Euroopa Liit

Haridus- ja Teadusministeerium vastutab riiklike seisukohtade kujundamise ja kaitsmise eest Euroopa Liidu (EL) nende õigusaktide ja arengukavade väljatöötamisel ning rakendamisel, mis puudutavad haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika küsimusi ning kutsekvalifikatsioonide tunnustamist.

Eesti ja ELi koostöö toimub põhiliselt Euroopa Komisjoni töögruppides ja Euroopa Liidu Nõukogus, lisaks osaleb Eesti haridus- ja noorteprogrammis Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpus ning teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis Horisont2020.

Osalus EL-i õigusloomes

Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga on Eesti kaasatud täieõigusliku liikmena ELi otsustusprotsessidesse. ELi õigusloomes osalevad peamiselt Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament. ELi poliitikad ja vastavad õigusaktid töötatakse välja ja rakendatakse nende kolme institutsiooni koostöös.

Liikmesriikide valitsusi esindab ELi Nõukogu. Selle töö korraldamise eest vastutab eesistujariik, kes määratakse rotatsiooni korras ELi Nõukogu tööd juhtima kuueks kuuks. Kolm järjestikust eesistujamaad moodustavad niinimetatud trio, kes koostavad ühise eesistumisprogrammi ning koordineerivad tegevusi. Eesti oli Euroopa Liidu eesistujamaa 2017. aasta juulist kuni detsembrini

Lisainfo:

Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö valdkond

[email protected]

Haridus- ja Teadusministeeriumi roll

Eesti valitsuse tegevus ELis põhineb ühtsetel alustel, mis on sätestatud Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud raamdokumendis „Eesti Euroopa Liidu prioriteedid 2022-2023“ Samuti on raamdokumendis selgitatud valitsuse peamisi eesmärke erinevates poliitikavaldkondades.

Haridus-ja teadusminister esindab Eestit Euroopa Liidu Nõukogu tasandil ehk ministrite nõukogus ministeeriumi valitsemisala puudutavates strateegilistes aruteludes ja ELi õigusaktide kinnitamisel, st hariduse, teaduse, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise, keele ja noorte küsimustes. 

Haridus- ja Teadusministeerium vastutab riiklike seisukohtade kujundamise ja kaitsmise eest ministeeriumi valitsemisala puudutavate ELi õigusaktide ja arengukavade väljatöötamisel. Selleks osalevad ministeeriumi poolt määratud ametnikud ja eksperdid ELi otsustusprotsessis ehk erinevates ELi töögruppides, mida võib jagada tinglikult kaheks:

  • Euroopa Komisjoni loodud töögrupid, kus toimub eeltöö uute algatuste käivitamiseks - seal toimub kogemuste jagamine ja parimate praktikate analüüs ning ühiste tegevussuuniste koostamine;
  • Euroopa Liidu Nõukogu töögrupid ja komiteed, mis valmistavad ette ELi õigusaktide eelnõud, mis esitatakse lõplikuks aruteluks ja vastuvõtmiseks ministrite nõukogule.

Uute õigusaktide eelnõud

Uute ELi õigusaktide eelnõude osas vajab Eesti siseriiklikku seisukohta, mida saavad ministeeriumi ametnikud ELi otsustusprotsessis esitada ja kaitsta. Eesti jaoks on oluline, et riiklikele huvidele vastav seisukoht väljendaks võimalikult laiapõhjalist arvamust ning süveneks koostöö partneritega erinevates valdkondades.

Tavakodanikel, haridus- ja teadusvaldkonna spetsialistidel, kohalike omavalitsuste, huvirühmade, vabaühenduste jt esindajatel on võimalik avaldada arvamust haridus- ja teadusvaldkonna ELi õigusaktide eelnõude kohta:

  • osaledes Euroopa Komisjoni algatatud veebipõhistes avalikes aruteludes ja konsultatsioonides, mis toimuvad portaalis Sinu hääl Euroopas
  • edastades oma arvamuse Haridus- ja Teadusministeeriumi ELi ja rahvusvahelise koostöö osakonnale, mis koordineerib kogu ELiga seonduvat koostööd ja infovahetust.

