Kutseharidus

Kutseõpet korraldavad kutseõppeasutused ja rakenduskõrgkoolid. Kõigist kutseõppe koolituskohtadest 98% on riigi rahastatud ehk õppijale tasuta.

Statistikat kutsehariduse kohta (õpilaste arv, vanuseline jaotus jm) leiab veebiportaalist Haridussilm.

Kutsekoolid pakuvad laia erialavalikut, kust leiavad endale sobiva õppekava erinevas vanuses ja erineva tasemega õppijad. Vaata ka: Kutseõppe erialad ja õppekavad.

Erinevate kutsete omandamiseks loovad koolid koolituskohti järgides tööturu vajadust, riigi strateegilisi ja valdkondlikke arengukavasid, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud tööjõuvajaduse prognoosi aastani 2026 ning tööjõu- ja oskuste vajadust käsitlevaid OSKA valdkondlikke uuringuid.

Kutseõppe liigid ja õppekavad

Kutseõppe liigid

Õppekava kvalifikatsioonitaseme määrab õppekava aluseks olev kutsestandard. Kutseõppe õppekavade aluseks olevad kutsestandardid paiknevad Eesti kvalifikatsiooniraamistiku teisel kuni viiendal tasemel.

Kui õppekava koostamisel lähtutakse teise taseme kutsestandardist, on tegemist teise taseme kutseõppe õppekavaga. Juhul kui aluseks on võetud kolmanda, neljanda või viienda taseme kutsestandard, siis on ka vastav õppekava kolmandal, neljandal või viiendal kutseõppe tasemel.

Kutsekeskharidus on neljanda taseme kutseõpe, mille käigus õpilane omandab koos kutse- ja erialase pädevusega ka keskhariduse.

Viienda taseme kutseõppe ehk kutseeriharidusõppe võimalus loodi Eestis alates 2013/2014. õppeaastast. Viienda taseme kutseõppe õppekavadel on õpingute alustamiseks vajalik keskharidus.

Iga kutseõppe liigi õpiväljundid ehk õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud on kirjeldatud kutseharidusstandardis.

Kutseõppe õppekavade liigitus
Juhised õppekavade koostamiseks ja registreerimiseks

Riiklikud ja kooli õppekavad

Kutseõppe õppekavades kirjeldatakse:

kutse-, eri- ja ametialase õppe eesmärgid ja ülesanded;
saavutatavad õpiväljundid ning seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga;
õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded;
õppekava moodulid ning nende maht koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega;
moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused.
Kutsestandardite alusel määratakse õppekavades kindlaks õppe käigus omandatavad osakutsed.

Õppekava peab olema koostatud iga kutse- või eriala kohta, mida koolis on võimalik omandada. Seejuures saab eristada riiklike ja kooli õppekavasid.

Riiklik õppekava on kutsekeskharidusõppe õppekava koostamise alusdokument. See koostatakse koostöös sotsiaalpartneritega võttes aluseks asjaomased kutsestandardid, kutseharidusstandardi ja gümnaasiumi riikliku õppekava. Kutseõppe riiklikud õppekavad kinnitatakse haridus- ja teadusministri määrusega.

Kooli õppekavad koostatakse iga kutse- või eriala kohta, mida on võimalik koolis omandada. Kooli tasemeõppe õppekavad v.a kutsekeskhariduse õppekavad koostatakse kutseharidusstandardi ja asjaomase kutsestandardi alusel. Kui kutsestandard puudub, peab kool taotlema õppekavale heakskiidu sotsiaalpartneritelt. Kutsekeskhariduse õppekava koostamisel võetakse aluseks riiklik õppekava.

Esmaõpe ja jätkuõpe

Kutseõppes on võimalik õppida esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadel.

Esmaõppe õppekaval õppimine ei eeldata sisseastujalt eelnevat erialast ettevalmistust.

Jätkuõppe õppekaval õppimise eelduseks on eelnevale või samale kvalifikatsioonitasemele vastava kutse või vastavate kompetentside ja haridustaseme olemasolu. Jätkuõpe toimub ainult neljanda ja viienda taseme kutseõppes.

Kutsehariduse arendamine

Eesti kutsehariduse arendamise aluseks on Euroopa Liidu ja Eesti poliitika dokumendid ja arengukavad.

Euroopa Liidu liikmesriigid on heaks kiitnud Euroopa oskuste tegevuskava (01.07.2020), Euroopa Liidu nõukogu soovituse jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta (24.11.2020) ja Osnabrücki deklaratsiooni (30.11.2020).

EL nõukogu soovitusest lähtudes ning Eesti hariduse arengukava 2022‒2035 põhjal on koostatud Eesti kutsehariduse tegevuskava 2022‒2030.

Eestis on kutsehariduse arendamise aluseks ka Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 ja selle rakenduskava Haridus- ja noorteprogramm 2021-2024. Programmi eesmärgiks on: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia.

Kutsehariduse arendamisel teeb Haridus- ja teadusministeerium tihedat koostööd tööandjate kesk- ja erialaorganisatsioonide, töövõtjate organisatsioonide, teiste ministeeriumite ja kutseõpet korraldavate õppeasutustega. Kõiki olulisi partnereid koondab kutsehariduse nõukoda, mille peamiseks ülesandeks on nõustada Haridus ja Teadusministeeriumi ning õppeasutusi kutsehariduse valdkonna strateegilise planeerimise, haridusasutuste võrgu korraldamise, koolitusvaldkondade planeerimise ja rahastamise küsimustes ning teistes olulistes kutsehariduse valdkonna küsimustes.

Ministeeriumi partneriks kutsehariduse strateegiliste eesmärkide elluviimisel on Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing.

Kutseharidust arendatakse koostöös tööturu ja õppe tihedama seostamise, digipöörde, õpetajate ja haridusasutuste juhtide, õppe- ja karjäärinõustamise, täiskasvanuhariduse ning koolivõrgu programmidega.

Õppeasutused

Kutseharidust on võimalik omandada nii kutseõppeasutustes kui ka rakenduskõrgkoolides. 2022/2023. õppeaastal pakuvad kutseõpet 31 kutseõppeasutust ja 5 rakenduskõrgkooli. Lähtuvalt kooli omandivormist jagunevad kutseõppeasutused riigi-, munitsipaal- ja erakutseõppeasutusteks. Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad kutseõppeasutused on riigikoolid. 2022/2023. õppeaastal on neid kokku 25. Kõigi kutseõppeasutuste kontaktid leiad Haridusportaalist.

Riigikutseõppeasutused