Haridus- ja Teadusministeeriumi tutvustus ja struktuur

Haridus- ja Teadusministeeriumi peamiseks ülesandeks on tagada haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika sihipärane ja tõhus areng ning teadus- ja arendustegevuse kõrge tase ja konkurentsivõime.

Ministeeriumi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huviala- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Ministeeriumi haldusalas on 7 allasutust, lisaks riigiõppeasutused ja teadus- ja arendusasutused. Ministeerium ei juhi haldusala asutusi mitte vahetult, vaid strateegiliselt – töötab välja nende arengusuunad, määratleb eesmärgid ja analüüsib tulemusi, tagab eelarve, teostab järelevalvet jms.

01.01.2024. a seisuga on Haridus- ja Teadusministeeriumis 315 teenistuskohta (aktiivses töösuhtes inimesi  287), neist ametnikke 178, töölepingulisi töötajaid 133, erialadiplomaate 3 ja 1 kõrgem riigiteenija. 90% töötajatest on kõrgharidusega. Töötajate keskmine staaž asutuses on veidi alla 7 aasta.

Ülesannete täitmiseks ministeerium:

  • planeerib, korraldab ja arendab haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitikat;
  • töötab välja riigi arengukavad haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika valdkondades ning tagab nende kooskõla üleriigiliste ja valdkondlike arengukavadega; korraldab arengukavade rahastamise, elluviimise ja tulemuste hindamise;
  • teostab riiklikku järelevalvet haridusasutuste õppe- ja kasvatustegevuse üle, samuti riiklike õppekavade ja muude haridusstandardite täitmise üle;
  • planeerib, arendab riiklikke õppekavasid ja muid haridusstandardeid ning korraldab nende koostamise ja akrediteerimise.

Ministeeriumi lähiaastate peamised eesmärgid leiab SIIT.

Meie väärtused

  • Asjatundlikkus. Oleme oma valdkonna asjatundjad. Meie ettepanekud ja otsused on tõenduspõhised – lähtume faktidest, tugineme teadusele ja teadmistele. Vastutame oma väljaütlemiste ja tegude eest ning arvestame riigi valitsemise sihtidega. 
  • Avatus. Oleme teadmishimulised ja muutustele avatud, sh uutele tehnoloogiatele. Julgeme katsetada, eksida ja eksimusi tunnistada. Oleme avatud edasiviivale kriitikale ja arvestame sellega. Jagame, mida, miks ja kuidas teeme.
  • Hoolivus. Peame lugu igaühest, kellega suhtleme organisatsiooni sees või väljaspool. Väärtustame nii enda kui ka teiste tööd ja aega. Hoiame oma organisatsiooni ja säästame keskkonda. Märkame, tunneme huvi, toetame ja tunnustame.
  • Koosloome. Kuulame kõiki osapooli, oleme kohal ja mõtleme kaasa. Pühendume ühisosa ja mõjusate lahenduste leidmisele. Loome koos uusi väärtusi. Oleme tulevikku vaatavad ja ühistele eesmärkidele suunatud.
  • Usaldusväärsus. Asjatundlikkuse, avatuse, hoolivuse ja koosloomega oleme usaldusväärsed partnerid. 
Meeskonna liikmete käed üksteise peale asetatud

Meie missioon

Loome igale inimesele võimalused arenguks, õppimiseks ja eneseteostuseks. 

Meie visioon

Igaüks tahab ja saab areneda, õppida, õpetada, et luua targalt ja hoolivalt tulevikku.

Haridus- ja Teadusministeeriumi struktuur

Valitsusasutused

Keeleamet Keeleamet on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas tegutsev valitsusasutus.
Haridus- ja Noorteamet Haridus- ja Noorteamet on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas tegutsev valitsusasutus, mis moodustati 1.08.2020 SA Innove, HITSA, SA Archimedese ja ENTK ühinemisel.
Rahvusarhiiv Rahvusarhiiv on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas tegutsev valitsusasutus, kuhu kuuluvad üksused Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Valgas.

