Sa oled siin

Digipööre

Digipöörde eesmärk on digivõimaluste teadlik ning tark integreerimine õppeprotsessi. Digiseadmete kasutamisega rikastatakse õppetööd ja arvestatakse paremini õppijate vajadusi ja võimeid, aidates neil saavutada paremaid õpitulemusi.

See loob võimaluse uue õpikäsituse kiireks juurutamiseks ning õppekvaliteedi tõusuks. Kogu elanikkonna parem tehnoloogia kasutamise oskus ja innovaatilisus aitavad kaasa tootlikkuse kasvule majanduses.

Digipädevusena mõistetakse valmisolekut kasutada digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas teadmusühiskonnas nii töökohal, õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2006. aasta soovitusega võtmepädevuste kohta tunnistas  Euroopa Liit digipädevuse üheks kaheksast elukestva õppe võtmepädevusest. Euroopa Komisjoni raportis „Kuidas arendada ja mõista digipädevust Euroopas?” esitatakse digipädevuse mudel.

Digipöörde programm on koostatud Eesti elukestva õppe strateegia 2020 rakendamiseks.

Eesmärgid

Programmi maksumuseks on aastani 2020 kavandatud peaaegu 47 miljonit eurot. Rahastamise mahtu täpsustatakse igal aastal riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve arutelude käigus.

Digipööret aitavad ellu viia ka õpetajate ja haridusasutuste juhtide, tööturu ja õppe tihedama seostamise, kutseharidus- ja üldharidusprogrammid.

  • Digipädevust kui üldpädevust arendatakse kõigis õppeainetes ja huvitegevuses, see on õppeprotsessi loomulik osa
  • Digitaalne õppevara on kvaliteetne ja kõigile lihtsasti kättesaadav
  • Koolide digitaristu on kaasaegne, igapäevases õppetöös kasutatakse ka isiklikke digiseadmeid, nt nutitelefone

Tegevused

Digipädevus õppeprotsessis

Uuendatakse põhikooli, gümnaasiumi ja kutsehariduse õppekavasid

Tegevussuunal on kolm eesmärki: õpilaste digipädevuse arendamine, muutuva õpikäsituse rakendamise toetamine digitehnoloogia abil ja infotehnoloogiaalase hariduse populariseerimine.

Haridus-ja Teadusministeeriumi tellimusel töötasid eksperdid välja õpilaste digipädevuse mudeli pädevusvaldkondade kaupa ning juhendi selle kasutamiseks. Õpetajatele abiks on loodud ka näited, kuidas digipädevusi erinevates ainetes arendada. Need on leitavad e-Koolikotist

Kõigis üldhariduse õppeprotsesside kirjeldustes, mis on ainekavade osad, kirjeldatakse digipädevuse arendamise võimalusi, sh digitehnoloogia kasutamist ning alates 2017/2018 õppeaastast asutakse õppijate digipädevusi regulaarselt mõõtma.

Põhikoolis ja gümnaasiumis uuendatakse informaatikaõpetust. Kutsestandardid ja kutsehariduse õppekavad vaadatakse üle ning vajadusel ajakohastatakse, et tagada lõpetajatele erialale vastavad IKT-oskused. OSKA programmi raames läbi viidud uuringute kohaselt on IT oskuste olulisus erinevatel erialadel ning ka eraldiseisva valkonnana kasvav. Vaata uuringu "Tulevikuvaade tööjõu ja oskuste vajadusele" lühiversioone: arvestusala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia või metsanduse ja puidutööstuse valdkonnas

Õpetajaid koolitatakse digitaalseid õppevaralahendusi kasutama

Iga õpetaja ja õppejõud peab olema digipädev ning oskama õppijate digipädevust arendada. Selleks ajakohastatakse õpetajate digipädevuste standard ja töötatakse välja õpetajate digioskuste enesehindamise keskkond.

Digipöörde programmist nähakse ette koolitusi, mis toetavad õpetajate tehnoloogiakasutamisoskuste arendamist muutunud õpikäsituse rakendamisel. Õpetajate üldisi digioskusi arendatakse programmiga „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ja haridusasutuste juhid“.

Koolituste kalender 
Õpetajate digipädevuste standard

Arendatakse digilahendusi hõlmavaid innovaatilisi programme (nt ProgeTiiger, sh Robootika, TeadusTiiger, Wolfram)      

Progetiigri programmi eesmärk on äratada õppijates huvi inseneriteaduste, disaini- ja tehnoloogia- ning IKT-valdkonna vastu. Samuti toetab programm koolides erinevate õppeainete raames tehnoloogiat läbiva teemana käsitleda ja õpetada.

Arvutipõhise statistika programmi (tuntud kui Wolfram programm) eesmärk on uuendada statistikahariduse õpetamise ja õppimise viise ning parendada seeläbi õpilaste teadmisi statistikast. Programmidega toetatakse õppematerjalide väljatöötamist ning arendamist, õpetajakoolitust, asjakohaseid teavitustegevusi ja koolidele vajalike seadmete soetamista            
Üld- ja kutsehariduses toetatakse üleminekut e-hindamisele

Koostatakse e-eksamite metoodika ja üldpädevuste ning läbivate teemade hindamisvahendid ja kujundavat hindamist toetavad ülesannete kogud. Arendatakse eksamite infosüsteemi et võimaldada e-hindamist läbi viia kõikidel haridustasemetel.

