Kvalifikatsiooniraamistik

Kvalifikatsiooniraamistik on kvalifikatsioonide kirjeldamise, liigitamise ja võrdlemise vahend.


Eesti kvalifikatsiooniraamistikEesti kvalifikatsioonid  paigutuvad ja on võrreldavad Eesti kvalifikatsiooniraamistikus (EKR)
 

Eestis kehtib kaheksa-tasemeline kvalifikatsiooniraamistik,
mis hõlmab nii formaalhariduslikke kui kutsekvalifikatsioone. 

Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) loomine algas 2005. aastal, kui haridus- ja teadusministri moodustatud töörühm esitas ettepaneku luua kaheksa-tasemeline kõikehõlmav riiklik kvalifikatsiooniraamistik. Ettepanekut toetasid tööandjate ning töötajate organisatsioonid, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Eesti kaheksa-tasemeline kvalifikatsiooniraamistik sätestati 2008. aastal kutseseadusega.

Eestis kvalifikatsiooniraamistik koosneb neljast alaraamistikust, millest igaühe õpiväljundid on tasemeti kirjeldatud:

  • üldhariduse kvalifikatsioonide õpiväljundeid kirjeldavad põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad;
  • kutsehariduse õpiväljundid on kirjeldatud kutseharidusstandardis;
  • kõrghariduse tasemete (rakenduskõrghariduse, bakalaureuseõppe, magistriõppe ja doktoriõppe) õpiväljundeid kirjeldab kõrgharidusstandard;
  • kutsekvalifikatsioonide ehk kutsete kompetentsusnõuded  on kirjeldatud kutsestandardites.
 

Eesti kvalifikatsiooniraamistiku tasemekirjeldused

Kvalifikatsiooniraamistiku tasemete kirjeldused määratlevad haridussüsteemi õpitulemuste ja kutsete süsteemi kutsetasemete üldnõuded.

  Teadmised (teoreetilised ja faktid) Oskused (kognitiivsed ja praktilised) Vastutuse ja iseseisva tegutsemise ulatus
1. tase üldteadmised põhioskused lihtsamate (töö)ülesannete täitmiseks töötab või õpib otsesel juhendamisel piiritletud situatsioonis
2. tase põhilised töö- või õppesuunaalased faktiteadmised põhilised kognitiivsed ja praktilised oskused vastava teabe kasutamiseks, et täita (töö)ülesandeid ja lahendada tavalisi probleeme, kasutades lihtsaid reegleid ja töövahendeid töötab ja õpib juhendamisel, kuid mõningase iseseisvusega
3. tase teadmised tööalaste või õppesuunaalaste faktide, põhimõtete, protsesside ja üldmõistete kohta kognitiivsed ja praktilised oskused (töö)ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks, valides ja rakendades põhimeetodeid, töövahendeid, materjale ja teavet

vastutab töö- või õppeülesannete täitmise eest

kohandab probleemide lahendamisel enda käitumist vastavalt olukorrale
4. tase töö- või õppesuunaalased laiaulatuslikud fakti- ja teooriateadmised töö- või õppesuunaalased kognitiivsed ja praktilised oskused konkreetsetele probleemidele lahenduse leidmiseks

juhib ise oma tööd ja õppimist vastavalt juhtnööridele situatsioonides, mida saab tavaliselt ette näha, kuid mis võivad muutuda

juhendab kaaslaste tavatööd, võtab mõningase vastutuse töö ja õppetöö hindamise ja edendamise eest
5. tase

töö- või õppesuunaalased põhjalikud, spetsialiseeritud, fakti- ja teooriateadmised ning teadlikkus oma teadmiste piiridest

igakülgsed kognitiivsed ja praktilised oskused abstraktsetele küsimustele loovate lahenduste leidmiseks

juhib ja juhendab töö- ja õppesituatsioone, kus võivad juhtuda ettearvamatud muutused, kontrollib ja arendab enda ja teiste tegevust
6. tase

töö- või õppesuunaalased süvateadmised, sh kriitiline arusaam teooriatest ja printsiipidest

meisterlikkust ja novaatorlikkust demonstreerivad arenenud oskused konkreetsete töö- või õppesuunaalaste keeruliste ja ettearvamatute probleemide lahendamiseks

