalitsus oma haldusterritooriumil noorsootöö prioriteedid, sätestab nende saavutamiseks vajalikud ülesanded valla või linna arengukavas ning korraldab valdkonna igapäevatööd. Omavalitsustes pakuvad noorsootöö teenuseid munitsipaal- ja erasektori asutused ja organisatsioonid, luues noortele võimalusi osaleda erinevates tegevustes ja keskkondades nagu näiteks malevad, laagrid, noortekeskused ja noorteühingud. 

Riiklike toetusprogrammide kaudu toetab riik kohalike omavalitsuste tegevust, et suurendada noorsootöö kättesaadavust ning tagada parema kvaliteediga teenused noortega seotud asutustes. 

Eri tasanditel on laialt levinud praktika, kus noorsootöö praktilise elluviimise ülesanded on delegeeritud kodanikuühendustele.  

Rohkem infot

Noorsootööst Haridusportaalis

Strateegiline partnerlus noorsootöövaldkonna katusorganisatsioonidega

Lähiaastatel (2022-2024) on noorsootöövaldkonna eesmärkideks: 

  • noorsootöö valdkonna kvaliteedi arendamine;
  • noorte võimestamine noorte ühistegevuse (noorteühingute) kaudu.

Aastateks 2022-2024 on Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilisteks partneriteks noorsootöö valdkonnas:  

Eesti Noorsootöötajate Kogu, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti 4H, Eesti Skautide Ühing, Eesti Gaidide Liit, Eesti Väitlusselts, MTÜ YFU Eesti, MTÜ Avatud Vabariik, Noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis (TORE), Eesti Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liit.  

Viimati uuendatud 22.08.2023