Avalikud konsultatsioonid

Avalikke konsultatsioone algatab Euroopa Komisjon, et saada teada kodanike ja sidusrühmade arvamusi konkreetsete poliitikavaldkondade arendamissuundade kohta. Konsultatsioonide põhjal koostab Euroopa Komisjon vastavas valdkonnas õigusakte. Konsultatsioonid avaldatakse komisjoni veebilehel ning seal on võimalik ka oma arvamus edastada.

Euroopa Liidu avalikud konsultatsioonid valdkondade kaupa

Euroopa Liidu rollist haridus-, noorte- ja keelepoliitika küsimuste üle otsustamisel

Haridus-, noorte- ja keelepoliitika valdkondades on Euroopa Liidul toetav ja osaliselt koordineeriv roll. Liikmesriikidel on ja jääb täisvastutus haridussüsteemi ja noortevaldkonna korralduse ning sisu eest. EL soodustab liikmesriikide vahelist koostööd ja parimate praktikate jagamist ning seeläbi nende haridus-, noorte- ja teadusvaldkonna arengut. Lissaboni lepingu kohaselt on ELi eesmärgiks arendada Euroopa mõõdet hariduses. Seda eelkõige liikmesriikide keelte õpetamise ja levitamise kaudu, kuid ka soodustades õppijate ja õpetajate õpirännet, haridusasutuste vahelist koostööd ja noorte rahvusvahelisi ettevõtmisi.

Nende ja ka teiste ühiselt määratletud eesmärkide saavutamist toetavad programmi Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse tegevused.

Teaduse ja tehnoloogia areng on ELi ja liikmesriikide vahel jagatud pädevusvaldkond. EL ja liikmesriigid kooskõlastavad oma teaduspoliitika ja tehnoloogia arendamise, et tagada liikmesriikide ja ELi poliitika vastastikune sobivus.

Selle jaoks toetab EL teadlaste rahvusvahelist koostööd ning teadus- ja innovatsioonipoliitika eesmärkide saavutamist raamprogrammide kaudu alates 1984. aastast. 2021. aastal käivitus teadusvaldkonna raamprogramm „Euroopa horisont“, mille eesmärk on suurendada teadus- ja arendustegevuse majanduslikku mõju ning leida lahendusi keerukatele ühiskonnaprobleemidele.

Haridus- ja koolituspoliitika

Liikmesriigid on haridus- ja koolituspoliitika valdkonnas seadnud visiooniks liikuda Euroopa haridusruumi suunas. Tegemist on poliitilise eesmärgiga, mille liikmesriigid soovivad saavutada aastaks 2025, jättes endile samas võimaluse seda eesmärki tulevikus edasi arendada.

Euroopa haridusruumi visioon näeb ette, et õppijatel on võimalik jätkata õpinguid erinevates eluetappides ja otsida tööd kogu ELis ning liikmesriikidel ja sidusrühmadel teha koostööd selle nimel, et kvaliteetne, innovatiivne ja kaasav haridus ja koolitus, mis toetab majanduskasvu ja kvaliteetseid tööhõivevõimalusi ning isiklikku, sotsiaalset ja kultuurilist arengut, muutuks reaalsuseks kõigis ELi liikmesriikides ja piirkondades.

Peale selle saab Euroopa haridusruumist ruum, kus õppijad ja haridustöötajad saavad hõlpsasti teha koostööd ja suhelda valdkonna-, kultuuri- ja piiriüleselt ning kus välismaal veedetud õppeperioodide käigus omandatud kvalifikatsioone ja õpiväljundeid tunnustatakse automaatselt.

Aastal 2020 tegi Euroopa Komisjon Euroopa haridusruumi teatisega ettepaneku haridus- ja koolitusvaldkonnas ühendada liikmesriikide jõupingutused ja arendada edasi Euroopa haridusruumi kuut mõõdet, milleks on:

  1. Kvaliteet

  2. Kaasatus ja sooline võrdõiguslikkus

  3. Rohe- ja digipööre

  4. Õpetajad ja koolitajad

  5. Kõrgharidus

  6. Geopoliitiline mõõde

Liikmesriigid on kokku leppinud haridus- ja koolitusvaldkonnas tehtava koostöö täpsemad prioriteetvaldkonnad ning eesmärkide saavutamise poole liikumise 2021-2030 perioodi ELi hariduse ja koolituse strateegilise koostööraamistiku resolutsioonis.

