Rahulolu haridusega

Haridussüsteem peab tagama inimestele ettevalmistuse nii ühiskonnas kui tööturul toimetulekuks ning valmisoleku oma oskusi vastavalt aja jooksul muutuvatele vajadustele uuendada.

Õppimisvõimaluste pakkumisel on olulised nii õppe kvaliteet (asjakohaste teadmiste ja oskuste tase), õppekorralduse efektiivsus kui ka osapoolte rahulolu õppeprotsessi ja õppimisvõimalustega. Eesti kool on seni silma paistnud väga heade õpitulemustega, kuid mitte nii kõrge rahuloluga.

Eesti elukestva õppe strateegia seab sihiks erinevaid osapooli puudutavate muutuste esile kutsumise mitmetes olulistes haridusvaldkondades. Strateegia elluviimise tulemusena peaks kasvama nii õppes osalemise määr, õppijate oskuste tase kui oskuste vastavus tööturu vajadustele. Üheks võtmenäitajaks muutuste hindamisel on „erinevate osapoolte rahulolu elukestva õppe toimimisega“.

2016. aastal koostas Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus RAKE Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel ühtse kontseptsiooni alusel rahuloluküsimustikud kõigile haridusega seotud sihtgruppidele alates alusharidusest kuni täiskasvanute täienduskoolituseni. Kontseptsioon põhineb teaduskirjanduse analüüsil ja varasemalt läbi viidud rahulolu-uuringutel. Loodud küsimustikke piloteeriti 2016. a sügisel. Küsimustikke hakatakse laialdasemalt katsetama 2017. aastal, täies mahus rakendama 2018.

Korduma kippuvad küsimused

Mis on rahulolu? Mida tähendab rahulolu kooliga?

Teoorias jaotub rahulolu peamiselt kaheks: üldiseks rahuloluks ning rahuloluks erinevate elu aspektidega, sh haridusega.
Õpilaste ja õpetajate rahulolu uuringutes on eristatud komponente, mida jagatakse keskkonnaga seotud ehk rahulolematuse ja sisemisteks ehk motivatsioonilisteks faktoriteks. Kõige olulisemad teooriad ja lähenemised, mida on kasutatud otseselt hariduskeskkonnaga seoses olevate sihtrühmade uurimisel, on Herzbergi kahe-faktori teooria (Herzberg jt 1959) koos selle edasiarendusega (kolme valdkonna mudel (Dinham ja Scott 2000), ning enesemääratlusteooria (Deci ja Ryan 2000).
Herzberg näitas kahe-faktori teoorias, et rahulolu vastand ei ole mitte rahulolematus, vaid rahulolu puudumine. Rahulolematuse vähendamine ei too endaga kaasa rahulolu. Sellest ajast on teooria leidnud üha enam kinnitust ja kõlapinda mitmetes valdkondades. Hilisemad Herzbergi teoorial põhinevad uuringud on näidanud, et haridusvaldkonnas on põhjust jagada rahulolematuse faktor kaheks – koolisisesed (school-based) ja koolivälised faktorid (extrinsic factors) (Dinham ja Scott 2000). Autorid nimetavad kolmese jaotusega lahendit kolme valdkonna mudeliks (Three Domain Model). Uue lähenemise vajadus tulenes autorite sõnul sellest, kuidas koolid on seotud rahulolematuse faktoritega.
Üha enam mõjutavad haridusasutusi välised mõjud (näiteks ühiskonna ootused, muudatused seadusandluses), mis ei ole kooli enda kontrolli all. Seetõttu võivad koolisisesed rahulolukomponendid võivad seostuda nii rahulolu kui rahulolematusega.
Käesoleva rahuloluküsitluste kontseptsiooni välja töötamisel lähtuti eelkõige kolme valdkonna mudelist ning enesemääratlusteooriast ning jagati õppimis- ja õpetamisprotsessiga seotud rahulolu valdkonnad kolmeks:
  • motivatsioonilised (sisemine motivatsioon) ehk rahuloluga seotud;
  • ​koolikeskkonnaga seotud ehk rahulolu ja rahulolematus;
  • koolivälised ehk rahulolematuse komponendid.

Õppijate, õpetajate ja vanemate hulgas mõõdetakse ennekõike protsessiga seotud rahulolu aspekte ning vilistlaste ja tööandjate puhul ennekõike tulemuste ning vähem ka ootustega seotud rahulolu aspekte. Vt ka rahulolu mõõtmise kontseptsiooni.