juhatab keerulisi tehnilisi või kutsealaseid tegevusi või projekte, võtab vastutuse otsuste langetamise eest ettearvamatutes töö- või õppesituatsioonides

vastutab üksikisikute ja rühmade kutsealase arendamise juhtimise eest

7. tase

väga spetsialiseeritud, osaliselt töö- või õppesuunaalaste teadmiste esirinnas olevad teadmised, millel rajaneb originaalne mõtlemine

kriitiline teadlikkus töö- või õppesuunaalastest ja eri valdkondade vahelistest probleemidest
spetsialiseeritud probleemilahendamise oskused, mis on vajalikud teadus- ja/või innovatsioonitegevuses, selleks et luua uusi teadmisi ja protseduure ning siduda eri valdkondade teadmisi

juhib ja muudab töö- või õppesituatsioone, mis on keerukad, ettearvamatud ja nõuavad uut strateegilist käsitlust

võtab vastutuse kutseteadmistesse ja -tegevusse panuse andmise eest ja/või kontrollib meeskondade strateegilist tegutsemist
8. tase teadmised, mis on töö- või õppesuunaalaste ja valdkondadevaheliste teadmiste esirinnas eriti arenenud ja spetsialiseeritud oskused ja tehnikad, kaasa arvatud süntees ja hindamine, mis on vajalikud kriitiliste küsimuste lahendamiseks teadus- ja/või innovatsioonitegevuses ja olemasolevate teadmiste või kutseoskuste täiendamiseks ning uuesti määratlemiseks omab autoriteeti ja demonstreerib oma novaatorlikkust, iseseisvust, teadus- ja kutsealast meisterlikkust ning pidevat pühendumust uute ideede või protsesside arendamisel töö- või õppesituatsioonide, sh teadustöö, esirinnas
 

Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (European Qualification Framework - EQF)

Aastal 2000 võttis Euroopa Liidu ülemkogu vastu Lissaboni strateegia, milles seati eesmärgiks muutuda kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistel põhinevaks majanduseks maailmas, mida iseloomustab jätkuv majanduskasv, uute ja paremate töökohtade loomine ning suurem sotsiaalne sidusus. Selle strateegia oluliseks osaks on Euroopa ühtse elukestva õppe ruumi väljaarendamine ja elukestva õppe süsteemide kujundamine liikmesriikides.

Euroopa ühtse elukestva õppe ruumi loomise oluliseks osaks on Euroopa ühtse elukestva kvalifikatsiooniraamistiku loomine ja rakendamine. EQF keskmes on õpiväljundite ehk kompetentsipõhine lähenemisviis.

EQF on erinevate formaalhariduslike (üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus) ja kutsekvalifikatsioonide (sektoraalsete kvalifikatsioonide) võrdlusraamistik, mis seostab omavahel Euroopa Liidu riikide kvalifikatsioonisüsteemid ja aitab seeläbi eri maade kvalifikatsioone vastastikku arusaadavamaks ja võrreldavaks muuta. Oluliseks eesmärgiks on ka mitteformaalse ja informaalse õppe tulemuste tunnustamine. See aitab õppijaid ja töötajaid, kes soovivad teise riiki kolida, töökohta vahetada või kodumaal õpinguid muus haridusasutuses jätkata.

Soovituse Euroopa ühtse elukestva õppe kvalifikatsiooniraamistiku rakendamiseks võtsid Euroopa Parlament ja Nõukogu vastu 23. aprillil 2008.  

Kvalifikatsiooni mõistetakse soovituses kui hindamise tulemusena ametlikult tunnustatud kompetentsust. EQF-s on kaheksa kvalifikatsioonitaset, kus kompetentsust kirjeldatakse õpiväljunditena, mis on jagatud kolme rühma: teadmised, oskused ning iseseisvuse ja vastutuse ulatus.