Resolutsioonis on määratletud ka vastavad indikaatorid ning sihttasemed aastateks 2025 ja 2030:

  • Madala baasoskuste tasemega 15-aastased

Selliste 15-aastaste noorte osakaal, kelle lugemisoskuse ja teadmiste tase matemaatikas ja loodusteadustes on madal, peaks 2030. aastaks olema alla 15 %.

  • Madala digioskuste tasemega kaheksanda klassi õpilased

Madala arvutikirjaoskuse ja infopädevuse tasemega 8. klassi õpilaste osakaal peaks 2030. aastaks olema alla 15 %.

  • Osalus alushariduses ja lapsehoius

Alushariduses ja lapsehoius peaks 2030. aastaks osalema vähemalt 96 % lastest vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku alghariduse alguseni alushariduses ja lapsehoius.

  • Madala haridustasemega mitteõppivad noored

Madala haridustasemega mitteõppivate noorte osakaal peaks 2030. aastaks olema väiksem kui 9 %.

  • Kõrghariduse omandamine

Kõrghariduse omandanud 25–34-aastaste inimeste osakaal peaks 2030. aastaks olema vähemalt 45 %.

  • Töökohapõhise õppe kogemusega kutseõppe lõpetanud

Töökohapõhise õppe kogemusega hiljuti kutsehariduse ja -õppe lõpetanuid peaks 2025. aastaks olema vähemalt 60 %.

  • Täiskasvanute osalus elukestvas õppes

Vähemalt 47 % täiskasvanutest vanuses 25–64 peaks 2025. aastaks olema osalenud elukestvas õppes viimase 12 kuu jooksul.

2014. aastast alustas Euroopa Liidu haridus-, noorte- ja spordiprogramm Erasmus+, millega toetatakse õpirännet, strateegilisi koostööprojekte, poliitikareformide läbiviimist ja Euroopa haridusruumi suunas liikumist. 2018.a käivitus Euroopa Solidaarsuskorpuse programm, mis loob võimalusi noortele töötada ja kaasa lüüa vabatahtlikuna erinevates solidaarsustegevustes ja projektides nii oma koduriigis kui piiriüleselt.

Programme rakendab Eestis Haridus- ja Noorteameti Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur.

Kutsehariduse arendamisel lähtuvad liikmesriigid nn Kopenhaageni protsessist, mis käivitati 2002. aastal eesmärgiga parandada kutsehariduse ja -koolituse toimimist, kvaliteeti ja atraktiivsust tõhusama koostöö kaudu Euroopas. Protsess põhineb vastastikku kokkulepitud prioriteetidel, mida perioodiliselt üle vaadatakse.

Euroopa Komisjon avaldas 2020. aastal Euroopa oskuste tegevuskava. Samal aastal allkirjastati Osnabrücki deklaratsioon ja võeti ELi Nõukogus liikmesriikide poolt vastu soovitus jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta. Soovitus seab eesmärgiks parandada Euroopa kutsehariduse ja -koolituse tulemuslikkust ja kvaliteeti, kutsudes liikmesriike viima ellu tegevusi, mis on seotud kutsehariduse ajakohastamise, vastupidavamaks ja paindlikumaks muutmisega, elukestva õppe kultuuri kujundamisega, digi- ja rohepöördega kaasas käimise ning rahvusvahelise mõõtme edendamisega.

ELi Nõukogu soovitusest lähtudes ning Eesti hariduse arengukava 2021‒2035 põhjal on koostatud Eesti kutsehariduse tegevuskava 2022‒2030.

Kõrghariduse arendamise aluseks on nn Bologna protsess, mis sai alguse 1999. aastal ning seadis eesmärgiks Euroopa ühtse kõrgharidusruumi loomise. Bologna protsessiga kehtestati kergesti tunnustatavate ja võrreldavate akadeemiliste kraadide süsteem, hõlbustatakse tudengite, õppejõudude ja teadlaste liikuvust, tõstetakse õpetamiskvaliteeti ning luuakse suuremat sidusust kõrgharidussüsteemidesse üle kogu Euroopa.