Kas üleriigiline rahulolu-uuring tuleb juba seni läbiviidavatele rahulolu-uuringutele lisaks?

Enamik õppeasutusi küsib ka praegu ühel või teisel viisil õppuritelt tagasisidet õppetöö kohta, kuid vähem uuritakse teiste osapoolte rahulolu. Rahulolu uurimine üleriigilise küsitlusega asendab samm-sammult seni eraldi tehtud küsitlused.
Kuigi ühes koolis või ühe koolipidaja poolt läbiviidud küsitlused võimaldavad küsitlemisel arvesse võtta omi eripärasid, annavad üleriigilised rahulolu küsitlused võrreldava tulemuse. Need põhinevad teaduslikul ja analüütilisel alusel ning lisaks võimaldab ühine küsitlemine hoida kokku nii aega kui raha. Kus see äärmiselt vajalik ja tehniliselt võimalik, saab kesksele küsitlusele lisada omi küsimusi. Kuna sellega seostub lisakoormus nii küsimustike koostamisel kui läbiviimisel, siis eeldame, et see on harv erand.

Ühiselt tehtud rahuloluküsitluse eesmärk on:

1. uurida tagasisidet rahulolu kohta teadusuuringutel põhinevate kontrollitud küsimustikega, mis katavad erinevaid olulisi rahulolu komponente;
2. vähendada keskselt loodud küsitluskeskkonna ja -süsteemiga üksikute õppeasutuste ja koolipidajate töökoormust andmete kogumisel ja hoida kokku raha;
3. muuta tagasisideraportite koostamine automaatseks ja teha analüütiline tagasiside kõigile osapooltele (sh koolipidajad) kättesaadavaks, pakkuda koolidele analüütilist tuge küsitlustulemuste tõlgendamisel;
4. koguda võrreldavat infot ja anda koolidele seeläbi võimalus üksteiselt õppida;
5. jagada tagasisidet rahulolu kohta eri osapooltega, sh õpilaste, lapsevanemate, koolipidajatega;
6. luua keskse andmete kogumise süsteemiga kindlus, et üksiktulemused jäävad konfidentsiaalseks;
7. anda uurijatele võimalus teha kogutud andmete baasil teadustöid ja arendada nii edasi Eesti haridust  ning rahulolu sellega.

Kellelt ja kui sageli on kavas rahulolu kohta küsida?

Rahuloluküsitluse peamisteks sihtrühmadeks on:

1. õppijad (õpilased, üliõpilased): üldhariduskooli 4. klassi, 8. klassi ja 11. klassi õpilased; kutsekoolide õpilased; üliõpilased
2. lapsevanemad: lasteaia ja põhikooli õpilaste vanemad
3. õpetajad (sh õppejõud, koolitajad) kõigil haridustasemetel
4. vilistlased: kutsekoolide ja kõrgkoolide vilistlased
5. tööandjad: kutsekoolide ja kõrgkoolide vilistlaste tööandjad

Üldhariduse ja kutsehariduse õpilaste küsitlust on kavas läbi viia igal aastal.

Lapsevanemate, õpetajate, vilistlaste ja tööandjate küsitlust üle kolme aasta.

Kui kaua küsitlusele vastamine aega võtab?

Ainult rahuloluküsimustiku täitmine võtab aega vähem kui 20 minutit. Esimeste aastate katseamistulemuste kogemustele tuginedes püüame küsimustikke lühendada. Kui rahulolu uuritakse koos teiste teemadega võib küsitluse täitmine võtta enam aega.

Mida tulemustega tehakse? Kes saab tagasisidet?

Alus-, üld-, ja kutsehariduse (va vilistlased ja tööandjad) rahuloluküsimustike tulemuste põhjal koostatakse iga kooli või lasteaia kohta tagasisidearuanne, mida koolil palutakse levitada nii õpilaste kui üldhariduskoolis ja lasteaias lapsevanemate hulgas. Tagasiside oma koolide kohta saavad ka koolipidajad. Lisaks koostatakse üldine ülevaade Eesti kohta.
Kõrgkoolid saavad soovi korral enda kooli kohta käivad algandmed. Nii vilistlaste kui tööandjate küsitluse tulemuste kohta koostatakse üldine aruanne.
 

Kontakt

 

Viimati uuendatud: 23. jaanuar 2017