Toetatakse koolides digikultuuri integreerimist õppeprotsessi, mille eelduste mõistmiseks on Euroopa Komisjoni tellimusel töötatud välja raamistik digipädeva haridusasutuse tunnuste kohta.

Digitaalse õppevara kvaliteet ja kättesaadavus

Uus õppekirjandus on digitaalselt kättesaadav

Alates 2015. aasta maikuust on kogu sellest ajast peale loodav õppekirjandus digitaalselt kättesaadav. e-Koolikott on veebikeskkond, kuhu on koondatud õppekava alusel märksõnastatult info digitaalse õppevara kohta. Portaal koondab andmed erinevates repositooriumites ehk digitaalse õppevara kogudes olemasoleva õppevara kohta. Eelkõige leiab portaalist alus-, üld- ja edaspidi ka kutsehariduse õppevara. e-Koolikoti peamine eesmärk on võimaldada ligipääs digitaalsele õppevarale ühest kohast – kasutaja ei pea enam otsima materjale erinevatest portaalidest.
Digitaalsele õppevarale kehtestatakse kvaliteedinõuded

Kvaliteedinõuded tagavad õppevara kasutatavuse erinevates õpikeskkondades (sh piiriüleselt), et loodav õppevara oleks lihtsasti leitav ning võimaldaks ka taaskasutust ning ajakohastamist. Igal huvilisel on võimalik aidata  kaasa kvaliteetse ja mittekvaliteetse õppevara esiletõstmisel e-koolikoti vahendusel. Nimetatud veebikeskkonnas on võimalik anda tagasisidet ning hinnanguid õppevara kvaliteedi kohta. HITSA eestvedamisel on välja töötatud ka kvaliteedikriteeriumid digitaalsele õppevarale.

Toetatakse digitaalse õppevara väljatöötamist üld- ja kutsehariduses

Konkursside, hangete ning eksperttööde tellimustega toetatakse vajalike õppevaralahenduste hankimist ja loomist ning tulemuslikku kasutuselevõttu.

Toetuse andmise tingimused kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamiseks ja kasutuselevõtuks

Loodavad õppevaralahendused saavad olema konkreetse teema tervikkäsitlused, hõlmates ka hindamisvahendeid ning pakkudes seega õpetajale tuge õpitulemuste hindamisel.

SA Innove viis 2016. a veeburarist aprillini läbi olemasolevate õppematerjalide kaardistamise. Kokkuvõte õppevara olukorrast kõikides ainevaldkondades nii põhikoolis kui gümnaasiumis.

Toetatakse digitaalsele õppevarale ülemineku pilootprojekte

Ülikoolid viivad koos koolidega ellu koostööprojekte, kus tutvustatakse häid näiteid, kuidas koolid digitehnoloogiat õppeprotsessis kasutavad.

Koolide digitaristu kaasajastamine ja isiklike nutiseadmete kasutamine õppetöös

Tugi koolidele võrguühenduse ja õpetaja digiseadme tagamiseks

Koostöös Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumiga toetatakse koole ja koolipidajaid vajadustele vastava võrguühenduse tagamisel üldhariduskoolides (sh välisvõrgud ja koolide sisevõrgud), esitlustehnika ning õpetaja töövahendi soetamisel.
Vajaduspõhine toetussüsteem õpilastele isikliku digiseadme soetamiseks

Elukestva õppe strateegia näeb ette luua süsteem õppijaile, kelle perele käib isikliku digiseadme soetamine üle jõu või kel on puudest tingitud erivajadus erinõuetele vastava digiseadme järele.

Konkreetsed lahendused on välja töötamisel, esialgu on vajalik välja selgitada tegelikud vajadused. Lahendusi otsitakse koostöös koolide ja koolipidajatega.
 

Mõõdikud

Mõõdik

Algtase 2012

2015

2020

Nende 8.klassi õpilaste osakaal kõigist 8.klassi õpilastest, kes õpivad digitaalselt toetavates koolides

33%

50%

100%

Nende 8.klassi õpilaste osakaal kõigist 8.klassi õpilastest, kes õpivad virtuaalse õpikeskkonnaga koolides

54%

65%

100%

Põhikoolilõpetajate osakaal, kellel on tõendatult olemas IKT baasoskused

Täpsustub 2015

Täpsustub 2015

100%

Õppijate osakaal erinevatel haridustasemetel, kes kasutavad õppetöös iga päev arvutit vm personaalset digiseadet

Täpsustub 2015

Ei mõõdeta

100%

Digitaalselt toetava kooli all peetakse silmas kooli, kus õpilased kasutavad erinevaid digilahendusi ning tingimused selleks on piisavad (sh digitaristu, õppevara, õpetajate oskused).

Virtuaalselt toetava kooli all peetakse silmas kooli, kus on loodud tehnilised võimalused ja viiakse mingis vormis või ulatuses õppetööd läbi virtuaalsetes keskkondades (nt vebinarid) või meetmete (nt videokonverents, skype) abil. Täpsem metoodika indikaatorite mõõtmiseks töötatakse välja 2015. aasta lõpuks.
 

 

Viimati uuendatud: 11. jaanuar 2017