Noorsootöö rahastamine

Noorsootöö rahastamine kohaliku omavalitsuse eelarvest toimub vastavalt linna või valla arengukavas kinnitatud tähtsamatele suundadele ning nendega seotud ülesannetele ja tegevustele.

Peamiselt sisaldavad need kohalike noorteprogrammide ja projektide, nagu noortelaagrid, spordivõistlused, koolide huvitegevus, rahastamist ja noorteühingute toetamist. Selleks viiakse läbi projektikonkursse või sõlmitakse leping konkreetse tegevuse elluviijaga.

Kohalik omavalitsus on sageli ka huvikoolide (muusika-, spordi-, kunsti, loodus- jm koolid) ning noortekeskuste ülalpidaja, rahastades nii hoonete haldus- ja personalikulusid kui ka noorte osalemist nende tegevustes.

Riigieelarvest rahastatakse tegevusi, millega taotletakse laiemat üleriigilist mõju noorsootöös. Osa neist vahenditest liigub maavalitsuste kaudu, näiteks toetused alaealiste komisjonidele, noorteinfokeskustele ning avatud noortekeskustele.

Huvihariduse- ja tegevuse täiendav toetus omavalitsustele
Riikliku lisatoetuse eesmärk on parandada noorte huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust ning pakkuda noortele mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Omavalitsustel tuleb tagada huviharidus ja -tegevus vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus-täppisteadused ja tehnoloogia. Täpsem info

Toetus huvialade esindusühingutele
Täiendavalt toetab riik huvialavaldkondade esindusühinguid, selleks et arendada huvialavaldkondade kvaliteeti noorte huvihariduses ja -tegevuses. Toetust saab igal huvialal üks esindusühing tervikuna ehk toetus võimaldab arendada huvialavaldkonda sisuliselt, tuua ja arendada metoodikaid, korraldada koolitusi, arendada võrgustikutööd. Täpsem info.

Otserahastust saavad aastatoetusena noorteühingud, mille tegevus hinnatakse kvaliteetseks ja millel on viies maakonnas kokku vähemalt 500 liiget ning noorsootöö ühingud, mis esindavad suuremaid valdkondlikke huvigruppe.

Eraldi programm on loodud ka noortevolikogude toetamiseks. Väiksemaid algatusi ja projekte rahastatakse Hasartmängumaksu Nõukogu projektikonkursside kaudu.

Euroopa Liidu vahendite abil viib Sihtasutuse Archimedes Noorteagentuur ellu programmi Erasmus+ ning Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest kavandatakse perioodiks 2014-2020 uusi noortevaldkonna arenguprogramme. 

Euroopa Majanduspiirkonna programmiga "Riskilapsed ja -noored" parandatakse aga kuni 26aastaste noorte olukorda. Programmi rakendajaks on Eesti Noorsootöö Keskus.

 

Noorteühingute aastatoetus


Noorteühingu aastatoetuse eesmärgiks on noorteühingute võimekuse tõstmine ja noorsootöö ning noortepoliitika riiklike eesmärkide saavutamine.

Noorteühingu aastatoetuse taotlemise õigus on:

  • noorteühingul ehk ühingul, mille liikmetest vähemalt 2/3 on noored ja mille eesmärgiks on noorsootöö korraldamine ja läbiviimine;
  • noorteühingul, millel on vähemalt 500 liiget ja mille kohalikud üksused tegutsevad vähemalt 5 maakonnas;
  • noorteühingute liidul, kui selle liikmeteks on vähemalt 30 noorteühingut;
  • õpilasesindusi ühendaval ühingul, kui see koondab oma liikmete kaudu vähemalt 1/3 Eesti põhikoolide, gümnaasiumide või kutseõppeasutuste õpilastest;
  • üliõpilaskondade liidul, kui selle liikmeteks on vähemalt 1/2 kõikidest kõrgharidustaseme õpet läbiviivate õppeasutuste üliõpilaskondadest.

 

Viimati uuendatud: 27. aprill 2017