Liikmesriikidel soovitatakse:

  • kasutada EQF eri kvalifikatsioonisüsteemide võrdlemise vahendina ja edendada nii elukestvat õpet;
  • siduda riiklikud kvalifikatsioonisüsteemid EQF-ga 2010. aastaks, eelkõige ühtlustades kvalifikatsioonitasemed selgelt EQF  tasemetega ning töötades vajaduse korral välja riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja tavadega;
  • võtta vajaduse korral tarvitusele meetmeid nii, et 2012. aastaks sisaldaksid kõik pädevate asutuste välja antud uued kvalifikatsioonide tunnistused, diplomid ja Europassi dokumendid riiklike kvalifikatsioonisüsteemide kaudu selget viidet vastavale EQF tasemele;
  • kasutada kvalifikatsioonide määratlemisel ja kirjeldamisel õpiväljunditel põhinevat käsitlusviisi ning edendada mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist;
  • rakendada hariduse ja koolituse kvaliteedi tagamise põhimõtteid riiklikesse kvalifikatsioonisüsteemidesse kuuluvate kõrghariduse ning kutsehariduse kvalifikatsioonide sidumisel Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga;
  • määrata riiklikud koordineerimisasutused, et toetada ja koos teiste asjaomaste riiklike asutustega suunata riiklike kvalifikatsioonisüsteemide ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku vahelist suhet.

Esimeseks sammuks EQF-i rakendamisel on EL liikmesriikide riiklike kvalifikatsiooniraamistike või kvalifikatsioonide sidustamine EQF tasemetega.

Infot eri riikide kvalifikatsioonisüsteemide ja nende võrreldavuse kohta on leitav EQF portaalist. Portaal kogub ja avalikustab rahvuslike kvalifikatsioonide EQF-i tasemetega suhestamise tulemusi. Lehel Compare Qualifications Frameworks (võrdle kvalifikatsiooniraamistikke) on võimalik võrrelda nende riikide raamistikke, kes on oma kvalifikatsiooniraamistike EQF-ga suhestamise protsessi lõpetanud.

Kvalifikatsiooniraamistike suhestamine Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga


Eestis üldharidus-, kutse-, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis õppides võib ju arvata, et õpingute sisu ja hariduse tase on hästi mõistetav ka teistes Euroopa riikides – tegelikult ei pruugi see aga nii olla. Juba kutsehariduses on eri maades nii palju erinevaid õppeliike, et nendes orienteerumine on muutunud väga keeruliseks.

Selleks, et muuta eri maade kvalifikatsioone vastastikku arusaadavamaks ja võrreldavaks, on oluline, et Euroopa Liidu liikmesriigid looksid oma kvalifikatsiooniraamistikud. Kuigi see ei ole kohustuslik, on enamik EL liikmesriike, sh Eesti sellise tee valinud. 

 Kvalifikatsioonide ja kvalifikatsiooniraamistike sidumisel EQF-ga lähtutakse parima sobivuse (nn best fit) põhimõttest, mis tähendab põhjendatud  otsust, millisele EQF-i tasemele vaadeldav kvalifikatsioon või kvalifikatsiooniraamistiku tase kõige paremini sobib.

EQF-i tasemekirjelduse struktuuri tõttu on selle põhimõtte rakendamisel kaks mõõdet:          

  • parim EQF-i tase riikliku kvalifikatsiooniraamistiku taseme või kvalifikatsiooni jaoks;
  • parim sobivus antud õpiväljundi tüübi (teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatus) tarvis.

EQF on vabatahtlik algatus ja põhineb riikide vastastikusel usaldusel. EQF-i rakendamise nõuanderühm (Advisory Group) on esitanud kümme kvaliteedikriteeriumi ja protseduuri riikliku kvalifikatsiooniraamistiku tasemete sidumiseks EQF-ga. Need kriteeriumid ja protseduurid on juhisteks riikidele, kes tahavad osaleda EQF-i rakendamise protsessis ning nende kasutamine aitab teha seda läbipaistval ja sidusal viisil.

Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) suhestamine EQF-iga toimus 2008. aasta detsembrist 2011. aasta augustini. EKR-i loomine ning rakendamine tugines vastutuse ning kvaliteedi tagamise põhimõtetele, mille on sätestanud Euroopa Parlament ning Nõukogu EQF-i rakendamiseks.    

Eesti kvalifikatsioonid on alates 2011. aastast sidustatud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemetega.

Sidustamise aruanne

Kuna Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tasemekirjeldused on identsed EQFi tasemekirjeldustega võrdub EKRi tase alati sama EQFi tasemega.

Eestis on kvalifikatsiooniraamistiku rakendumise koordinatsioonikeskuseks (National Coordination Point – NCP) Kutsekoda.

 

Viimati uuendatud: 20. mai 2014