Euroopa Komisjon avaldas 2022. aastal Euroopa ülikoolide strateegia eesmärgiga võimestada kõrgharidusasutusi tegema omavahel rohkem koostööd.  Strateegia raames viiakse ellu Euroopa ülikoolide algatust, mille eesmärk on jagada ühist pikaajalist koostööd hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, luues Euroopa ülikoolide võrgustikud, mille vahel kõigi Euroopa piirkondade tudengid, töötajad ja teadlased saavad sujuvalt liikuda ning luua uusi riikide- ja valdkondadevahelisi teadmisi.

Aastal 2020. leppisid Euroopa Liidu liikmesriigid kokku lähenemisviisis, millega tagatakse mikrokvalifikatsioonitunnistuste kvaliteet, läbipaistvus ja kasutuselevõtt kõikides liikmesriikides, et suurendada huvi elukestvas õppes osalemise vastu ja tõsta tööalast konkurentsivõimet. 

2008. aastal loodud EQF on ühtne kvalifikatsioonide võrdlusraamistik, mis toetab elukestvat õpet ja õpirännet. Selle kaheksa tasandit võimaldavad siseriiklike kutse- ja hariduskvalifikatsioonide (üld-, kutse- ning kõrgharidus) omavahelist ja teiste riikidega võrdlemist. 

Vaata lisaks:

Teaduspoliitika

Euroopa Liidu (EL) teaduspoliitika toetab teadusuuringuid ja tehnoloogia arengut, et suurendada ELi konkurentsivõimet ning leida lahendusi ühiskonna ees seisvatele suurematele probleemidele.

Läbi teadusuuringute ja tehnoloogia arengu loodab EL leida lahendused suurematele probleemidele nagu kliimamuutused, energia-ja ressursinappus, tervishoid ja vananemise elukvaliteet.

Seejuures on Euroopa Liidu jaoks suurimaks väljakutseks suurendada teadustulemuste rakendamist ning majanduslikku mõju, et toetada uute toodete ja teenuste arendamist ning majanduslikku jätkusuutlikkust.

EL teadus- ja innovatsioonipoliitikaga tegelevad Eestis kaks ministeeriumi. Teaduspoliitika küsimused kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi ja innovatsioonipoliitika küsimused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevusse.

Euroopa teadusruum

Idee luua Euroopa teadusruum (European Research Area, ERA) tekkis 2000. aastal. Selle eesmärk on luua teadmiste, teadlaste ja teadustulemuste vaba ringlus Euroopa Liidus. Olulised aspektid selle juures on teadlaste mobiilsus, teadustaristud, rahvusvaheline koostöö riikidega väljaspool ELi ning teadmiste siire teadusasutuste ja erasektori vahel. 2018. a tegi EL nõukogu üleskutse ERA ajakohastamiseks ning Euroopa Komisjon esitas oma nägemuse uuest ERAst 2020. a.

Uue Euroopa teadusruumi eesmärgid on:

  1. investeerida rohelise ja digitaalse tuleviku nimel teadusuuringutesse ja innovatsiooni
  2. parandada teadlaste juurdepääsu taristutele ja rajatistele
  3. toetada teadlaste liikuvust, oskusi ja karjäärivõimalusi
  4. edendada soolist võrdõiguslikkust ja mitmekesisust
  5. soodustada avatud teaduse tavasid

See omakorda tugevdab ELis koordineerimist liikmesriikide ja erasektoriga ning rahvusvaheliste partneritega, andes Euroopale konkurentsieelise, mis on kasulik nii ettevõtetele kui kodanikele.

Uue Euroopa teadusruumi üheks tugisambaks on Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni pakt. Selle pakti alusel pühenduvad ELi liikmesriigid järgmisele:

  • ühised põhimõtted ja väärtused
  • ühised prioriteetsed tegevusvaldkonnad
  • investeeringud ja reformid
  • lihtsustatud poliitika koordineerimise ja järelevalve protsess teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna poliitikas

Raamprogrammid

Alates 1984. aastast on Euroopa Liit oma eelarvest rahastanud teadust ja tehnoloogiat toetavaid raamprogramme. Eesti teadlased osalevad projektides alates 1994. aastal alanud 4. raamprogrammist.

Raamprogrammid rahastavad erinevate riikide teadlaste ühisprojekte, koolitust ja õpirännet, Euroopa jaoks olulisi teadustaristuid, tippteadlaste personaalgrante, teadlaste ja ettevõtete koostööd, teaduskoostööd riikidega väljaspool ELi jpm.