Sihtasutused ja äriühingud

Eesti Teadusagentuur
SA Teaduskeskus AHHAA
Sihtasutus Kutsekoda
Sihtasutus Euroopa Kool
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus 

Riigigümnaasiumid

Hariduslike erivajadustega õpilaste koolid

Kutseõppeasutused

Rakenduskõrgkoolid

Teadus- ja arendusasutused

Ministeeriumi ajalugu

Haridus- ja Teadusministeerium on loodud haridusvaldkonda kureeriva ministeeriumina 11. novembril 1918 Maanõukogu Vanematekogu otsusega. Tänast nime – Haridus- ja Teadusministeerium – kannab ministeerium alates 2003. aasta jaanuarist, kusjuures vahepeal on ministeerium kandnud ka nimesid nagu Haridus- ja Kultuuriministeerium ning Haridusministeerium. Ministeeriumi vastutusvaldkondadeks on haridus-, teadus-, noorte-, arhiivi- ning keelepoliitika valdkonnad.

2001. aasta suvel kolis ministeerium Tartusse 1936. aastal ehitatud endisesse Eesti Panga hoonesse aadressil Munga 18. Ministeeriumi senine maja Tallinnas aadressil Tõnismägi 11, mis on ehitatud 1921. aastal, jäi täitma ministeeriumi Tallinna esinduse funktsiooni ning hoones tegutsevad lisaks ministeeriumi allasutused. 2017. aasta suvest avati ministeeriumi esindus ka ministeeriumide ühishoones aadressil Suur-Ameerika 1. 2019. aasta sügisel kolisid ministeeriumi Tallinna esindused kokku ühte hoonesse aadressil Tõnismägi 5a.

Munga 18, Tartu

Haridus- ja Teadusministeeriumi praegune peahoone Tartus aadressil Munga 18 on endine Eesti Panga Tartu osakonna hoone, mis on projekteeritud 1935. aastal Arnold Matteusi ja Karl Burmani poolt. 1936. aastal valminud hoone näol on tegu ühe silmapaistvama 1930. aastate saksamõjulise esindustraditsionalismi näitega Eestis. Hoone avati pidulikult 24. aprillil 1937.

Hoones on viis maapealset korrust ning üks maa-alune korrus. Hoone kõrgus on 22 meetrit. Hoone suletud netopind on 3700 m2.

Hoone on L-kujulise põhiplaaniga kolmekordne võimsa kelpkatusega kivihoone, mille sümmeetriline ja klassikaliste dekoorelementidega peafassaad on suunaga Munga tänava äärse haljasala poole. Hoone on tulenevalt pinnaseoludest rajatud massiivsele betoonplaadile.

Algselt olid siseruumid jagunenud ameti- ja eluruumideks ning põhilised pangaruumid paiknesid teisel korrusel, kus on keskseks Munga tänavaga külgnev ja läbi kahe korruse ulatuv pangasaal ning kuhu pääses läbi esimese korruse peavestibüülist. Peamised panga kontoriruumid paiknesid Vabaduse pst äärses külgtiivas. Esimesel korrusel paiknesid pangajuhataja viie-toaline ja tema abi nelja-toaline esinduskorter. Ülemisel korrusel asusid lisaks veel kaks väiksemat ametikorterit ja panga puhkeruumid. Keldrikorrusel asusid katlamaja, hoiuruumid ja korterite abiruumid, pööning polnud kasutusel.

Fassaadikujunduses on keskseks püstliigendus – krohvitud ja klaasitud pindadele vastanduvad dolomiidiga vooderdatud liseenid. Sümmeetriline peafassaad on kujundatud rangelt pidulikuks, mida rõhutab fassaadi kesksel asuv ristkülikukujuline punakaspruunis poleeritud graniidist portaal ning seal asuv art deco stiilis sepisvõre. Peafassaadi külgosadel paiknevad kaarjates niššides Juhan Raudsepa pronksfiguurid „Kaubandus ja Tööstus“ ning „Põllumajandus“. Graniitelemendid on pärit Rootists, katusekivid Saksamaalt ning fasaaadi pilastrid Saaremaa dolomiidist. 

Pangahoone sisekujundus oli lihtne, kuid rikkalikumalt oli dekoreeritud pangasaali lagi ning eeskoda, kus asuvad Aleksander Elleri pronksreljeefid „Tööstus“ ja „Põllumajandus“. Siseviimistlus, mis oli mõjutatud tolleaegsest saksa sisearhitektuurist, oli kõrgetasemeline, kus ohtralt on kasutatud tammespooni ning läbimõeldud värvilahendust.  

