Vene õppekeelega kool

Eestis on ühtne haridussüsteem, mis tähendab seda, et nii põhikoolis kui gümnaasiumis kehtivad samad riiklikud õppekavad ühtemoodi kõigile Eesti koolidele.

Õppekavades on siiski ka mõningased erisused, mis on tingitud esimese ja teise keele õppest.

Põhikoolis otsustab õppekeele vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele kooli omanik, mis tähendab seda, et enamasti valib õppekeele kohalik omavalitsus.

Haridus- ja Teadusministeerium koostanud analüüsi ja ettepanekud eesti keele õppe tõhustamiseks põhikoolis. Eesti keele õppe ja eestikeelse õppe küsimus on Eestis olnud prioriteet alates taasiseseisvumise aja algusest – hoiakud on paranenud ja eesti keele valdamise tase noorte seas on märgatavalt tõusnud, samas on selles vallas veel mitmeid väljakutseid.

Gümnaasiumis on kõikide koolide õppekeel eesti keel. Erandeid saab teha üksnes Vabariigi Valitsus. Enamikus Eesti gümnaasiumides on kogu aineõpe eesti keeles, arvukuselt teisel kohal on koolid, kus 60% aineõppest on eesti ja 40% vene keeles, lisaks on kasutusel veel International Baccalaureate’i ehk rahvusvaheline IB-õppekava ja Euroopa kooli õppekava, mille erisused on esitatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses.

Vene õppekeelega põhikooli erisused:

  • Põhikooli osas erinevad õppekavad keelte õppe poolest. Vene õppekeelega koolis õpitakse esimese keelena vene keelt ning teise keelena eesti keelt. Koolis või klassis, kus õppekeel ei ole eesti keel, on eesti keele õpe esimesest klassist alates kohustuslik. Kool tagab niisuguses koolis või klassis eesti keele õppe korraldamise tasemel, mis võimaldaks põhikooli lõpetajatel jätkata õpinguid eesti õppekeelega õppeasutuses.

  • Kuna vene õppekeelega koolis alustatakse juba esimesest klassist alates kahe keele (vene ja eesti) õpet, siis õpilase puhul, kes õpib eesti keelt teise keelena, ei ole kohustuslikku B-võõrkeelt. A- ja B-võõrkeele valib põhikool, arvestades kooli võimalusi ning õpilaste soove.

  • Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel, kes õpib keelekümblusklassis või kes asus eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib sooritada eesti keele teise keelena eksami.

Gümnaasiumite erisused, kus õpe on üles ehitatud mudeli 60% eesti keeles ja 40% vene keeles alusel:

  • 60% minimaalsest kohustuslikust õppemahust ehk vähemalt 57 kursust, õpetatakse koolis eesti keeles. Kool tagab oma õppekavaga eestikeelse õppe vähemalt 60% ulatuses gümnaasiumiastmele kehtestatud väikseimast lubatud õppemahust, kusjuures eesti kirjandust, Eesti ajalugu, ühiskonnaõpetust, muusikat ja geograafiat tuleb õpetada eesti keeles.

  • 60/40 mudelit kasutatavates koolides õpitakse esimese keelena vene keelt ning teise keelena eesti keelt kui teist keelt. Vene keele ja kirjanduse kursuste arv on sama, mis 100% eestikeelse aineõppega koolides eesti keele ja kirjanduse kursuste arv.

Gümnaasiumi lõpetamine

  • Õpilased, kes on gümnaasiumis õppinud eesti keelt teise keelena võivad eesti keele riigieksami asemel sooritada eesti keele teise keelena riigieksami. Õpilane, kellele on vastavalt „Keeleseadusele“ väljastatud eesti keele oskuse kõrgtaseme või C1-taseme tunnistus ning kes esitab vastava tunnistuse koolile hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks, ei pea sooritama eesti keele teise keelena riigieksamit.

  • Gümnaasiumi õppekeel on eesti keel. Munitsipaalgümnaasiumis või selle üksikutes klassides võib õppekeeleks olla ka muu keel. Loa muus keeles toimuvaks õppeks või kakskeelseks õppeks annab Vabariigi Valitsus valla- või linnavolikogu taotluse alusel. Sellise ettepaneku teeb valla- või linnavolikogule kooli arengukavast lähtudes hoolekogu.

 

Viimati uuendatud: 14. jaanuar 2015