Hetkel on käimas 9. raamprogramm „Euroopa horisont“ aastateks 2021-2027, mille keskmes on võitlus kliimamuutustega, ÜRO säästva arengu strateegia eesmärkidesse panustamine ning ELi konkurentsivõime ja kasvu edendamine. Programmi eelarve maht on 95,5 mld eurot.

Võrreldes eelmise raamprogrammiga on Euroopa horisondis mitmeid uusi elemente:

  • Euroopa Innovatsiooninõukogu - toetab uuendusi, millel on potentsiaalne läbimurde ja murranguline olemus koos laienemispotentsiaaliga, mis võib olla erainvestorite jaoks liiga riskantne. See moodustab 70% VKEdele ette nähtud eelarvest;
  • missioonid – meetmetekogum suurte üleilmsete probleemide lahendamiseks. Kokku on lepitud 5 missioonidevaldkonda ning hetkel on käivitatud 5 missiooni: kliimamuutustega kohanemine, vähktõbi, ookeanide ja veekogude taastamine, kliimaneutraalsed ja arukad linnad ning Euroopa mullakokkulepe:
  • avatud teaduspoliitika – kohustuslikku vaba juurdepääsu publikatsioonidele ning avatud teaduse põhimõtteid rakendatakse kogu programmi ulatuses;
  • uuenenud lähenemine partnerlustele - eesmärgipõhised ja ambitsioonikamad partnerlussuhted tööstusega ELi poliitiliste eesmärkide toetamiseks
Eestis rakendab programmi Eesti Teadusagentuur.

Osalemine Euroopa partnerlustes

Raamprogrammis „Euroopa horisont“ on märkimisväärne osa tegevustest plaanitud läbi viia riikidevahelises koostöös, Euroopa partnerluste vormis.

Partnerluse all mõeldakse seejuures Euroopa Liidu riikide teaduse ja innovatsioonialast koostööd nii era- kui avaliku sektori partnerite vahel (sh on kaasates ettevõtteid, tööstust, teadusasutusi, kohaliku, riikliku või rahvusvahelise tasandi avalikke teenuseid osutavaid asutusi või kodanikuühiskonna organisatsioone) aga ka turu, regulatsioonide või poliitikate väljatöötamist ja rakendamist kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks.

Suurem osa Euroopa horisondi partnerlustest jätkab eelmises raamprogrammis Horisont 2020 või varem alanud tegevusi ning põhineb olemasolevatel võrgustikel ja koostööl.

  • Ülevaate Euroopa horisondist rahastatavate partnerlustes kohta leiab 2022.a. avaldatud esimeses seireraportis
  • Eestikeelne partnerluste infoleht on leitav siit
  • Eesti osalemine raamprogrammi partnerlustes toimub EL partnerluste Osaluskava alusel. 

Raamprogrammi strateegilises kavas (2021-2024) raames on loodud 49 partnerlust, mis moodustavad 25% Euroopa horisondi kogueelarvest (u. 23,8 miljardit eurot):

Osaluse laiendamine

Programm Euroopa Horisont  rahastab tegevusi nõrgema teadus- ja innovatsioonisuutlikkusega riikide ja piirkondade järeleaitamiseks:

  • teaming: tipptasemel teadusasutuste ning vähem tulemusliku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusega piirkondade koostöö, mille eesmärk on luua uued tippkeskused või tõsta märkimisväärselt olemasolevate taset nõrgemates liikmesriikides ja piirkondades;
  • twinning: uurimisasutuste mestimine, mille eesmärk on olulisel määral tugevdada arenevas asutuses kindlaksmääratud teadusvaldkonda, luues sidemed vähemalt kahe selles valdkonnas rahvusvaheliselt juhtiva asutusega;
  • Euroopa teadusruumi (ERA) õppetoolide asutamine, et meelitada väljapaistvaid teadlasi asutustesse, millel on selge potentsiaal tipptasemel teadustööks, et aidata nendel asutustel seda potentsiaali täiel määral rakendada ning luua sellega võrdsed tingimused teadustööks ja innovatsiooniks Euroopa teadusruumis.
  • COST Euroopa teadus- ja tehnoloogiaalane koostöö (European Cooperation in Science and Technology - COST) on valitsustevaheline raamprogramm, mis toetab teadlaste rahvusvahelist koostööd. Rahastatakse osalemist üritustel, töötubade, seminaride, konverentside korraldamist, noorteadlaste lühiajalisi visiite ja publitseerimist. Teadustöö läbiviimiseks vajalikud vahendid peavad osalejatel endil olema. Euroopa teadus- ja tehnoloogiaalaseid koostöötegevusi rahastatakse programmist "Euroopa Horisont". Eesti osaleb koostöös alates 1997. aastast. COST programmist lähemalt