Teise Maailmasõja ajal ei saanud hoone eriti kannatada. Pärast sõda kuni aastani 2000 oli hoone erinevate pangaasutuste kasutusel (NSVLi Riigipank, Tartu Kommertspank, Sotsiaalpank, Ühispank) ning ametiruumid koos pangasaaliga säilitasid oma algupärase otstarbe ja ilme. Ümber on ehitatud endised ametikorterid kontoriruumideks. Säilinud on ehitise algne struktuur, välisilme ja esindusruumide sisekujunduse laad, lisaks on säilinud ka 1930. aastatest mööblit.

Hoones toimusid suuremad ümberehitustööd 2000. aastal, mille projektikontseptsiooni töötas välja AS Pindidisain (Aivar Roosaar) ja sisekujundusprojekti Uku Künnap. Ümberehituse puhul oli eesmärgiks säilitada arhitektuurimälestise välisilme ja suures osas sisearhitektuur, kuid tagada hoones kaasaegne bürookeskkond. Esimesel korrusel muudeti korteritest ümberehitatud ametiruumide plaani lahendust. Teisel korrusel muudeti lisaks ametiruumide plaanilahendusele suure pangasaali otstarve avalike ürituste läbiviimiseks. Kolmandal korrusel muudeti samuti ametiruumide plaanilahendust ning ehitati välja pööningukorrus koos trepikojaga. Lisaks renoveeriti hoone välisfassaad ning lisati katuseaknad ja rõdu hooviküljel. Sisekujunduses lähtuti algsest kavandist ja võimaluste piires säilitati algsed sisustusdetailid (uksed, kellad, valgustid) ning võeti kasutusele originaalmööbel esindusruumides, mis on toodetud Lutheri vabrikus. 

  • Hoonet on rekonstrueeritud 2017. aastal, kui ehitati välja hoone viimane korrus ning remonditi teisi korruseid. 
  • Munga 18 hoone on arhitektuurimälestisena registreeritud alates 1997. aastast ning asub Tartu vanalinna muinsuskaitsealal.

Tõnismägi 5a, Tallinn

Haridus- ja Teadusministeeriumi Tallinna esindus asub 2019. aasta sügisest aadressil Tõnismägi 5a.

Juugendstiilis neljakordne hoone rajati 1908.-1909. aastal Arthur von Hoyningen-Heune projekti järgi eluhooneks. Tegemist oli Tallinna ühe esimestest mitmekorruselistest üürimajadest. 1937. aastal ehitati hoone ringi Ühise Haigekassa jaoks ning hiljem sai sellest osa Tõnismäe ja Hariduse tänava vahel paiknenud haiglakompleksist koos Tõnismägi 5/Hariduse 6 asuva polikliiniku ja Hariduse 8 asuva tänase koolihoonega. 1977-1994. aastani tegutses hoones nn Seppo kliinik. 1994. aastast 2017. aastani asus hoones Justiitsministeerium.

Arhitektuurselt on hoone väga silmapaistev juugendstiili näide. Hoone fassaadi ilmestavad klombitud paekivist sokli- ja esimesed korrused, millele heidavad kontrasti heledad krohvitud seinapinnad koos kolmnurksete frontoonidega külgrisaliidid. Fassaadi kesksel on juugendportaal, millest kahel pool läbi teise ja kolmanda korruse ulatuvad rõdudega lõppevad ärklid. Puidust peaust ehivad metallist detailid. Hoone hoovipoolsel küljel on ebasümmeetriliselt kumeralt eenduvad trepikojamahud ja sepistatud rõdupiirded, mille ornament on sarnane peatrepile. Hoones on pea terviklikult säilinud hoone ruumiplaneering, algsed uksed, paekivist tripid ja kiviparkett trepikodades. Hoonet on renoveeritud mitmeid kordi, viimati 2019. aastal.

