Koolikohustus ja koduõpe

Koolikohustuslik on laps, kes on saanud jooksva aasta esimeseks oktoobriks seitsme aastaseks. Koolikohustus kestab põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

Valla- või linnavalitsus tagab põhihariduse omandamise võimaluse kõigile valla või linna haldusterritooriumil elavatele koolikohustuslikele lastele. Selleks määrab kohalik omavalitsus igale lapsele elukohajärgse kooli. Elukohajärgse kooli määramisel arvestatakse esmajärjekorras elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove.

Koduõppes on võimalik põhiharidust omandada vanema taotlusel või tervislikel põhjustel.

Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord

Mittestatsionaarses õppes on võimalik põhiharidust omandada vähemalt 17-aastasel isikutel, erandkorras nõustamiskomisjoni soovitusel ka noorematel. Täpsem info erandite kohta põhikooli-ja gümnaasiumiseadusest.

Koolivaheajad

Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister. Sügis-, talve- ja kevadvaheaeg kestavad tavaliselt ühe nädala ning jõuluvaheaeg kaks nädalat.

Koolivaheajad 2024/2025., 2025/2026. ja 2026/2027. õppeaastal

Koolivaheajad 2021/2022., 2022/2023. ja 2023/2024. õppeaastal

Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, arvestusega et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.

Erakooliseaduses on sätestatud, et õpilasel on õppeaasta jooksul vähemalt kaheksa nädalat koolivaheaega, sellest kaks nädalat õppeaasta sees.

Vastuvõtutingimused ja kooli valik

Enne kooli astumist hinnatakse koolieelsetes lasteasutustes (koduste laste puhul ka maakondlikes nõustamiskeskustes) lapse koolivalmidust. Vanem esitab koolivalmiduskaardi kooli, kus laps asub täitma koolikohustust.

Kooli on võimalik astuda ka koolikohustuse east nooremal lapsel, kui vanem seda soovib ja kui nõustamiskomisjon või lasteasutus, kus laps käib, on hinnanud lapse koolivalmidust ning soovitanud kooli õppima asuda.

Kool on kohustatud võtma õpilaseks vastu kõik lapsed, kellele see kool on määratud elukohajärgseks kooliks. Vanem võib valida lapsele ka mitte-elukohajärgse kooli, kui selles koolis on vabu õppekohti.

Õpilased võetakse elukohajärgsesse kooli vastu katseteta. Mõned üleriigilise komplekteerimisega süvaõppega koolid võivad kooli kandideerijatele korraldada teste või katseid võimete ja eelduste väljaselgitamiseks. Erakoolis võib kooli nõukogu kehtestada täiendavaid tingimusi õpilaste vastuvõtuks.

Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilase või teise õppekava järgi õppinud õpilase puhul otsustab kooli õppenõukogu, arvestades õpilase vanust ja seni omandatud haridust, millises klassis õpilane õpinguid jätkab.

Kooli lõpetamine

Põhikooli lõputunnistus antakse põhikooli riikliku õppekava järgi põhihariduse omandanud isikule:

  • kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad”;
  • kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö;
  • kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.

Täpsem info erisuste kohta põhikooli riiklikust õppekavast

Lihtsustatud õppes väljastatakse põhikooli lõputunnistus õpilasele, kelle viimased aastahinded kõikides õppeainetes on vähemalt „rahuldavad” ning kes on sooritanud eesti keele ja matemaatika koolieksami ning kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine koolieksami. Kooli valitud eksami õppeaine ja vormi määrab kooli direktor ning teeb selle teatavaks hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks.

Toimetuleku- ja hooldusõppes väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel põhikooli lõputunnistus õpilasele, kes on läbinud temale koostatud individuaalse õppekava.

Riigieksamite vormid ja ajad, ühtsete põhikooli lõpueksamite ning tasemetööde õppeained, vormid ja ajad 2023/2024. õppeaastal

Koolikohustuse alguse edasilükkamine

Lapsele, kes terviseseisundist tulenevalt ei ole koolikohustuslikku ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib lapsevanem kooliväliselt nõustamismeeskonnalt taotleda kolikohustuse edasilükkamist aasta võrra vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9.

Hindamine

Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja –viise.

Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse kokkuvõtvalt üldjuhul viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» – «hea», «3» – «rahuldav», «2» – «puudulik» ja «1» – «nõrk».

Koolid võivad kasutada viiepallisüsteemist erinevat hindamissüsteemi, samuti on lubatud põhikooli 1.-6. klassis õpilase hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent. Täpsem info põhikooli riiklikust õppekavast.

Täpsemalt saab koolis kehtiva hindamise ja hindamisest teavitamise, järelvastamise ja hinnete vaidlustamise korraga tutvuda kooli õppekavas ja kodukorras.