Osalemine üle-euroopalistes teadustaristutes

Euroopa teadustaristu strateegiline foorum (European Strategy Forum for Research Infrastructures, ESFRI) on Euroopa Liidu algatatud riikide mitteformaalne koostööorgan Euroopa ühise teadustaristu strateegia loomiseks ja koostööks, kus Eestit esindab Haridus- ja Teadusministeerium.

ESFRI eesmärgid:

  • pikaajalise visiooni ja poliitika kujundamine Euroopa teadustaristu valdkonnas (sh koostada üle-euroopalise teadustaristu vajaduste teekaart järgmiseks 10-20 aastaks);
  • teekaardi initsiatiivide ja projektide arendamisepoliitiline toetamine etapini, millest edasi on võimalikud otsused ja kokkulepped riikide tasemel;
  • ESFRI teekaart on abivahend otsuste tegemiseks ning sisend raamprogrammi tegevuste planeerimisel, kuid ei ole (rahastus-, asukoha ega muu) otsus.

Eesti osaleb asutajaliikmena järgmistes  ESFRI teekaardi objektides:

  • CLARIN –ERIC (Common Language Resources and Technology Infrastructure ehk ühiseid keeleressursse ja tehnoloogiat hõlmav infrastruktuur);
  • ESS –ERIC (European Social Survey ehk Euroopa Sotsiaaluuring);
  • BBMRI – ERIC (Biobanking and BioMolecular resources Research Infrastructure ehk biopankade ja biomolekulaarressursside infrastruktuur);
  • EATRIS – ERIC (European Infrastructure for Translational Medicine ehk Euroopa siirdemeditsiini infrastruktuur);
  • ELIXIR (The European Life-Science Infrastructure for Biological Information ehk Euroopa eluteaduste taristu bioloogiliste andmete haldamiseks);

Lisaks nendele osaleb Eesti ka ESFRI teekaardil oleva Euroopa neutronkiirgusallika (European Spallation Source) ettevalmistamisel ja juba olemasolevate suurte teaduskeskuste, teadusinfrastruktuuride nagu CERN projektides (assotsiatsiooni lepingu alusel) ja ESA PECS programmis.

Eesti ehitas koos Soome kolleegidega oma kiirekanali Rootsi uuele sünkrotronile MAX IV.

Eesti on koos Soome, Belgia, Islandi, Norra, Poola, Rootsi, Šveitsi, Taani ja Tšehhiga liitunud superarvuti LUMI konsortsiumiga, mille eestvedajaks on Soome.

LUMI on Euroopa kiireim ja energiatõhusaim superarvuti ning üks võimsamaid kogu maailmas. Selle arvutusvõimsus on enam kui 550 petaflopsi ehk 550 kvadriljonit arvutust sekundis, mis vastab 1,5 miljoni uusima sülearvuti kogujõudlusele. See tohutu arvutusvõimsus annab võimaluse saavutada teatud valdkondades (nt kliimauuringutes) teaduslikke läbimurdeid kiiremini kui seni.

Noortepoliitika

Euroopa Liidu noortestrateegia on EL-i noortepoliitika valdkonnas tehtava koostöö raamistik aastateks 2019–2027, mis seab eesmärgiks parandada EL-i liikmesriikide vahelist koostööd, et luua paremaid võimalusi noortele. Strateegia keskendub kolmele tegevussuunale: kaasamine, ühendamine ja noorte võimestamine. Strateegia oluliseks osaks on 2017.–2018. aastal peetud dialoogide raames noorte poolt sõnastatud 11 noorte eesmärki (youth goals), millega tuuakse esile noorte elu mõjutavad valdkonnaülesed teemad ja lahendamist vajavad kitsaskohad. ELi noortestrateegia aitab ellu viia noorte poolt sõnastatud eesmärkides sisalduvat visiooni noorte tulevikust.