Eelneva ülevaate koostamiseks on kasutatud raamatut "Jalutaja teejuht. Tallinna kesklinn" (2013, Robert Nerman ja Karen Jagodin) ning Kultuurimälestiste riikliku registrit 

Haridus- ja Teadusministeeriumit juhib minister koos kantsleri ja asekantsleritest koosneva juhtkonnaga

Läbi aegade on olnud erinevaid haridusvaldkonna juhi ametiaegasid. 61. ENSV ajal oli tänane haridusministeeriumi vastutusvaldkond jagatud mitme asutuse vahel või ühendatud teiste valdkondadega: töö-, hoolekande- ja haridusministeerium, haridus- ja sotsiaalministeerium, haridus- ja kultuuriministeerium, haridusdirektoorium, hariduse rahvakomissariaat, tööjõureservide valitsus, kutsehariduse komitee, hariduskomitee ning ENSV haridusministeerium.

Kõige pikaajalisem haridusvaldkonna juht on olnud Ferdinand Eisen (18.04.1960 - 22.07.1980). Taasiseseisvunud Eesti kõige pikemalt ja kõige rohkem kordi ametis olnud haridusminister on Mailis Reps (2002-2003, 2005-2007, 2016-2019 ja 2019-2020).

Fotol on haridusministeeriumi töötajad 1919. aastal, keskel on minister Kartau.

Ministeeriumi töötajad 2023. aastal.  

Haridusvaldkonna ministrid

Kristina Kallas haridus- ja teadusminister 17.04.2023 -
Tõnis Lukas haridus- ja teadusminister 18.07.2022 - 17.04.2023
Liina Kersna haridus- ja teadusminister 26.01.2021 - 18.07.2022
Jaak Aab haridus- ja teadusminister 25.11.2020 - 26.01.2021
Mailis Reps haridus- ja teadusminister 29.04.2019 - 21.11.2020
Mailis Reps haridus- ja teadusminister 23.11.2016 - 29.04.2019
Maris Lauri haridus- ja teadusminister 13.09.2016 - 23.11.2016
Jürgen Ligi haridus- ja teadusminister 9.04.2015 - 19.09.2016
Jevgeni Ossinovski haridus- ja teadusminister 26.03.2014 - 9.04.2015
Jaak Aaviksoo haridus- ja teadusminister 6.04.2011 - 26.03.2014
Tõnis Lukas haridus- ja teadusminister 5.04.2007 - 6.04.2011
Mailis Reps haridus- ja teadusminister 13.04.2005 - 5.04.2007
Toivo Maimets haridus- ja teadusminister 10.04.2003 - 13.04.2005
Mailis Rand (Reps) haridusminister
(alates 15.10.2002
haridus- ja teadusminister)
28.01.2002 - 10.04.2003
Tõnis Lukas haridusminister 25.03.1999 - 28.01.2002
Mait Klaassen haridus- ja kultuuriminister 17.03.1997 - 25.03.1999
Rein Loik haridus- ja kultuuriminister 30.11.1996 - 17.03.1997
Jaak Aaviksoo haridus- ja kultuuriminister
(alates 01.01.1996
haridusminister)
6.11.1995 - 30.11.1996
Peeter Kreitzberg haridus- ja kultuuriminister 17.04.1995 - 6.11.1995
Peeter Olesk haridus- ja kultuuriminister 27.06.1994 - 17.04.1995
Paul-Erik Rummo

haridusminister 
(alates 01.02.1993
haridus- ja kultuuriminister)

22.10.1992 - 27.06.1994
Rein Loik haridusminister 21.12.1989 - 22.10.1992

Haridusvaldkonna ministeeriumi kantslerid

Kristi Vinter-Nemvalts 9.08.2021 - ...
Mart Laidmets 24.01.2019 - 8.08.2021
Tea Varrak 27.03.2017 - 20.01.2019
Janar Holm 11.04.2008 - 26.03.2017
Sirje Jõgiste 15.09.2006 - 10.04.2008
Jaan Kallas 5.01.2004 - 14.09.2006
Peep Ratas 14.04.1999 - 4.01.2004
Georg Aher 22.12.1995 - 13.04.1999
Enn Siim 4.07.1995 - 6.11.1995
Veiko Jürisson 2.11.1992 - 19.05.1995

Viimati uuendatud 19.02.2024