Võõrkeelte õpe Eestis

Emakeele või esimese keele ning võõrkeelte oskus on tänapäeva inimese jaoks tema igapäevaelus üks kõige olulisemaid oskusi. Selleks, et inimesed saaksid globaliseeruvas maailmas paremini hakkama ning oleksid samas tööturul konkurentsivõimelised, on koostatud Eesti võõrkeelte strateegia. See sisaldab võõrkeeleõppe teemalisi põhimõtteid ja suunised.

Võõrkeel on õpipsühholoogia põhimõtte kohaselt iga keel peale kõneleja emakeele või esimese keele. Keeleseaduse mõttes on võõrkeel iga keel peale eesti keele ja eesti viipekeele. Võõrkeeleks peetakse ka vähemusrahvuse keeli, mida vähemusrahvusest Eesti kodanikud on Eestis põliselt kasutanud emakeelena.

Eestis on tavaks õppida kohustuslikult vähemalt kahte võõrkeelt. Riiklike õppekavade järgi on koolidel olnud võimalus õpetada (eesti õppekeelega) põhikoolis esimese (A) ja teise (B) võõrkeelena kas inglise, prantsuse, saksa või vene keelt.

Põhikooli riiklik õppekava võimaldab õpetada põhikoolis teise võõrkeelena ükskõik millist võõrkeelt, arvestades kooli võimalusi ja õpilaste soove. B-võõrkeelena õpetatakse inglise, vene, saksa, prantsuse keelt või muud võõrkeelt. Uue õppekava alusel on mitmes põhikoolis asutud teise võõrkeelena õpetama näiteks soome keelt. Lisaks õpitakse koolides näiteks ka heebrea, hiina, hispaania, itaalia, jaapani, kreeka, ladina, norra, rootsi, taani ja suahiili keelt.

Gümnaasiumi riikliku õppekava järgi on gümnaasiumiastmes loobutud traditsioonilisest A- ja B-võõrkeelte määratlusest ning mindud üle keeleoskustasemete-põhisele õppele. Gümnaasiumi lõpetades tuleb osata vähemalt kahte võõrkeelt iseseisva keelekasutaja (ehk B) tasemel.

 

CertiLingua programm

CertiLingua on Euroopa kvaliteeditunnistus, mis tõendab õppeasutuse lõpetaja kahe võõrkeele oskust B2-keeletasemel, Euroopa pädevusi ja kultuuridevahelisi (rahvusvahelisi) kogemusi.

Sertifikaati väljastavad programmiga liitunud riikide piirkondade õppeasutused, mis on esitanud oma haridusministeeriumile taotluse ning saanud akrediteeringu.

Akrediteeritudi üldharidus- ja kutsekoolides:

  • õpetatakse gümnaasiumi astmes vähemalt kahte nüüdisvõõrkeelt;
  • kahel viimasel aastal õpetatakse vähemalt ühte õppeainet vähemalt 70 tunni ulatuses võõrkeeles;
  • sertifikaati taotlevad õpilased osalevad vahetult rahvusvahelistes projektides (nt suhtlemine sõpruskoolidega, praktika);
  • koostatakse uurimistöö, mille kirjutamine arendab võõrkeeleoskust.

CertiLingua algatajaks on Saksa liidumaad Põhja-Rein-Vestfaal ja Alam-Saksimaa. Programmi sertifikaatide väljastamine algas aastal 2008.

Eesti ühines CertiLingua võrgustiku programmiga 28. augustil 2014. aastal, kui haridus- ja teadusminister allkirjastas CertiLingua memorandumi, millega tunnustas programmi põhimõtteid.

Haridus- ja teadusministeeriumi juurde on 2015. aasta algul moodustatud akrediteerimiskomisjon. Programmi katsetamiseks on akrediteeritud Tartu Annelinna gümnaasium, Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium ning Viljandi gümnaasium.

Kui programm osutub edukaks, siis võivad 2017. aastast alates programmiga ühineda ka teised asjast huvitatud koolid.

Haridus- ja teadusministri käskkiri akrediteerimiskomisjoni, tingimuste ja taotlusvormi kohta

Akrediteerimise tingimused:

  • Kool tagab keelehariduse kvaliteedi ning vastutab kvaliteedi hindamise meetodite ja mõõdikute eest.
  • Kool vastutab, et CertiLingua tunnistust taotlev õpilane on läbinud keskkooli õppekava ning on tõendanud kahe võõrkeele oskust vähemalt B2-keeletasemel.
  • Kooli õppekavas sisaldub lõimitud aine- ja keeleõpe, st et osa vabalt valitud õppeaineid õpetatakse võõrkeeles. Lõimitud aine- ja keeleõppe kursuste maht gümnaasiumiastmes peab olema 94 tundi kahe aasta jooksul või alates 9. klassist 187 tundi nelja aasta jooksul.
  • Kool pakub õpilasele võimalusi osalemiseks rahvusvahelises projektis, nt suhtlemine sõpruskoolidega, praktika, õpilase või perekonna algatused.
  • Kool nõuab CertiLingua tunnistust taotlevalt õpilaselt vahetut osalemist rahvusvahelises projektis, mille kokkuvõte ning võõrkeelte kasutamine projektis peab olema dokumenteeritud.
  • Kool kinnitab akrediteerimistaotluses, et kooli juhtkonnale, õpetajatele, lapsevanematele on tutvustatud programmi eesmärke ning nad nõustuvad nendega.
  • Kool kinnitab valmisolekut osaleda CertiLingua võrgustikes ja panustab programmi arendamisse - analüüsib tehtud tööd ja esitab vajadusel ettepanekuid süsteemi parandamiseks.
  • Kool tagab Euroopa pädevuste saavutamise ja kirjeldused.
  • Kool kirjeldab akrediteerimistaotluse esitamisel, kuidas kasutatakse Europassi.
  • CertiLingua kool pakub õpilastele võimalust kasutada soovi korral Euroopa keelemappi.

Akrediteerimiskomisjon võib vajadusel koolilt küsida muid teemaga seonduvaid dokumente ja teavet. Esimesel korral antakse koolile akrediteering kolmeks aastaks ning järgmisel korral viieks aastaks.
 

 

Viimati uuendatud: 1. juuli 2015