Eestis rakendatakse Euroopa Liidu haridus-, noorte- ja spordiprogrammi Erasmus+, millega toetatakse õpirännet, strateegilisi koostööprojekte ja poliitikareformide läbiviimist. Programmil on eraldi noortepeatükk, mille tegevused toetavad noortevaldkonna koostööraamistku eesmärkide elluviimist. 2021–2027 programmiperioodil pööratakse tähelepanu sotsiaalsele kaasatusele, rohe- ja digipöördele ning noorte osalemisele demokraatias. Lisaks käivitus 2018. aastal Euroopa Solidaarsuskorpuse programm, mis loob võimalusi noortele osaleda erinevates solidaarsustegevustes, sh vabatahtlikus tegevuses ja solidaarsusprojektides – nii oma koduriigis kui piiriüleselt. Programm rakendab Eestis Haridus- ja Noorteameti Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur. 

ELi koostöö noortevaldkonnas

  • ELi liikmesriikide koostöö noortevaldkonnas põhineb paindlikul koostöövormil, millega jagatakse infot ja kogemusi ühistes töögruppides, ekspertrühmades ja kohtumistel – seda nii vabatahtlike liikuvuse, noortevaldkonna eesmärkide saavutamise, noorsootöö kvaliteedisüsteemide kui mitteformaalse õppe rolli üle noore arengu toetamisel.
  • Eesmärkide ja tegevuste rakendamist arutatakse ELi noortedialoogi raames, mis tähendab laiemat arutelu prioriteetide ja tegevuste ning lahendamist vajavate kitsaskohtade üle igas liikmesriigis sealsete noorte, poliitikakujundajate, noortevaldkonna ühingute ja asutustega. Arutelude tulemused koondatakse ja esitatakse ühiseks aruteluks kaks korda aastas toimuvatele ELi noortekonverentsidele. Dialoogi eestvedajaks Eestis on Eesti Noorteühenduste Liit.
  • Tegevuste eesmärkidele vastavust, häid praktikaid ja strateegia rakendamise tulemusi hindab Euroopa Komisjon iga kolmeaastase tsükli lõpus ja need koondatakse Euroopa noortestrateegia aruandesse.

Keelepoliitika

Keelelist mitmekesisust peetakse Euroopas rikkuseks ja just seetõttu on Euroopa Liidu  üks eesmärke see, et lisaks ema- või esimesele keelele oskaks iga Euroopa kodanik vähemalt kahte võõrkeelt.

Nii nagu hariduse ja kultuuri valdkonnas, kuulub ka keelepoliitika valdkonnas otsustusõigus liikmesriikidele. EL pakub suuniseid ja rahastust liikmesriikide tegevuste toetamiseks, koordineerimiseks ja täiendamiseks. Liikmesriikide ametlikud keeled on ka ELi ametlikud keeled. ELi kodanikul on õigus pöörduda ELi institutsioonide poole mis tahes ametlikus keeles ning saada vastus samas keeles. Kõik ELi määrused ja muud seadusandlusega seotud dokumendid avaldatakse kõigis ametlikes keeltes.  Euroopa Parlamendis on kodanike valitud esindajatel samuti õigus rääkida ELi mis tahes ametlikus keeles.

EL edendab aktiivset keele(haridus)poliitikat: väärtustab keelte paljusust, võõrkeelte õppimist ja õpetamist võimalikult varases eas ning ühiskonna ja inimeste mitmekeelsust. Lisaks sellele peetakse võõrkeelteoskust inimese üheks võtmepädevuseks.

Euroopa Komisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleõppe tunnuskiri on rahvusvaheline tunnustus, mille omistab žürii projektidele, mis toovad keeleõppesse uusi algatusi ja meetodeid ning kasutavad neid õppijate toetamisel, koolide avatuse suurendamisel ja keeleõppe edendamisel. Euroopa keeleõppe tunnuskirja konkurssi Eestis korraldab Erasmus+ ja Euroopa Solidaaruskorpuse agentuur (Haridus- ja Noorteamet).

Igal aastal tähistatakse Euroopa Liidu ja  Euroopa Nõukogu koostöös Euroopa keelepäeva eesmärgiga suurendada teadlikkust Euroopa kultuurilisest ja keelelisest mitmekesisusest ning tiivustada inimesi elukestvale keeleõppele.

Viimati uuendatud 29.07.2023